Obsah (5)

§ 132§ 120§ 123§ 87§ 29

4-25-3111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3111 Kohtunik Piia Ja

§ 132p 2 kohus otsustas: 1.

Jätta David Varkentini kaebus rahuldamata.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 28.7.2025 otsus väärteoasjas nr 2390,25,000212 osaliselt - määratud karistuse määra osas.
2. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada David Varkentinit LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.
3. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.
4. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab David Varkentin 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
5. Edastada kohtuotsus David Varkentinile ja kohtuvälisele menetlejale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 28.7.2025 otsusega karistati D. Varkentinit selle eest, et tema 28.6.2025 kella 17.11 ajal XXX. km juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX kiirusega 78 ± 3 km/h, lubatud suurim kiirus 1 4-25-3111 sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
7. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud D. Varkentinit LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaebus 12.8.2025 saabus Pärnu Maakohtusse D. Varkentini kaebus, milles taotleb väärteootsuse osalist tühistamist, määratud karistuse osas – tühistada juhtimisõiguse äravõtmine ja karistada rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja avaldas, et jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde, D. Varkentini kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 40-41, 47-48).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattub.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas D. Varkentin on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.
2. Kohus uuris järgmisi tõendeid: D. Varkentin on avaldanud (28.6.2025 ülekuulamise protokoll), et ületas kiirust põhjusel, et jõuda praamile. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et 28.6.2025 kell 17.11 mõõdeti D. Varkentini juhtud sõiduki reg.nr XXX kiirust XXX maakonnas; liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja kiirusmõõturi lugem oli 78, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 75 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; asulasisene tee, kus lubatud sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 25 km/h; D. Varkentinil avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et kohtu poolt uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et D. Varkentin juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h kiirusega 75 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p
3. Kohus leiab, et D. Varkentini poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu.
4. Kohus leiab, et D. Varkentin pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult, ta tahtis jõuda praamile ja selle eesmärgi saavutamiseks ületas kiirust.
5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et D. Varkentini poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette 2 4-25-3111 rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on D. Varkentinit karistanud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
2. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS §
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohtuväline menetleja kui ka kohus lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.
4. Karistamise alus on isiku süü. D. Varkentin ületas kiirust LS § 227 lg 2 ette nähtud vahemiku (21-40 km/h) alumise määra lähedases määras, rikkus ühte liiklusseaduse normi, tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et D. Varkentini teosüü on keskmine. D. Varkentin on süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks.
5. D. Varkentin on märkinud, et kohtuväline menetleja on rikkunud materiaalõigust kui on arvestanud karistust raskendava asjaoluna, et isik on varem karistatud sama paragrahvi alusel. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et KarS §-s 58 teo korduvat toimepanemist karistust raskendava asjaoluna nimetatud ei ole ja seda karistust raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et D. Varkentini süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.
6. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.
7. Eripreventsiooni hindamisel tuleb vaadata isiku eelnevat käitumist, varasemate süütegude seotust toime pandud teoga ja eelnevate karistuste mõju isiku käitumisele, et otsustada, kuidas karistusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega isiku poolt varasemalt toime pandud rikkumisi arvestatakse karistuse eripreventsiooni hindamisel. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D. Varkentinil kolm karistust liiklussüütegude toimepanemise eest, neist kaks on kiiruseületamised, mis on samaliigilised rikkumised kui käeolevas asjas arutusel olev tegu. 6.6.2025 toime pandud väärteo eest on D. Varkentinit karistatud 6.6.2025 otsusega LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 350 eurot, trahv tasutud 18.6.
8. 20.6.2025 toime pandud väärteo eest on D. Varkentinit karistatud 20.6.2025 otsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot, trahv tasutud 26.6.
9. Käesoleva menetluse esemeks oleva kiiruse ületamise on D. Varkentin toime pannud 28.6.2025, s.o kaks päeva peale viimase rahatrahvi tasumist. Kõik kiiruse ületamised on toime pandud juunis 2025 lühikese ajavahemiku jooksul. Eelmiste rikkumiste eest määratud rahatrahvid on tasutud enne selles asjas arutusel oleva teo toimepanemist, mis näitab ilmekalt, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud D. Varkentinit lubatud piirkiirusest kinni pidama, ta on järjekordselt lubatud piirkiirust ületanud. Eelnev näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks oli vajalik D. Varkentinilt seekord põhikaristusena ära võtta 3 4-25-3111 mootorsõiduki juhtimisõigus, sest just korduvate rikkumiste puhul on suurem tõenäosus, et isik paneb tulevikus toime samaliigilise süüteo ja selle tõkestamiseks on juhtimisõiguse äravõtmine karistusena asjakohane.
10. Karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimisel piirkiiruse ületamine ei ole karistatav mitte ainult juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ajaks kui isik, kes on korduvalt ületanud lubatud sõidukiirust, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem.
11. D. Varkentin on avaldanud, et kuna tal on esmane juhiluba, siis juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb esmase juhiloa tühistamine, uut juhiluba saab taotleda alles pärast karistuse kustumist, seega jääb ta juhtimisõigusest ilma 1,5 aastaks. Selleks, et nii pikaks ajaks eemaldada juhti liiklusest, peavad esinema väga tõsised asjaolud, milliseid käesoleval juhul ei esine. Kohus märgib, et D. Varkentinile on karistus määratud konkreetse, D. Varkentini poolt 28.6.2025 toime pandud väärteo eest. LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, millest raskemat karistust mõista ei saa. See, millised tagajärjed saabuvad konkreetse rikkumisega seoses D. Varkentinile kui isikule, kellele on esmane juhiluba, sätestab seadus. Kohus juhib tähelepanu, et KarS § 56, kus on sätestatud karistuse mõistmise alused, ei näe ette, et isikule, kellel on esmane juhiluba, tuleks karistust mõista teistel alustel, et karistuse mõistmisel peaks arvestama seaduses ette nähtud muid tagajärgi. Seega D. Varkentini arutlus, et selles asjas määratud karistus ei vasta rikkumise raskusele, sest tegelikult jääb juhtimisõigusest ilma 1,5 aastaks, ei ole asjakohane.
12. D. Varkentini viide, et teod on toime pandud kõik juunis 2025, näitavadki nende tegude tihedat seotust, tegemist on harjumussüüteoga. D. Varkentin on politseile kohapeal avaldanud, et ületas kiirust põhjusel, et jõuda tööga seotult praamile, lube on vaja töö tegemiseks. Kohus leiab, et eelnev näitab, et D. Varkentin seab enda huvid ettepoole liiklusturvalisusest. Kui praamile jõudmiseks peab kiirust ületama, tähendab see, et D. Varkentin ei oska tööaega planeerida. Pealegi on üldteada asjaolu, et Hiiumaa ja mandri vahel ei käi üks praam päevas, avalikult lehelt praamid.ee on näha, et praamid väljuvad suveperioodil iga 1,5 tunni tagant. Googlemaps näitab, et kiiruse ületamise kohast jõuab lubatud kiirusega sõites Heltermaa sadamasse vähem kui 10 minutiga. Praam väljus kell 17.30, rikkumine on toime pandud 17.11, seega kiiruse ületamise põhjuseks toodud praamile jõudmine (mis ei ole liiklusnormidega lubatud tegevus) on eneseõigustus ja oskamatus planeerida ajakava tööülesannete täitmisel. Lisaks märgib kohus, et D. Varkentinil oli võimalus juhtimisõigus säilitada, sest talle oli juunis 2025 lühikese ajavahemiku jooksul määratud kiiruse ületamise eest kahel korral rahatrahv. Juhtimisõigus oleks alles jäänud ja tema eraelule kahjulikke tagajärgi oleks saanud D. Varkentin ära hoida kui ta oleks määratud karistustest järeldused teinud ja edaspidi liikluses käitunud normide kohaselt. Just selliselt oleks ta näidanud, et ta on oma eelnevatest tegudest ja määratud karistustest järeldused teinud. Käesolev tegu aga näitab, et nii see ei olnud, sest D. Varkentin vaatamata korduvatele karistustele ületas tahtlikult lubatud piirkiirust, mis näitab, et ta on teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb ajutiselt liiklusest kõrvaldada, et ta ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.
13. D. Varkentin on avaldanud, et juhtimisõiguse säilitamine on ülioluline, juhiloa tühistamine asetab ta väga raskesse olukorda, teeb peaaegu võimatuks valitud erialal (KT tl 6, 9-12) õppimise (praktika teostamiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, KT tl 27-28). Kaotab töökoha, sest töötab kaubavedajana, tööülesandeks on kauba 4 4-25-3111 laialivedu, tööülesannete täitmiseks on vaja B-kategooria juhtimisõigust, tööandja on iseloomustanud positiivselt ja soovib töösuhet jätkata (KT tl 22-23). Elab ühises majapidamises vanematega, peres on 5 alaealist last (KT tl 25-26), aitab vanemaid materiaalselt, mida ei saa enam teha kui juhtimisõigust ei ole. Kohus märgib, et D. Varkentini poolt välja toodud asjaolud ei ole aluseks, et temalt karistusena juhtimisõigust mitte ära võtta, selliseid asjaolusid ei ole KarS §-s 56 karistuse mõistmise alustena nimetatud. Kohus juba eespool märkis, et D. Varkentin oleks saanud tema era- ja tööelu mõjutavat asjaolu (juhtimisõiguse äravõtmine) ära hoida õiguskuuleka käitumisega.
14. Kohus leiab, et D. Varkentinile kohtuvälise menetleja poolt põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise määramine on kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega.
15. Samas leiab kohus, et määrates D. Varkentinile karistuse sanktsioonis ette nähtud maksimummääras, ei ole kohtuväline menetleja lähtunud karistuse mõistmise alustest. Kohus, arvestades, et D. Varekentini süü on keskmisest väiksem, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolu puuduvad, preventsioonid raskendavad mõistetavat karistust, karistab D. Varkentinit juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
16. Kokkuvõtvalt jätab kohus D. Varkentini kaebuse rahuldamata. Lähtudes

§ 132

p 2 kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 28.7.2025 otsuse väärteoasjas nr 2390,25,000212 karistuse määra osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohus mõistab D. Varkentinile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5