Obsah (5)

§ 187§ 346§ 456§ 164§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-25-1652 04.06.2025, Narva Kohtunik Heleen Jääger Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuasi P.N-i hagi Z.T vastu

) § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.N (hageja) esitas 30.01.2025 Viru Maakohtule hagi Z.T lahutamiseks. (kostja) vastu abielu 2-25-1652 Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 04.06.
2. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja viibib Viru Vanglas.
3. Asjas toimus 03.06.2025 kohtuistung. Hageja selgitas, et ta soovib abielu lahutada põhjusel, et kostja sooritas tema laste vastu kuritegusid. Nende kuritegude tõttu viibib kostja praegu ka vanglas. Hageja ei näe võimalust abielusuhteid taastada. Kostja soovis abielu säilitada. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus rahuldab P.N-i hagi ning lahutab tema ja Z.T abielu.
5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja
7. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3,

§ 346lg 2, § 357).

1. P.N-i ja Z.T abielu sõlmimist on kinnitanud 04.06.2019 Narva linnavalitsus (vt abielutõend). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus. Seega saab abielu lahutada kohus.
2. Hageja istungil antud selgituste kohaselt ei näe hageja võimalust abielu jätkata, arvestades kostja sooritatud kuritegude raskust hageja laste vastu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja suhtes pooleli kriminaalmenetlus isikuvastastes kuritegudes hageja laste vastu. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Abielu põhineb vastastikustel tahteavaldustel ning ühe poole tahte äralangemisel ei ole abielu jätkamine võimalik. Arvestades, et hageja ei näe võimalust abielusuhete taastamiseks, võib järeldada, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks. Ühtlasi võib järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus rahuldab hagi ning lahutab P.N-i ja Z.T abielu.
4. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1).

9. Tulenevalt

§ 164lg-st 1 kannab abielu lahutamise asjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel 100 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Hagejal tuleks

§ 190alusel maksta riigilõiv riigituludesse.

Kohus vabastab hageja tema halba majanduslikku seisundit arvestades

§ 190lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 2