← Eesti

3-25-1882/9

Obsah (4)§ 165§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. October 2025, Tallinn Haldusasi Aktsiaselts SEBE kaebus kohustada M

§ 165lg-ga 2 neid käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks kaebaja kohtumenetluses esitatud väidetele märgib kohus järgmist. 9. Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel (sh millise hinna eest) ta hankida soovib. Hankija ei pea kujundama hankelepingu tingimusi selliselt, et need oleksid pakkujatele võimalikult soodsad ja meelepärased. Kui hankijal on konkreetsete hanketingimuste kehtestamiseks asjakohane ja mõistlik põhjus, siis võivad need küll olla ebaotstarbekad ning võimalikele pakkujatele ebasoodsad ja ebameelduvad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist. Küll aga tuleb hankijal tagada, et kehtestatud hanketingimused oleks võimalikele pakkujatele üheselt mõistetavad. Kuna hanketingimuste kehtestamine on hankija kaalutlusotsus, siis on kohtulik kontroll piiratud ning VAKO ja kohtud ei saa hinnata hankelepingu tingimuste majanduslikku otstarbekust (

§ 158lg 3).

RHAD punktid 8.6, 8.7 ja 16.1, RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkuste punktid 2 ja 3 ning vastavustingimus „Pakkumuse maksumuse esitamine“; 10. Tsiteerimata siinkohal RHAD-i punkte 8.6, 8.7 ja 16.1, vormi 3 3 märkusi 2 ja 3 ning dokumendi „Vastavustingimused“ alapeatükki „Pakkumuse maksumuse esitamine“4, siis ei nõustu kohus kaebajaga, et pakkumuse hindamise kriteerium oleks ebaselge või vastuoluline. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 7 toodud põhjendustega, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Nagu RHAD-i punktist 16.1 nähtub, siis ainsaks hindamiskriteeriumiks on madalaim hind, mis tuleb esitada nii registri pakkumuse maksumuse vormil kui ka RHAD-i vormil 3 ning mille kulukomponendid tuleb lahti kirjutada RHAD-i vormil 9 „Pakkumuse maksumuse arvutus“. Kuna praktikas peaks RHAD-i vormi 9 arvutustehte alusel saadav liinikilomeetri maksumus vastama RHAD-i vormil 3 märgitud numbrile, mis omakorda peaks olema vastavuses ka registri pakkumuse maksumuse vormil märgituga, siis ei tohiks teoreetiliselt tõusetuda ka olukorda, kus hankija peaks tema kehtestatud prioriteetsuse järjekorda kasutama, st hoolas pakkuja peaks tagama, et tema pakutud liinikilomeetri maksumus on pakkumuse üleselt ühesugune. Kuna aga hankija kogemus näitab, et praktikas ei ole harvad juhtumid, kus pakkumuses esitatavates arvandmetes on lahknevused, siis otsustas hankija selle olukorra lahendada sellist, et kehtestas pakkumuses esitatud andmetele prioriteetsuse järjekorra. Asjaolu, et vormil 9 ei märgita sõitjateveo ühe

