← Eesti

3-22-326/35

Obsah (4)§ 26§ 27§ 31§ 34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023 a, Tallinn Haldusasja number 3-22-326 Haldusasi Teine Noorus OÜ kaebus kahj

§ 26

) ning perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all (

§ 27

). Perekonna isiklikus sfääris laste ja lastelaste kokkupuudet vanemate ja vanavanematega on keeruline, kui mitte võimatu piirata, sh tähendab see väga oluliselt inimeste privaatsfääri sekkumist. Erinevate vanusegruppide suhtlus, vastastikune külastamine, abistamine, koosviibimised, sh võib-olla ka elamine samas majapidamises, on normaalne perekonnaelu osa. Piirangu kehtestamisel ei pruugi selle tegelik kontroll olla võimalik, sotsiaalselt täidetav ega ka vastuvõetav, sh keeld hoolitseda oma pere eakamate eest. Seega arvestades nii perekonnaõiguse piiramise sotsiaalset vastuvõetamatust (st erakordselt intensiivset riivet) kui ka viiruse ülekandumist nooremaealistelt vanematele, ei nähtu kohtule muid piiranguid, mida saanuks seada just vanemaealistele nende endi kaitseks. Kohus jääb ka selle juurde, et erinevad piirangud on erineva intensiivsusega; st nooremaealiste piiramine meelelahutuse osas on leebema sisuga piirang, kui vanemaealiste piiramine nt meditsiinisüsteemi külastamisel, tööl käimisel (sissetuleku teenimisel) või esmatarbekaupade soetamisel.

  1. Nagu kohus eelnevalt puudutas, on enimlevinud nakatumiskohaks perekond. Samas on ka Tallinna Ringkonnakohus 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p-s 26 selgitanud (varasemate epiidülevaadete kaudu), et kuigi huvitegevuses ja meelelahutusüritustel nakatunute osakaal on tõepoolest vaid mõni protsent, nähtub samas, et märkimisväärne on selliste nakatumiste osakaal, mille päritolu pole teada. Nii on nt 25.10.2021 ja 01.11.2021 ülevaadete järgi olnud nakatumiskoht teadmata 26,3% analüüsitud juhtumi puhul. Suurema osakaaluga on olnud ainult nakatumine perekonna ringis (vastavalt 38,4% ja 41%). Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada tõenäoliseks, et just avalikes kohtades nakatumise korral on täpse nakatumiskoha kindlakstegemine raskem. Seetõttu ei saa kaebaja esile toodud huvitegevuse ja meelelahutuse nakatumisnäitajatest kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Pigem võib arvata, et nendes valdkondades oli nakatumine tegelikult suurem. Lisaks ei ole ka oluline, kui meelelahutuses osalejate haiglasse sattumine on osakaalult väike. Kohaldatud meetme eesmärk oli vähendada ühiskonnas nakatumist üleüldse, sest võis eeldada, et selle kaudu väheneb ka haiglaravi vajavate haigestunute osakaal ja haiglate koormus. Halduskohus leiab, et see järeldus on asjakohane ka käesolevas asjas. Perekonnas, koolides ja töökohtades, samuti hooldekodudes või haiglates (statsionaarsete haigete seas) on nakatumisahel oluliselt paremini jälgitav, kui inimesed järjest haigestuvad. Avalikus ruumis, huvitegevuses, meelelahutusüritustel, ühistranspordis, kauplustes vms ei pruugi isikud end igakordselt tuvastada ega ka konkreetset kokkupuudet mäletada, mistõttu nende nakatumiskohtade tuvastamine on keerukam. Ka suur teadmata nakatumiskohtade osakaal viitab sellele, et nakatumine toimub kohtades, kus inimesed ei tea täpselt, kellega nad kokku on puutunud.
  2. Vaidlusalust piirangut ei muuda ebaproportsionaalseks ka see, et vastustaja otsustas ajutiselt, uusaastaks piirangutest loobuda. Üldisest (ajutisest) reeglist erandi tegemine ei muuda kogu seda piirangut sisutuks. Analoogia korras märgib kohus, et ka öörahu osas on tehtud erand ööl vastu
  3. jaanuari, ööl vastu
  4. veebruari või
  5. juunit (KorS § 56 lg 3 p 3), mis ei muuda öörahu kui piirangut põhjendamatuks. 10

