KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Palmiste Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-122443 Tsiviilasi Akt

) § 423 lg 1 p 13 alusel, kui ilmneb, et asi ei allu Eesti kohtule. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada, millistele asjaoludele tuginedes leiab ta, et vaidlus allub Eesti kohtu pädevusse. Juhul kui hageja jääb seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, tuleb tal esitada 02.05.2025 kohtukirjas nõutud tõlked hiljemalt 14.07.2025. Täiendavalt selgitas kohus, et tõlgete esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka

§ 423lg 1 p 8 alusel.

Vaatamata sellele, et hageja said kohtu kirja kätte AET vahendusel 14.07.2025, ei ole hageja tänaseni sellele vastanud ega esitanud nõutud tõlkeid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid (

§ 423lg 1 p 8).

7.

§ 75

lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavalt

§ 70

lg-le 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise kohtualluvuse reegel

§ 79lg-s 1 näeb ette, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi.

Maksekäsumenetluses on kostja isa kinnitanud, et kostja elab Norras, mida kinnitab ka rahvastikuregistri kanne – alates 19.03.2024 on kostja elukohaks märgitud xxx. Kohtualluvuse suhtes kohaldatavaks välislepinguks on seega konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud 30. oktoobril 2007 (edaspidi Lugano konventsioon). Viidatud konventsiooni artikkel 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isik kohtusse tema alalise elukoha riigis, olenemata kodakondsusest. Kui hageja soovib tugineda mõnele muule kui üldisele kohtualluvusele, siis peab ta seda põhjendama (

§ 363lg 4).

Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. 8. Seega leiab kohus, et hagejal on võimalik kostja vastu esitada hagi Lugano konventsiooni artikkel 2 lg 1 alusel kostja elukohajärgsesse kohtusse. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule ning kohus

§ 423lg 1 p 13 alusel, pädevuse puudumisel jätab hagi läbi vaatamata. 2

§ 423lg 1 p-st 8 tulenev hagi läbi vaatamata jätmise alus.

Hageja ei esitanud olenemata kohtu korduvast nõudest hagimaterjalide tõlkeid. Kohtul ei ole võimalik selliselt kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Norra on Haagi konventsioonide kontaktlehel deklareerinud, et siseriikliku õiguse alusel toimetatakse kätte üksnes dokumendid, mis on koostatud norra, taani või rootsi keeles või varustatud tõlgetega ühesse neist keeltest. Samuti on Justiitsministeerium, kelle vahendusel hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale toimub, tagastanud kohtule dokumendid 24.04.2025 kirjaga, viidates tõlgete puudumisele. 10. Vastavalt

§ 426

lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 11. Tulenevalt

§ 168lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

1. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud, kostja ei ole menetluses osalenud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata ja kostjale hüvitada.
2. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 427). Priit Palmiste Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3