(1)aasta maksumust ei tähenda, et hankija ei saaks vormil 9 toodud andmete alusel seda välja arvestada, kuna vastavalt RHAD lisa 1 2 Dtl 291–345 Kohus võtab riigihangete registrist vormi 3 ja vormi 9 käesoleva asja materjalide juurde. 4 Kättesaadavad dtl 371–372 (punktid 8.6 ja 8.7), dtl 376–377 (punkt 16.1), dtl 379–380 (vastavustingimused) 3 11
(16)„Tehniline kirjeldus“5 punktile 1.3 on liinide eelduslik läbisõit aastas 2 195 621 kilomeetrit, millest normaalbusside läbisõit on 1 745 803 km ning liigendbusside läbisõit 449 818 km. Seega oleks aastase maksumuse arvestamine matemaatiline tehe, kus liinikilomeetrid korrutatakse vormil 9 esitatud ühikhinnaga.
  1. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et RHAD punktid 8.6, 8.7 ja 16.1, RHAD vorm 3 „Pakkumuse maksumus“ märkuste punktid 2 ja 3 ning vastavustingimus „Pakkumuse maksumuse esitamine“ on vastuolus RHS §-ga 3 või §-ga
  2. RHAD Lisa 2 „ATL projekt“ punkt 3.7
  3. ATL projekti6 punkt 3.7 kehtestab liinikilomeetri indekseerimise ning vaidlust ei ole, et seda saab teha kas hankija algatusel või edukaks osutunud vedaja taotlusel, kusjuures tasu ei saa muutuda enam kui +/- 5% võrreldes korrigeerimisele eelnenud kvartali liinikilomeetri hinnaga ning kui lepingupartnerid indekseerimise tulemuses kokkulepet ei saa, siis on hankijal õigus ühepoolselt vedaja tasu korrigeerida.
  4. Ka konkreetse tingimuse osas leiab kohus, et vastuolu õigusaktidega, sh ÜTS §-ga 23, puudub ning kaebaja väited, et indekseerimine sõltub hankija suvast ja lepingus puudub indekseerimise tagatis, ei ole põhjendatud. Samuti on meelevaldne kaebaja väide, et pakkujatel puudub garantii, millal indekseerimist rakendatakse või millal seda tehakse. Kaebaja jätab tähelepanuta, et punktis ATL projekti punktis 3.7 on sätestatud kaks alust indekseerimise teostamiseks – esiteks edukaks osutunud pakkuja taotlus ning teiseks tellija algatus. Lisaks on tegemist kvartaalse kohustusega (ATL projekti punkt 3.6), ehk teisisõnu isegi kui edukaks osutunud pakkuja taotlust ei esita, siis on tellijal endal kohustus hinnata, kas tarbijahinna indeksi muutus toob kaasa liinikilomeetri maksumuse muutumise.
  5. Hinnates RHAD-is sätestatud indekseerimise regulatsiooni, siis sisuliselt on hankija võtnud endale kohustuse igas hinna korrigeerimise menetluse läbiviimiseks ehk tegemist ongi poolautomaatse menetlusega, mille arvutusliku poole eest vastutab masina asemel inimene ning mille aluseks on tarbija hinna indeksi muutumine. Seega jääb kohtule arusaamatuks kaebaja loogika, et ATL projekti punktis 3.7 sätestatud indekseerimise regulatsioon ei võimalda automaatset indekseerimist. Seejuures ei ole välistatud, et valemi tulemusel võib liinikilomeetri hind nii tõusta kui ka langeda kuni 5%.
  6. Kohtu hinnangul on VAKO ja hankija põhjendamatult asunud arutlema indekseerimisel hankija kaalutlusõiguse üle, kuna ATL projekti punkt 3.7 sellist kaalutlusõigust ette ei näe. Kui tarbijahinna indeks on võrreldes eelneva kvartaliga tõusnud või langenud, siis on kord kvartalis hankijal ka kohustus liinikilomeetri hinna maksumust korrigeerida.
  7. Mis puudutab aga kaebaja väiteid, et indekseerimine ei taga mõistlikku kasumit, siis olukorras, kus pakkuja teeb hankelepingu saamiseks alapakkumise või pakkumise, mis mõistlikku kasumit ei sisalda, siis riigihanke alusdokumentides kehtestatud indekseerimine tõepoolest ei võimaldaks seda saavutada ka tulevikus. Seega tuleb pakkumuste tehes ootused ja riskid õigesti hinnastada ja kalkuleerida.
  8. ÜTS § 23 lg 2 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kulud kaetakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, 5 6 Dtl 347–
  9. Dtl 355–365 12
(16)sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Tulude ülekandmine vedaja teistesse ettevõtluse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma vedaja tulude, kulude ja vara arvestuses. Sätte mõte on reguleerida, millistest allikatest katab ATL täitmise kulud teenuse tellija ja teisalt kehtestada põhimõte, et vedaja ei tohi ATL alusel saadud tulu ümber suunata teistesse ettevõtlusvaldkondadesse. Säte ei näe ette, et avaliku liiniveo tellija riskivastutus on tagada vedaja reaalsete kulude hüvitamine.
