Obsah (10)

§ 175§ 657§ 178§ 651§ 477§ 177§ 654§ 199§ 402§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 175lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

Kostja nõustub ega vaidlusta fakti, et tema lepingulise esindaja ajakulu võib lugeda põhjendamatuks 10,5 tunni ulatuses ehk töö osas, mis seondub menetlustähtaja ennistamise küsimustes esinduse teostamisega. Järelikult on ülejäänud ajakulu kokku 61,8 tundi (72,3-10,5) ehk 10 506 eurot (61,8 tundi * 170 eurot/tunnis) vajalik ja põhjendatud. Kuna kohus mõistis hagejalt välja vaid 4301 eurot, siis on kohus põhjendamatult ning

§ 175

lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 oluliselt rikkudes jätnud menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamata 6205 euro ulatuses. 5. Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Kui kohus konkreetses kohtuasjas leiab kaalutlusotsuse tegemise käigus menetluskulude väljamõistmise olevat mingis osas ebamõistliku, tuleb kohaldada

§ 175

lg-t 1 ning määrata summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks ning mõista menetluskulud välja. Hageja nõustub täielikult maakohtuga, et kostja menetluskulud olid olulises osas ülepaisutatud. Tegemist oli õiguslikus mõttes mittekeeruka vaidlusega. Kostja on menetlusdokumendid venitanud tarbetult ning kunstlikult pikaks nii vorminduslikult kui ka sisult. Hageja ei nõustu, et 14 lk dokumendi koostamise ajakulu oleks automaatselt 14 tundi. Kui kohtud mõistaks menetluskulu välja lehekülgede arvu järgi, soodustaks see esindajate poolt tarbetult pikkade menetlusdokumentide esitamist, mis on vastuolus hea menetluse tavaga. Advokaat ei pea olema võimeline koostama kaks A4 pikkust sisulist teksti tunnis, kuid temalt oodatakse võimet oma mõtteid ja seisukohti selgelt ning koondatult väljendada, et dokument valmiks mõistliku ajakuluga. Istungiks ettevalmistusega seotud kulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui üks tund. Esindaja on menetluse sisu ja poolte argumentidega kursis läbi selle, et ta on menetluses tutvunud vastaspoole seisukohtadega ning koostanud menetlusdokumente. Kui kostja on istungiks ettevalmistamisele kulutanud aega enam kui saab mõistlikuks pidada, siis tuleb kliendil (kostjal) esindajale ajakulu mõistagi hüvitada, kuid see ei tähenda, et vastava kulu väljamõistmine vastaspoolelt oleks absoluutselt põhjendatud. Menetluse võitnud pool ei saa eeldada, et kõik tema menetluskulud on automaatselt põhjendatud ja kuuluvad vastaspoolelt kogu nende ulatuses väljamõistmisele. Hageja nõustub maakohtuga ka selles, et Tallinn-Tartu-Tallinn sõidu ajakulu ei ole esindajale hüvitatav (vähemalt mitte sama määraga tunnihinna alusel, millega on tasustatav menetlusdokumendi koostamise ajakulu). Kostja tegi teadliku valiku võtta esindaja Tallinnast, mitte Tartust. Viimasel juhul ei oleks sõidu ajakulu lisandunud. Kostja esindaja oleks saanud osaleda istungitel video teel. Kohtukõne koostamise ajakulu 13 tundi on ilmselgelt üle paisutatud. Kohtukõne on asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes ei ole lubatud esitada uusi seisukohti. Hageja menetluskulude maht oli 29,25 tundi. Kostja leiab, et tema põhjendatud menetluskulu on 61,8 tundi, s.o kaks korda enam kui hagejal. Kostja esindamisega seotud terviklik ajakulu ei saanud olla enam kui 2 korda suurem olukorras, kus mõlemad pooled lähtusid samadest faktidest ja asjaoludest ning kostja ei toonud menetlusse olulisel määral (või rohkem) tõendeid võrreldes hagejaga. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise ja hagejalt välja mõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

§ 657lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta

§ 178lg 4 alusel poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kaebuse ulatusest (

§ 651lg 1).