(15)Vastustaja 16.12.2021 korralduses nr 44515 ei ole põhjendatud piirangu ajutist peatamist. Vastustaja pressiteates16 on toodud järgmist: - Leevendus kehtestatakse aastavahetuse tähistamiseks. - Küll aga otsustasime riske teadvustades teha erandi aastavahetusele ja sellele järgnevale laupäevale, kuid ainult nendeks kaheks õhtuks. Koroonaaeg on olnud paljudele keeruline ning mõistame suurt soovi aasta möödumist ja uue algust pidulikult mööda saata. See erand on tänu kõigile tublidele Eesti inimestele, kes on käitunud vastutustundlikult ja hoolsalt vaktsineerinud. Erand ei tähenda, et viirus nendel kahel õhtul jätkuvalt ei leviks. Seega panen kõigile, kes otsustavad aastavahetuse veeta avalikes paikades, südamele käituda eriti vastutustundlikult iseenda ja kõigi teiste kaitseks. Väga oluline on esimesel võimalusel ära teha ka tõhustusdoos, mis uuringute andmetel annab oluliselt tugevama kaitse omikroni-tüve vastu Eeltoodust tuleneb nii piirangu leevenduse pikkuse põhjus (aastavahetus ja sellele järgnev laupäev) kui ka põhjus – aastavahetuse tähistamine. Ka on samas mööndud, et viirus levib edasi ja palutud olla ettevaatlik. Nii ei saa teha piirangu ajutisest peatamisest järeldust, et piirang tervikuna muul ajal oli põhjendamata ja nakkusoht kadunud või oluliselt vähenenud. 12. Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja ettevõtlusvabadus.

§ 31

sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Korraldusega on piiratud ka kaebaja klientide liikumisvabadust, s.o õigust viibida meelelahutusasutuses öisel ajal.

§ 34sätestab, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda.

Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Õigus vabalt liikuda on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigus, s.o põhiseadus loetleb alused, millal seda põhiõigust piirata tohib. Lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused, nagu ettevõtlusvabadus, võib ka piirata alustel, mil on lubatav kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõiguse piiramine. Seega on käesoleval juhul ettevõtlusvabaduse piiramise alusena lubatav ka nakkushaiguse leviku tõkestamine. Sarnaselt on piirangu legitiimset eesmärki põhjendatud ka korralduse nr 373 seletuskirjas17: Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. 13. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda, et kaebaja ettevõtlust piirati, s.o öine avalikus siseruumis viibimise keeld kehtestati eesmärgiga tõkestada nakkushaiguse (COVID-19) levikut ja kaitsta sellega inimeste elu ja tervist. Elu ja tervise kaitse on samuti põhiseaduse kaitsealas (

§-d 16 ja 28). Eeltoodule viitab ka selgelt korralduse nr 373 seletuskiri, kus on toodud: 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/317122021002 https://valitsus.ee/uudised/aastavahetusel-ei-kohaldu-kella-23-piirang 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/328102021002 16 11