  1. Puutuvalt aga kaebaja väidetesse, et kogu hankelepingu perioodil tuleb tagada mõislik kasum, siis on VAKO oma otsuses põhjalikult analüüsinud määruse 1370/2007 regulatsiooni ning Euroopa Kohtu lahendit C-421/22 ja jõudnud õigele järeldusele, et õiguspärane oleks ka selline hanketingimus, mis ei näe vedaja tasu perioodilist muutmist ette isegi kulude osas, mis ei ole vedaja kontrolli all. Euroopa Kohus ning kohtujurist kinnitasid üheselt, et määrus 1370/2007 ega ühegi muu õigusaktiga ei ole vastuolus hanketingimustes nõuda fikseeritud hinnaga avaliku liiniveo teenuse osutamist. Lahendis C-421/22 olid vaidluse asjaolud olulises osas samasugused nagu käesolevas vaidluses: potentsiaalne pakkuja vaidlustas hanketingimused põhjusel, et hankes sõlmitava ATL esimese 5 aasta jooksul ei olnud ette nähtud mistahes kujul ega mistahes kulude osas vedaja tasu indekseerimist ega muud meetodit, millega oleks arvestatud vedaja reaalsete kulude muutumist võrreldes pakkumuste esitamise ajaga, s.t. teisisõnu oli hanketingimustes ette nähtud ATL kehtivuse esimese 5 aasta jooksul teenuse osutamine pakkumuste esitamisel fikseeritud hinnaga. Kohtuasja C-421/22 esemeks olevas riigihankes plaaniti ATL sõlmida 10-ks aastaks nii, et vedaja tasu korrigeeritakse üksnes teatud kuluartiklite muutumise osas ATL kehtivuse 5–7 aasta jooksul (s.t. esimene vedaja tasu korrektsioon lähtub 5.aasta kulude muutumisest ehk pärast ATL kehtivuse 5.aasta lõppu) ning eeldusel, et vedaja kulud on muutunud enam kui 5% (kohtujuristi arvamuse p 12). Ka selle kohtuvaidluse esemeks olevas riigihankes tuli pakkumuste tehes arvestada majanduskeskkonna võimalikke muutusi vähemalt 7–8 aastat ette ning Euroopa Kohus ja kohtujurist on kinnitanud, et sellised hanketingimused ei ole ebaproportsionaalsed ega vastuolus määrusega 1370/2007, kui neis pole ette nähtud ATL kehtivuse esimese 5 aasta jooksul mitte mingit indekseerimismudelit ega muud mehhanismi vedaja reaalsete kulude muutumise kompenseerimiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjust käesolevas asjas asuda teistsugusele järeldusele, seda enam, et praegusel juhul on indekseerimise mudel ATL-is ette nähtud. Nt selle sama hankija toodud näite 7 puhul, et kui THI muutus on + 3,8%, siis oleks teenuse eest makstav tasu aastas normaalbusside korral ca 132 681 eurot suurem.
  2. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et lisaks ATL-is sätestatud indekseerimisele on ATL-i poolteks olevatel isikutel õigus ka hankelepingu muutmiseks kooskõlas RHS §-ga
  3. ATL projektis ülemäärase toetuse tagasinõudmise regulatsiooni puudumine
  4. Kohtu hinnangul on VAKO kaebaja väiteid piisava põhjalikkusega analüüsinud ning kohus ei pea vajalikuks neid käesoleval juhul korrata. Määruse nr 1370/2007 artikli 4 lg 1 paneb kohustuse kehtestada avaliku teenindamise lepingud selliselt, et selle tulemusel on välistatud ülekompenseerimine. See aga ei tähenda, et selle tulemusel peaks hankelepingus olema igal juhul punkt, kuidas ülekompenseerimise korral tasu tagasinõudmine toimuks. Ka KOM teatises märgitakse, et määrusega nr 1370/2007 ei kehtesta siiski eritingimusi avaliku teenuse osutamise eest makstava hüvitise kavandamiseks, kui seotud avaliku teenindamise leping sõlmitakse 7 Normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus vedaja pakkumuses on 2,000 euro/lkm (Np). Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus IV kv 2026 võrreldes pakkumuste esitamise tähtaja kvartaliga (THIIV2026) on 3,8% ehk 1,
  5. Normaalbussi ühe liinikilomeetri maksumus I kv 2027 oleks 2 euro/lkm asemel 2,076 euro/lkm 13
(16)määruse nr 1370/2007 artikli 5 lg 3 kohaldamisel võistleva pakkumismenetluse alusel. Võistlevas pakkumismenetluses on hankijal kohustus sõlmida hankeleping viisil, et ülekompenseerimine oleks välistatud.
  1. Riigihanke tulemusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul on vedaja enda kohustus hinnata ATL täitmise kulusid ning teha selle pinnalt riigihankes hinnapakkumine. Eelnevat on kinnitanud ka Riigikohus oma otsuse nr 3-21-958 punktis