Praegusel juhul ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes tema kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna vähem kui 10 506 eurot (kostja kulu 61,8 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 170 eurot /h). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

1. Kostja taotles välja mõista menetluskuluna hagejalt õigusabikulu 72,30 tunni eest 12 291 eurot, millest maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kuluks 25,30 tundi hinnaga 4301 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus vähendas kostja põhjendatud ajakulu õigusabile 47 tunni võrra. Maakohus pidas ülepaisutatuks kostja õigusabi kulusid hagiavaldusele vastuse koostamiseks (14,5 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 8 tundi);
2. aprilli 2024 kohtuistungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (3 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 1 tund); kohtuistungil käimise ajakulu (4 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 0,5 tundi); kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise kulu (13 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 2,5 tundi).
3. aprilli 2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 14,5 tundi ei pidanud maakohus vajalikuks. Maakohus ei pidanud vajalikuks ja põhjendatud kuluks ka kostja poolt vastamistähtaja mittejärgimisest tulenevat kulu ja eraldi ajakulu kohtupraktikaga tutvumisele kokku 10,5 tundi, kuid selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 9.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt mh nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Ringkonnakohus märgib, et poole õigusabikulude suurusele annab kohus hinnangu hagita menetluse sätteid järgides. Kohus peab selles menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud kohtule vastuväiteid (

§ 477lg 7).

Kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on diskrestiooni piire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga kostja õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele osas, mis puudutab hagiavaldusele vastuse koostamist (maakohtu otsuse p 39), samuti kohtuistungiks ettevalmistamist ja menetluskulude nimekirja koostamist (maakohtu otsuse p 41). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selles osas oma hinnangut kostja õigusabi kulude põhjendamatusele piisavalt põhjendanud. 6 Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (otsuse p 42). Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 9.

1. Kostja vastus 9 lk pikkusele hagiavaldusele on 14 lk pikk. Kostja vastus hagile sisaldab mh ka sündmuste kronoloogiat, tsitaate hagiavaldusest ja ekspertarvamusest. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga apellatsioonkaebuses, et kohus peab menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamisel lähtuma põhimõttest, et ühe lehekülje koostamiseks kulub lepingulisel esindajal tavapäraselt 1 tund. Selline kostja väide ei ole kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ega taga lühikeste ja selgete menetlusdokumentide koostamist. Samas on maakohus jätnud arvestamata asjaoluga, et vastus hagiavaldusele on esimene menetlusdokument, milles kostja saab esitada kohtule oma argumendid vastuseks hagile, ja sellise dokumendi koostamisele eelneb paratamatu vajadus lepingulisel esindajal tutvuda asja materjalide ning kostja seisukohtadega. Pärast kostja vastuse saamist selgub vaidluse tegelik ulatus ning kohus saab hinnata tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning täita poolte ees oma selgituskohustust. Arvestades hagiavalduses esitatud mitmeid erinevaid nõudeid ja vaidluse olemust, samuti asjaolu, et kostja vaidles hagile täielikult vastu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabile käesolevas asjas hagiavaldusele vastuse koostamise eest 12 tundi. 9.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulu õigusabile 3 tundi seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamisega on põhjendatud ja vajalik kulu suuremas ulatuses kui maakohtu määratud 1 tund. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et advokaat ei saa ega ka või tulla kohtuistungile ilma ettevalmistuseta ja kohtuistungil kliendi esindamine eeldab toimiku süvitsi tundmist. Põhjendatud on ka kostja seisukoht, et kuivõrd kohtuistungil oli planeeritud üle kuulata tunnistaja, siis pidi kostja esindaja ka selleks menetlustoiminguks täiendavalt valmistuma. Samas märgib ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on aktsepteerinud menetluskulude nimekirja koostamise kuluna eraldi 50 minutit (vt maakohtu otsuse p-s 35 esitatud kulude nimekirja p 21), siis ei saa kostja taotleda menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitamist kaks korda. Kostja ei ole eristanud, millise osa
3. aprilli 2024 kulust moodustab kohtuistungiks esinduse ettevalmistamine ja millise osa menetluskulude nimekirja koostamine. Kohtupraktikas on peetud menetluskulu nimekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks üldjuhul 15-30 minutit. Ringkonnakohus vähendab seega kohtuistungi ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamise koguajakulu 30 minuti võrra ja määrab kohtuistungi ettevalmistamise ajakuluks 2,5 tundi. 9.
4. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja esindaja sõidule kulunud aeg ei ole hüvitatav. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hageja peab hüvitama talle esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Riigikohus on selgitanud, et

-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda justiitsministri
3. juuli
4. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (vt ka Riigikohtu
5. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama 7 paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates
6. jaanuarist 2018 näeb korra § 15 1 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 15 1 lg 1 alates
7. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5). Seega reguleerib kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist korra § 15 1 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot.
8. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat kulu õigusabile suurendada 680 + 225 + 30 = 935 euro võrra ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajaliku ning põhjendatud õigusabikuluna kokku 4301 (maakohtu määratud kostja õigusabikulude suurus) + 935 = 5236 eurot. Kuna ringkonnakohus suurendab hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat hüvitist, arvestatakse sellega ka viivise maksmise kohustuse märkimisel (

§ 177lg 4).