(15)- Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. - Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. - Korraldusega kaitstakse inimeste elu ja tervist ning riigi toimepidevust ja arstiabi kättesaadavust ning seda ei ole võimalik saavutada ilma korralduses nimetatud piiranguteta. - Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Eeltoodust tulenevalt oli piirangul selle andmise ajal (28.10.2021) legitiimne eesmärk. Viiruse levikut arvestades Terviseameti andmetest lähtudes oli legitiimse eesmärgi olemasolu kohta ka piisav faktiline alus, st kaebaja vaidlustatud perioodi eel oli silmnähtav COVID-19 nakatumise levik, mis prognoositavalt võis üle kanduda ka tervishoiusüsteemi ülekoormuseks. Inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi toimepidevuse kaitse on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib anda aluse muude põhiõiguste, sh seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramiseks, olles seega piirangute ja meetmete seadmise legitiimseks eesmärgiks (Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p 22).
  1. Piirang oli sobiv (legitiimse) eesmärgi saavutamiseks – piirates inimeste vahetuid kontakte, väheneb sellega ka võimalus viirusnakkuse edasi kandumiseks. Piirang ei ole sobiv üksnes siis, kui see ei aita üldse eesmärki saavutada. Sealjuures ei sõltu sobivuse kriteeriumi täitmine sellest, kas kaebaja hinnangul sobib piirang kaebaja ettevõtlusega kokku – piirangu sobivuse kriteeriumit hinnatakse piirangu eesmärgi suhtes. Piirangu sobivuse hindamisel ei ole ka oluline, et piirang tagaks täielikult soovitava eesmärgi saavutamise, vaid piisab üksnes mõistlikust tõenäosusest, et see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Kontaktide piiramine, sh meelelahutusasutustes aitab kahtlemata viiruse leviku piiramisele kaasa. Piirang oli ka vajalik eesmärgi suhtes – puudus mõni muu meede (piirang), mis olnuks sama tõhus kontaktide piiramisel, kuid riivanuks kaebaja ettevõtlusvabadust vähem. Meetmeid, mis on vähem riivavad, kuid samas vähem tõhusad, hindab kohus eraldi proportsionaalsuse all. Kohtule ei ole teada meede, mis välistaks öisel ajal meelelahutuskohtades täielikult nakkuse leviku (võrreldes selliste kontaktide puudumine täielikult, kuna meelelahutuskoht on kinni), samas riivaks kaebajat vähem. Võimalus nt isikuid testida, ei välista sama tõhusalt, et isik siiski viirust ei kanna ega ole muutunud pärast testi tegemist siiski nakkavaks. Ka ei piira nakkuse edasikandumist samaväärselt kontaktide puudumisega võimalus isikud hiljem tuvastada; kuna see võimaldab üksnes pidurdada edasisi nakkusahelaid, kuid ei hoia ära algset nakatumist. Sama on selgitanud ka Terviseamet 07.10.2022 vastuses (vastustaja 12.10.2022 vastuse lisa, p-d 1.1-1.4).
  2. Iga ettevõtja jaoks on tema ettevõtlusvabadus konkreetses valdkonnas kõige olulisem. Ka iga isiku jaoks on oluline ennekõike tema sissetulek, sõltumata sellest, millises valdkonnas ta sissetulekut teenib. Riigi vaates, sh nii riigi toimepidevuse kui ka isikute esmaste põhiõiguste vaatest ei pruugi iga tegevusvaldkond, töökoht ega ettevõtluse valdkond olla sama tähendusega kriitilises olukorras hädavajaliku tagamisel. Näitlikult võib tuua, et toimima peavad riigi põhistruktuurid – seadusloome, hädavajalik täitevvõim inimeste sotsiaalse toimetuleku tagamiseks, võitlus kuritegevusega ja korrakaitse; meditsiinisüsteemi toimimine; esmatarbevajaduste (toit, jook, hügieen, elekter, vesi, küte, jäätmevedu) rahuldamine ning ka selleks hädavajalik taristu nagu ühistransport ja kaupade vedu. Laste osas on tarvilik nii nende hoid vanemate tööpäeva kestel kui ka lastele kohustusliku hariduse tagamine. Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p-s 26, et 12
(15)kohane ei ole võrrelda tööl käimist huvitegevuse ja meelelahutusega. Tööl käimine on inimestele eluliselt oluline, samas kui spordiklubis treenimisele või ka muudele piiratud tegevustele oli võimalik leida alternatiive (nt sportimine vabas õhus või kodus, toidu koju tellimine restorani külastamise asemel, teatrietenduse, filmi ja kontserdi jälgimine teleri või muu tehnilise abivahendi abil). Vaidlusalune piirang oma sisult – viibimiskeeld ajavahemikus kella 23.00 kuni 06.00; võimaldab enamasti ettevõtjal oma tegevust ümber korraldada nii, et tema avalikkusele suunatud tegevus jääb viibimiskeelu ajast välja. Ka õhtused restoranikülastused, kontserdid ja teatrietendused on võimalik korraldada viisil, et need lõppeksid enne 23.