  2. Ka Euroopa Kohus on asjas Dobeles Autobusu Parks jt selgitanud, et liikmesriikide pädevatel asutustel on avaliku teenindamise lepingu puhul kaalutlusruum hüvitise mehhanismi kujundamisel ning riskide jaotus ei tohi olla ebaproportsionaalne (otsuse p-d 42, 44 ja 54; määruse 1370/2007, art 2a lg 1 teine lõik). Hankemenetlus tagab üldjuhul hanketingimuste proportsionaalsuse (Dobeles Autobusu Parks jt p-d 56-58).
  3. Praegusel juhul on hankija näinud riigihanke alusdokumentides ette, et tasu muutmine on seotud tarbijahinna indeksiga. Samuti on selgelt ette nähtud, et pakkumust esitades tuleb pakkujal välja tuua pakkumuse maksumuse arvutus (vorm 9), kus pakkujal tuleb tuua välja vormil 3 toodud pakkumuse maksumuse aluseks oleva sõitjateveo ühe liinikilomeetri maksumuse arvestuse.
  4. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et konkreetse regulatsiooni puudumine ATL-is oleks vastuolus kehtiva õigusega. Leppetrahvide suuruste ja rakendamise tingimuste õiguspärasus
  5. Kaebaja on vaidlustanud ATL projekti punktid 9.4 ja 11.5, mis mõlemad reguleerivad leppetrahvi kohaldamist. Kohus nõustub VAKO-ga, et viidatud ATL projekti punktid ei ole kehtiva õigusega vastuolus. 24.
  6. ATL projekti punkt 9.4 sätestab, et täitmistagatis tuleb anda pärast lepingu sõlmimist ning hiljemalt 30 päeva enne lepingu täitmise esimest tähtpäeva. Selle kohustuse rikkumisel on tellijal õigus lepingust taganeda ja nõuda vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele. Eelnevast nähtub, et täitmistagatise mittetähtaegsel esitamisel tekib hankijal õigus leppetrahvi nõuda ning seda ainult siis, kui ta samaaegselt otsustab ka lepingust taganeda. Tegemist ei ole hankija kohustusega täitmistagatise esitamise ühe või mõnepäevase hilinemise korral hankelepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda. Seega ATL projekti punktist 9.4 tuleneva õiguse kasutamisel tuleb vastustajal lähtuda hea usu põhimõttest ning nõuda leppetrahvi tasumist üksnes ulatuses, mis väldib hankija alusetult rikastumist. Lisaks nõustub kohus ka VAKO ja hankijaga, et ATL projekti punkt 9.4 näeb ette leppetrahvi maksimaalse määra. Sellele viitab selgelt sõnastus „/…/nõuda vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele.“. Lisaks on vaidlusalusest tingimusest selgelt näha, et tagatise ulatuses leppetrahvi nõudmine on vastustaja õigus, mitte kohustus. 24.
  7. ATL projekti punkt 11.5 sätestab leppetrahvi nõudmise õiguse olukorraks, kus hankija on kohustatud hankelepingu erakorraliselt üles ütlema vedajast tingitud lepingurikkumise tõttu. Seejuures nõustub kohus VAKO ja hankijaga, et kehtestatud lepingutingimus jätab hankijale kaalutlusruumi. Sellele viitab selgelt punktis kasutatud sõnastus „/…/on tellijal õigus nõuda vedajalt leppetrahvi lepingu täitmistagatise summa ulatuses“.
  8. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et täitmistagatise ulatuses ATL-s leppetrahvi kehtestamine ei ole ebaproportsionaalne. Vastustajal on leppetrahvi nõude rakendamisel kohustus hinnata rikkumise asjaolusid ning sellest tulenevate tagajärgede ulatust. ATL punktid 9.4 ja 11.5 sätestavad üksnes leppetrahvi maksimummäära, mille ulatuses on vastustajale jäetud 14
(16)kaalutlusruum. Juhul, kui vedaja leiab, et vastustaja esitatud leppetrahvi nõue on õigusvastane, on vedajal olemas õiguskaitsevahendid leppetrahvi nõude rakendamise ning nõude suuruse vaidlustamiseks. ATL projekti punkt 11.7
  1. ATL projekti punktiga 11.7 on hankija kehtestanud tingimuse, et kui ta on kohustatud lepingu ennetähtaegselt vedajast tingitud asjaolude tõttu lõpetama, siis kohustub vedaja kuue kuu jooksul jätkama tellija nõudmisel lepingu täitmist seni, kuni tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel vedaja on kohustatud lepingu täitmist jätkama. Kohus nõustub hankija ja VAKO-ga, et vaidlustatud ATL-i punkt on kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja väited sätte mittevastavusest on otsitud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et lepingu ülesütlemisel oleks selline mõju, et selle tulemusel lõppeb lepingu kehtivus koheselt. Vaidlustatud lepingu tingimusest tuleneb üheselt, et kui vastustaja on vedajast tingitult kohustatud lepingu üles ütlema, siis võib ta vedajat kohustada senistel tingimustel kuni kuue kuu kestel. Kohus nõustub VAKO-ga, et ATL punktist 11.7 ei ole võimalik tuletada, et vedaja peaks teenust osutama tasuta. ATL-i täitmise jätkamine tähendab selgelt seda, et ka tasu saab vedaja sel perioodil vastavalt ATL-ile ja kehtivad kõik ATL-i tingimused. VAKO väljamõistetud menetluskulud