11. Ringkonnakohus leiab, et muus osas (välja arvatud käesoleva otsuse p-des 9.1-9.3 käsitletu) hindas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga ning on oma seisukohti piisavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohtul puudub alus hagejalt lisaks käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 toodule kostja kasuks täiendavalt menetluskulusid välja mõista. Vastuseks apellatsioonkaebusele osas, millega ringkonnakohus ei nõustu, tuleb märkida järgmist. 12. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Käesolevas asjas on kostja menetluskulude vajalikkuse hindamisel oluline arvestada sellega, et maakohus menetles asja kuni kohtuvaidlusteni suulises menetluses, mistõttu kirjalike menetlusdokumentide koostamine ja sellega seotud kulud ei pruugi olla ilmtingimata vajalikud ja põhjendatud kulud

§ 175lg 1 tähenduses.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et
2. aprilli 2024 menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu ei ole vajalik kulu, mille hageja peaks kostjale hüvitama. Tegemist on kostja seisukohaga hageja
3. veebruari 2024 menetlusdokumendile, mille esitamist maakohus kostjalt ei nõudnud. Kostja esitas nimetatud 14 lk pikkuse menetlusdokumendi kohtule eelmenetluses ja olukorras, kus kostjale oli teada eelistungi aeg
4. aprillil
5. Ühtegi menetluslikku taotlust
6. aprilli 2024 menetlusdokumendis kostja ei esitanud. 8 Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud olukorras, kus kohus oli asja lahendamiseks määranud eelistungi (dtl 180), oma seisukohti esitada kohtule ja vastaspoolele eelistungil ja suuliselt. Ka selliselt oleks olnud tagatud kostja

§ 199lg-st 1 tulenev õigus vaielda vastu teise menetlusosalise põhjendustele.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

1. aprilli 2024 menetlusdokument oli vajalik selleks, et viidata Riigikohtu äsja ilmunud lahendile. Nimetatud lahendile oleks kostja saanud viidata palju väiksema kuluga eelistungil. Hageja
2. veebruari 2024 menetlusdokumendis esitatud uusi tõendeid oleks kostja saanud samuti käsitleda eelistungil.
3. Viimasel kohtuistungil nõustusid pooled asja lahendamise lõpetamisega kirjalikus menetluses, mis tähendas antud asjas seda, et kohtuistungil jäid pidamata üksnes kohtuvaidlused

§ 402

lg 1 tähenduses ja pooled esitasid oma lõppseisukohad (kohtukõne) uue kirjaliku menetlusdokumendina. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

). Kirjalik menetlus peaks üldjuhul tagama võrreldes suulise menetlusega menetluse suurema tõhususe, mis tähendab ka menetluskulude kokkuhoidu. Praegusel juhul see ei ole nii olnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtul oleks olnud takistatud kohtuvaidluste pidamine ja asja menetluse lõpetamine kohtuistungil 21. jaanuaril 2025, samas pooled kohtult seda ka ei taotlenud. Kui kostja oleks oma lõppseisukohad esitanud kohtuistungil suuliselt, siis ei oleks see kindlasti toonud kaasa kostja õigusabikulude suurenemist 13 tunni ulatuses summas 2210 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib kohtuistungil kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja ning kõneaeg ei või olla vähem kui kümme minutit. Kohtukõne on oma sisult asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte (

§ 402lg 2).

17 lehekülje pikkune menetlusdokument sellele nõudele ei vasta. Seega on maakohus põhjendatult vähendanud kohtukõne koostamisega seotud ajakulu 2,5 tunnile. Kostja apellatsioonkaebuse vastupidised väited ei anna alust kostja kaebuse selles osas rahuldamiseks. 15. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb

§ 178lg 4 järgi jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 9