2-25-1652/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tartu,

1. august 2025 2-25-1652 Tsiviilasi P.N-i hagi Z.T vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad RESOLUTSIOON ja Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Z.T apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus nende Apellant (kostja): Z.T (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): P.N (isikukood XXX)
4. Jätta Z.T apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord
8. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Z.T kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. P.N (hageja) esitas
10. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagi Z.T (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
11. juunil
12. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja viibib Viru Vanglas. Pooltel on kaks ühist alaealist last.
13. Maakohus kuulas pooled ära kohtuistungil
14. juunil
15. Hageja selgitas, et ta soovib abielu lahutada põhjusel, et kostja sooritas tema laste vastu kuritegusid. Nende kuritegude tõttu viibib kostja praegu vanglas. Hageja ei näinud võimalust abielusuhteid taastada. Kostja soovis abielu säilitada. Kostja väitel ei ole ta neid kuritegusid toime pannud. MAAKOHTU LAHEND
16. Maakohus rahuldas
17. juuni
18. a otsusega hagi ja lahutas poolte abielu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda osas, milles hagejale anti menetlusabi, ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2, § 357). Hageja antud selgituste kohaselt ei näe ta võimalust abielu jätkata, arvestades kostja sooritatud kuritegude raskust hageja laste vastu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja suhtes pooleli kriminaalmenetlus isikuvastastes kuritegudes hageja laste vastu. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Abielu põhineb vastastikustel tahteavaldustel ning ühe poole tahte äralangemisel ei ole abielu jätkamine võimalik. Arvestades, et hageja ei näe võimalust abielusuhete taastamiseks, võib järeldada, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks. Ühtlasi võib järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub poolte abielu mitte lahutada. Kostja peab õigeks abielu mitte lahutada. Valelikult loodud olukorras ei oleks mõistlik abielu lahutada. Poolte ühised lapsed on ilma isata seetõttu, et hageja lapsed on esitanud kostja vastu 2 süüdistuse tegudes, mida ta ei ole korda saatnud. Hageja on võtnud endale õiguse omandada nende ühised lapsed. Abielu lahutamine oleks võimalik ainult pärast kohtuprotsessi.
20. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole põhjust ning vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja soov abielu lahutada on kindel ja põhjendatud. Kostja viibib alates
21. a oktoobrist vanglas hageja alaealiste tütarde suhtes aastaid toimepandud seksuaalkuritegude eest. Kostja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Hageja ei soovi jätkata kooselu kostjaga. Hageja usaldab oma tütreid ega sea kahtluse alla nende sõnu ega kogetud kannatusi. Hageja on ka varem korduvalt kaalunud abielu lahutamist, kuna kostja käitumine on viimastel aastatel oluliselt muutunud – ta on muutunud vägivaldseks ning järjest enam distantseerunud peresuhetest. Koduses keskkonnas on sagenenud konfliktid, tülid, karjumine ja pingelised olukorrad. Hageja on pikaajaliselt kannatanud ning andestanud kostjale korduvalt. Lisaks on peres puudunud piisav materiaalne kindlustatus. Hageja eesmärk on tagada laste turvalisus. Hageja ei pea õigeks viia lapsi kostja juurde vanglasse. Hageja ei ole esitanud kostja vastu elatise nõuet, kuna soovib vältida edasisi kohtumenetlusi ja isiklikke kokkupuuteid kostjaga. Hageja leiab, et tema abielusuhe kostjaga on sisuliselt lõppenud ning puudub alus ja hageja tahe selle jätkamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.
23. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja nad seda ilmselt ka ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema tingimata elanud kaks aastat lahus. Kohus peab PKS § 67 lg 3 järgi võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks ja võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kui võib arvata, et abielu saab säilitada, peatab kohus TsMS § 357 lg 1 järgi abielu lahutamise menetluse. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on elanud pikemat aega eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Hageja soov abielu lahutada on kindel ja ta ei soovi abielulist kooselu taastada. Hageja kinnitas seda nii ärakuulamisel maakohtule kui ka vastuses kostja apellatsioonkaebusele. Ühiste laste olemasolu ja kostja ühepoolne soov abielu mitte lahutada ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks säilitada. Eeltoodut arvestades leidis maakohus põhjendatult, et leppimisaja andmine praeguses asjas on ebamõistlik ja poolte abielu tuleb lahutada.
24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 3