  2. Kaebaja vaidlustas ka VAKO otsust osas, milles jagati menetluskulud, kuna vaatamata kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kokkuleppele, millega hankija muutis vaidlustusest tingitult osaliselt riigihanke alusdokumente, siis mõisteti hankija menetluskulud siiski tervikuna kaebajalt välja. Esmalt märgib kohus, et VAKO ei mõistnud hankija menetluskulusid tervikuna kaebajalt välja. Nimelt taotles vastustaja menetluskulude hüvitamist summas 7178 eurot (käibemaksuta), kuid kaebajalt mõisteti välja 5550 eurot (käibemaksuta).
  3. Vastuseks kaebusele ei väida kaebaja, et ta esitas vaidlustuskomisjonile menetluskulude hüvitamise taotluse juba viisil, et sellest on välja jäetud VAKO otsuse punktis 1 märgitud nõuetega seotud menetluskulud. Seejuures nõustub kohus kaebajaga, et kohtule ei nähtu, et VAKO oleks menetluskulude arvestamisel üldse poolte omavahelist kokkulepet menetluskulude jaotuse osas arvestanud. Vastustaja viide, et VAKO otsuse punktis 14 on märgitud, et vaidlustaja on poolte kokkuleppel lõpetatud menetluse osas kandma oma vaidlustusmenetluse kulud ise, ei anna alust järelduseks, et VAKO oleks ka tegelikult selles osas jätnud menetluskulud vastustaja kanda. Hilisemalt on otsuses lihtsalt välja toodud, et vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud ulatuses ei ole hankija lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega ka vajalikud. Vaidlustusasi on küll keskmisest mahukam, kuid mistahes vajadust keeruliste õiguslike küsimustega tegelemiseks ja mahukate dokumentide läbi töötamiseks polnud.
  4. Vaidlust ei ole, et kaebaja vaidlustas vaidlustusmenetluses kokku 15 hanketingimust, milles 8 osas sõlmiti kokkulepe. Kuna hankija nõustus juba esimeses menetlusdokumendis riigihanke alusdokumente muutma ning selles osas kokkulepet sõlmima, siis leib kohus, et proportsionaalselt tuleks vähendada ka hankija õigusabikulusid, mis on hõlmatud arvega nr 2025-
  5. Kohtu hinnangul oleks viidatud arvest hüvitatavad menetluskulud 2055 eurot
  6. Kuna arve 2025-920 aluseks olev menetlusdokument kokkuleppega hõlmatud hanketingimusi ei käsita, siis selles osas ei ole vähendamine põhjendatud. 8 (4403÷15)x7 15
(16)
  1. VAKO mõistis hankija menetluskulud välja ca 77% ulatuses. Kohus lähtub samast proportsioonist. Seega tuleb selles osas kaebaja kaebus rahuldada ning muuta VAKO otsuse resolutsiooni punkt
  2. Kaebajalt tuleb hankija kasuks välja mõista vaidlustusmenetluse menetluskulud summas 3334 eurot, mis moodustab 77% 4330 eurost. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
  3. Hankeasjade menetlemist reguleeriv

28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab

11. ptk-s sätestatud, korras.

§ 108kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1).

Kaebuse osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud mõista välja proportsionaalselt rahuldatud osaga (

§ 108lg 3).

  1. Kohus leiab, et kaebaja kantud menetluskuludest tuleb hüvitada 300 eurot, mis vastab sisuliselt advokaadi 1,5 töötunnile ning riigilõivule, mis oleks tulnud kaebajal tasuda siis, kui ta oleks vaidlustanud VAKO otsust üksnes menetluskulude osas. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Hankija taotleb menetluskulude hüvitamist summas 4218 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hankija menetluskulu hüvitamine koguulatuses põhjendatud. Hüvitatavate menetluskulude üle otsustamisel tuleb lähtuda

§ 109lg-st 6.

Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika). 34. Praegusel juhul vaieldi kohtumenetluses vaidlustusmenetlusega võrreldes samadel argumentidel. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu summas 3000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.