Obsah (8)

§ 29§ 4§ 5§ 33§ 28§ 35§ 40§ 72

2-23-15154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-15154 Tsiviilasi R E hagi Valtrans

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 29

lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses.

§ 4

lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult ehk poolte vahel saavutatud kokkulepped peavad kajastuma kirjalikus töölepingus. Kirjalik tööleping peab sisaldama teavet töötasu kohta 5/9 2-23-15154

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt.

§ 33lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus.

17. Poolte vahel on vaidlus saamata jäänud töötasu osas summas 953,18 eurot (bruto), mis on 825,09 eurot (neto) (dtl 379 jj). Töötaja on seisukohal, et pooltel oli kokkulepe, et töötasu on esimesel neljal sõidul 50 eurot ja siis suureneb 5 eurot (neto), kuni jõuab päevatasuni 75 eurot (neto). Tööandja sellist kokkulepet ei kinnita. Tööandja on esitanud tõendina töölepingu projekti, milles on märgitud töötasu suuruseks 725 eurot (dtl 159). Tunnistaja I D on kinnitanud, et töötasu oli 50 eurot (neto) sõidupäeva eest ja järgmisel kuul 55 eurot (neto) sõidupäeva eest (dtl 578) (dtl 377). Samas ei ole nimetatud tõendid kooskõlas tööandja koondpalgateatisega (dtl 99), kus on töötasu 725 eurot kuus. Ja ka tööandja tehtud väljamaksetega (dtl 101 – 105). 18.

§ 29

lg 2 kohaselt, kui töölepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastele asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kirjaliku töölepingu vormistamise kohustus on tööandjal ja kui tööandja ei ole oma kohustuts täitnud ega suuda ka muude veenvate tõenditega kokkulepet tõendada, siis on ainuke võimalus lähtuda keskmisest töötasust. Käesoleval juhul on poolte esitatud tõendid vastuolulised ning kohus leiab, et töötasu kokkulepe on tõendamata. Töötaja on lähtunud Statistikaameti väljavõttest, mille kohaselt veoautojuhile makstakse keskmiselt 1237 eurot (bruto) töötasu (dtl 38). Kohus tugineb

§ 29

lg 2 ning leiab, et töötasu kokkuleppeks oli 1237 eurot (bruto) kuus, mis on tulumaksuvabastuse 450 eurot korral 1043,98 eurot (neto) kuus. 19. Töötaja on ise tuginenud sellele, et ta töötas täiskoormusega. Töötamise registris on töötaja tööle märgitud täiskoormusega (dtl 37). I D on tunnistajana kinnitanud, et töötaja töötas osalise tööajaga (dtl 578). Kohus leiab, et tööandjal on kohustus tööaja kokkulepe sätestada töölepingu kirjalikus dokumendis (

§ 5lg 1 p 7).

Hinnates ka töötaja tehtud tööd, siis ei ole ka kokkulepe reedest esmaspäevani tõendatud. 24.05 – 26.05 on kolmapäevast reedeni (dtl 469 jj), 2.06 – 6.06 on reedest teisipäevani (dtl 473). Seega leiab kohus, et kuna tööandja, kellel on tööaja fikseerimise ja arvestamise kohustus, ei ole tõendanud muu kokkuleppe olemasolu, siis lähtub kohus eeldusest, et töötaja töötas täiskoormusel. 20.

§ 28

lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kui töötajale ei pakutud mai, juuni 2023 tööd täiskoormuse alusel, siis tekkis töötajal töötasu saamise õigus vastavalt

§-le 35.

§ 35

alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandja ei ole tõendanud töötaja süüd.

1. Kohus lähtub järgnevast arvestusest perioodil 01.04.2023—30.04.2023 teenis töötaja töötasuna välja 1237 eurot (bruto), mis on 1043,98 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud selle perioodi eest tasu saamist summas 1100 eurot (neto), mistõttu on kohtu hinnangul töötajale makstud enam töötasu summas (1100—1043,98 = 56.02) 56,02 eurot (neto). Perioodil 01.05—31.05.2023 teenis töötaja töötasuna välja 1237 eurot (bruto), mis on 1043,98 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud töötasu saamist summas 500 eurot (neto). Töötajale on vähem makstud sel perioodil (1043,98 — 500 = 543,98) 543,98 eurot (neto). Maha arvestades aprill 2023 enammakstud töötasu on mai 2023 lõpu seisuga töötajale vähem makstud töötasuna (543,98-56,02 = 487,96) 487,96 eurot (neto). Perioodil 01.06—29.06.2023 teenis töötaja töötasuna välja (1237/30 = 41,23; 41,23x29 6/9 2-23-15154 = 1195,67) 1195,67 eurot (bruto), mis on 1012,10 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud töötasu saamist summas 674,97 eurot (neto). Järelikult on töötajale tasumata juuni 2023 töötasu summas (1012,1-674,97 = 337,13) 337,13 eurot (neto). Kohus rahuldab töötaja nõude saamata jäänud töötasu saamiseks perioodi 01.04.2023—29.06.2023 eest summas (487,96+337,13 = 825,09) 825,09 eurot (neto), mis on 953,18 eurot (bruto). Välislähetuse päevarahad
2. Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et töötaja käis välislähetuses, kuid ebaselge on see, kas selle eest on makstud ja mitme päeva eest makstud on. Kuna tööandjal ei olnud eraldi arvestust välislähetuse päevarahade osas, siis on kohus arvestanud kõik makstud summad töötasu katteks ning välislähetuse eest tasumist ei ole tööandja tõendanud.
3. Töötaja on viidanud, et ta on välislähetuses olnud kokku 31 päeva (sh 8 kalendripäeva märtsis 2023; 12 kalendripäeva aprillis 2023; 4 kalendripäeva mais 2023; 7 kalendripäeva juunis 2023). Töötaja on lähtunud sõidumeeriku informatsioonist (dtl 42 jj). Tööandja on esitanud täiendavad tõendid mapon rakenduse väljavõtte (dtl 463 – 482), kuid see on esitatud perioodide 19.05 – 22.05, 24.05 – 26.05, 02.06 – 06.06, 16.06 – 19.06 kohta ja need andmed ei erine lähetuste päevade osas töötaja esitatud sõidumeeriku andmetest. Muid tõendeid tööandja esitanud ei ole. Kohus leiab, et on tõendatud, et töötaja viibis perioodil märts 2023 – juuni 2023 välislähetuses 31 päeva.