  1. Kaebaja tegevuse eripära arvestades – ööklubi käitamine – on kaebaja keskmisest rohkem puudutatud, kuna ööklubi, juba nime arvestades, ootab oma külalisi ja lõbustab neid valdavalt öisel ajal. Vastustaja on kohtule esitanud Terviseameti seisukoha ööklubide osas (dtl 593): Ööklubi on enamasti koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, meelelahutuseks, puhkamiseks, alkoholi tarbimiseks jne. Üldjuhul inimesed veedavad seal pikemalt aega kui päeval, restoranides söömas käies. Pikalt siseruumis viibides ja alkoholi tarbides kaob distantsi jm meetmete mõju järgimine ning sedagi, et alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Alkohol muudab inimese käitumist ning suurendab käitumisjuhiste järgimata jätmise tõenäosust oluliselt. Alkoholi pideval tarbimisel ei kanta kaitsemaski, seda ei tehta ka siis , kui minnakse tantsuplatsile ja lähikontakt on väga suur. Restoranide, baaride, klubide sulgemine vähendab R ning viiruse levikut 18% võrra. Toodud järeldus ning ka ööklubile iseloomulikud ohud – pikalt siseruumis viibimine, alkoholi tarvitamine, mis vähendab juhiste järgimist, lähikontakt (eelduslikult võõraste inimestega) on loogilised ja kooskõlas viiruse leviku mehhanismidega. Sama seisukohta on viimati avaldanud ka Teadusnõukoda, leides 08.02.2022, et viiruse laialdase leviku ning ülikiire nakatamisvõime tõttu on väga oluline vältida massikogunemisi. Erinevate uuringute kohaselt on pikaajaline toitlustusasutustes viibimine seotud 2‒5 korda suurema esmase haigestumisega ning viiruse ülekandumisega. Samuti on selge seos ka alkoholimüügi kasvu ning viiruse leviku suurenemise vahel. Alkoholi tarvitades väheneb oluliselt ohutusmeetmete järgimine. Oluline on ka kontaktide kestvus - mida kauem on asutused avatud ja mida kauem kestavad üritused, seda tõenäolisemaks muutub nakatumine
  2. Teadusnõukoda19 tegi analoogsed soovitused ka juba varem: - 28.10.2021 - 6-nädalane piirang meelelahutusüritustele. Statsionaarsete istekohtadega tegevused piiranguteta, kuid statsionaarsete istekohtadeta üritustele piirangud. Tegevuste piiramisega peab kaasnema aktiivne vaktsineerimine. Kellaajaline alkoholimüügi piirang toitlustuses. See meede aitab vähendada inimeste vahelisi kontakte ja nende pikkust. Alkoholi tarbimisega võib kaasneda vähesem muude meetmete (maskid, distants) halvem järgimine. /…/ Vältida üritusi ja pidusid. Kui need on vältimatud, teha enne igat üritust (pidu, erapidu jne) antigeeni kiirtest. Vältida kontakte väljaspool pereringi. - 04.11.2021 - Teadusnõukoja ettepanek on jälgida nädala jooksul kehtestatud kontrollimeetmete mõju nakatumisele ja haiglate koormusele. Kui stabiliseerumist ei toimu, siis rakendada rangemad piirangud (sh meelelahutuse täielik sulgemine) ja piirata inimeste liikumist. - 16.12.2021 - Tulenevalt omikron-tüve kiirest levikust ning seda puudutavate teadmiste ebapiisavusest on kehtivad kontrollmeetmed teadusnõukoja hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud. Piirangute osaline lühiajaline leevendamine aastavahetusel on aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja tuginenud sellele, et viirus levib paremini alates kell 23.
  3. Küll aga inimeste käitumine, sh suurenenud alkoholitarbimine öistel tundidel võib tuua kaasa viiruse 18 https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/teadusnoukoda#koroonaviiruse-levik, 08.02.2022: maskid ja ohutus avalikus ruumis, COVIDi tõendid ja ürituste piirmäärad 19 Kättesaadav samas 13
(15)suurema leviku, sest ei pöörata nii palju tähelepanu ohutusnõuetele. Pärastlõunasel või õhtusel ajal (võrreldes ööga) ei ole Eesti kultuuriruumis alkoholi tarvitamine sedavõrd levinud. Kaudselt tõendab vastustaja järelduste õigsust ka see, et 14.03.2022 korralduses järeldati, et aastavahetuse järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt (kohtuotsuse p 9). Eeltoodu lükkab ümber ka kaebaja väite, et kellaajaline tegevuspiirang võis vähendada inimeste ajalist hajutatust; kuivõrd päriseluliselt on tõendatud, et kellaajalise piirangu kaotamine suurendas nakatumiste arvu. Sealjuures inimeste haigestumise, haiglasse sattumise ning tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevuse kontekstis ei ole oluline, kas tegemist on juhukontaktiga. Kaebaja on toonud välja leebemate meetmetena, mis olnuks küll vähem tõhusad, kuid piiranuks kaebaja tegevust vähem – testimise ja isikute tuvastamise. Kohus märgib, et erinevatel ajaperioodidel on kaebaja tegevus olnud vähem piiratud. Küll aga ei ole testimine 100% kindlusega meede ning inimeste tuvastamine võimaldab üksnes tagantjärele nakatumisest teavitada, mitte aga nakatumist ära hoida. Arvestada tuleb sellega, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodi eest, kus oli nakkuse ülikõrge levik ning kohus ei hinda pikemat ajaperioodi ega kogu COVID-19 piirangute aega kogumis (alates
  1. aastast). Kõige rangemate piirangute rakendamine ning leebemate võimaluste kõrvale jätmine, mis võimaldavad ennekõike tagajärgedega tegelemist (inimeste teavitamist), ei ole nakkuslaine tipu eel ja ajal ebaproportsionaalne.
  2. Kohus leiab, et piiranguid ei saa vaadata kindlas seoses nende hüvitamisega. Ettevõtlusvabaduse olemuseks põhiõiguse kontekstis ei ole lihtseadusega või selle alusel kehtestatud piirangu hüvitamine rahas, vaid ennekõike piirangute proportsionaalsuse nõue. Riigil ei ole kohustust hüvitada piirangut, kui see on proportsionaalne. Vastustaja on toonud andmed, et kaebaja tegevusvaldkond oli juba pikemat aega erineval viisil piiratud. Uudse viirushaigusega kohanemisel tuleb mööndusi vajadusel teha nii üksikisikul, riigil kui ka ettevõtjal.
  3. aasta saabumisel oli mõistlikul ettevõtjal võimalik korraldada oma tegevus ümber (arvestades enim riivavaima piirangu kehtestamist viimati alates 28.10.2021), olgu selleks tegevuseks ajutiselt või alaliselt toitlustusteenus, meelelahutus, sh baaripidamine vms, mis kohandub ümber kellaajalise piirangu osas. Kaebaja tegevus ei olnud ka piiratud, kui ta soovinuks keskenduda erapidude pakkumisele. Kaebajal puudus õigustatud ootus eeldada, et tal lubatakse ööklubi pidamisega, avatuna üldsusele, jätkata COVID-19 leviku (seni) viimase ja kõrgeima nakkusega laine ajal, ilma oma tegevust ümber kohandamata. Olukorras, kus avalikkusele juurdepääsetavates ruumides ei ole öisel ajal võimalik meelt lahutada, ei pea kohus usutavaks, et inimesed eelistanuks öise meelelahutuse puudumisel viibida ka õhtuti kodus; s.o loobudes ka kellaajaliselt varasemast. Ka juhul, kui inimesed seda teinuks, saab seda eelduslikult lugeda koosmõjus olevaks viiruse laia levikuga ja inimeste ettevaatusega, mitte sellega, et inimesed eelistavad nimelt öist meelelahutust ja välistavad meelelahutuse muul ajal.
  4. Erapidude osas, olgu selleks perekonnad, sõpruskonnad, koolikaaslased või töökaaslased, on Terviseamet 07.10.2022 selgituses (vastustaja 12.10.2022 vastuse lisas) põhjendatult selgitanud, et erapeod on reeglina väiksemad, samas on seal võimalus nakatunuid hiljem paremini tuvastada. Ühtlasi on tegemist ka kooslustega, kes ka muul ajal kokku puutuvad. Nagu kohus eelnevalt tõi, on kontaktid pigem olnud tuvastatavad pidevalt kokkupuutuvate koosluste korral ning meelelahutuse korral on see oluliselt keerukam, mille tagajärjeks on ka teadmata nakatumiste suur osakaal. Erapeo osas saab eeldada ka inimese isiklikku vastutustunnet ja paremat teavitamist enda nakatumise korral, kuna sellest sõltuvad inimesele oluliste teiste inimeste käekäik või ka mõnel juhul sissetulek (kui nakatamine toimub töökollektiivi erapeol). Ööklubides nakatumiste tuvastamise keerukust on kirjeldanud ka Terviseamet oma 07.10.2022 vastuses (p-d 3.2 ja 3.3). 14
(15)
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja seatud piirangud olid vaidlusalusel perioodil õiguspärased, mistõttu on täitmata õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused (RVastS § 7). Kohus leiab, et COVID-19 viiruse laialdase leviku tõttu ei piiratud ka kaebaja põhiõiguseid või -vabadusi erakordselt RVastS § 16 lg 1 mõttes. Piirangud olid laialdased ning tingitud uudsed viirushaigusest kui loodusnähtusest. Piirangute ajend või põhjus oli n.ö force majore, mitte ei olnud tingitud poliitilistest valikutest. Kohus on ka eelnevalt käsitlenud, et kaebajal oli piisav aeg ja võimalus oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Kaebajal oli võimalik oma ruume, inventare, eriteadmisi, oskusteavet vms rakendada ülejäänud 17 tunnil ööpäeva kestel, kujundades oma tegevus ümber. Piirangute kehtestamine ei olnud selleks ajaks uue viirustüve laine prognoosimisel ka ootamatu. Kuna kohus leiab, et puudub vastustaja tegevuse õigusvastasus RVastS § 7 lg 1 mõttes kahjunõude raames, puudub alus ka kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna täitmata on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldus, ei kontrolli kohus täiendavalt, milline võinuks olla õiglane kahjuhüvitis.
  2. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei sisalda käesolev kohtuotsus kaebaja majandusliku seisundi kohta selliseid detailseid andmeid, et tuleks otsustada kohtuotsuse kirjeldava või põhjendava osa mõne punkti varjamine. Kui pool leiab vastupidi, tuleb kohtule esitada vastav taotlus (HKMS § 175), jättes kohtule ka mõistlik aeg selle lahendamiseks enne kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.