§ 40

lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Sellest tulenevalt on tööandja kohustatud tasuma välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot. Kasutamata puhkuse hüvitis

1. Töötamise perioodil 11.03.2023 - 30.06.2023 teenis töötaja enda andmetel 8,59 kalendripäeva põhipuhkust. Tööandja ei ole vaielnud vastu puhkuse päevade arvule, vaidlus on arvestuse aluseks oleva töötasu osas. Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse kompensatsiooni tasu arvestamisel kasutatakse keskmist kalendripäevatasu. Vastavalt valitsuse määrusele nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” arvutatakse puhkusetasu, kas töölepingus kokkulepitud töötasu säilitamise meetodil või kuue eelmise kalendrikuu keskmise kalendripäevatasu alusel. Vajaduse tekke kuuks loetakse alati kuud, kuhu langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust ning mille töötasu on töötajale sissenõutavaks muutunud, st kokkulepitud palgapäevad on saabunud. Kuna kohus on lähtunud sellest, et töötaja töötasuks on 1237 eurot (bruto). Tööpäeva tasu suuruseks on sel juhul (1237/30=41,23) 41,23 eurot (bruto). Töösuhte eest perioodil 11.03—29.06.2023 teenis töötaja välja 8,51 kalendripäeva puhkuseõigust. Eeltoodu tõttu tekkis töötajal õigust puhkusehüvitise saamiseks summas (8,51x41,23=350,87) 350,87 eurot (bruto), 338,24 eurot (neto). Viivis
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit. Viivise nõue on esitatud alates 01.07.2023 kuni otsuse kohase täitmiseni. Netosuuruses on väljamõistetud summa 1856,80 eurot, millele VÕS § 113 lg 1 kohaselt arvestatud 7/9 2-23-15154 viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 333,39 eurot. Seega mõistab kohus tööandjalt töötaja kasuks perioodi 01.07 — 17.12.2024 eest viivis summas 333,39 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 1856,8 eurot (neto) alates 18.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Kahju hüvitamine (vastuhagi)
5. Tööandja nõuab töötajalt kahju hüvitamist kokku summas 3079,66 eurot. Kahju koosneb 31.03.2023 sõidukile XXX tekitatud kahju hüvitamisest summas 945 eurot ning 12.06.2023 sõidukile XXX tekitatud kahju hüvitamisest summas 2134,66 eurot. Töötaja on küll tunnistanud, et veoautol XXX on spoiler purunenud, kuid selle põhjustas halvas tehnilises seisukorras auto ja tööandja teise töötaja tegemata töö. Teist kahju tekkimise juhtumit töötaja ei tunnista. 27.

§ 72

sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. 28. Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72

, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

1. 31.03.2024 intsident on tööandja poolt fikseeritud kahe pildiga (dtl 189). Tööandja on palunud üle kuulata tunnistaja A L, kes veoki XXX katkisena – tunnistaja ütluste kohaselt alapolster oli katki ja samuti peegel, samas tunnistaja täpselt ei mäleta (dtl 551). Samuti ei näinud tunnistaja, et töötaja oleks autot kahjustanud. Tunnistaja kirjeldatud vigastused erinevad piltidel olevast. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tööandja tõendanud töötaja vastutuse esmast elementi – töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Arvestades kahjustuse asukohta (dtl 189), siis ei ole tegemist sellise kahjustusega, mis oleks tekkinud tavapäraselt autoga sõites. Kuna täpsed töötaja töökohustused ei ole poolte vahel fikseeritud, siis ei ole tuvastatav, mida konkreetselt töötaja rikkunud on ja sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka töötaja vastutus tekkinud kahju osas. Lisaks sellele peab kohus märkima, et fikseerimata on konkreetne kahju suurus, puudub kirjeldus sellest, mis toimus ning ka pakkumised kahju kõrvaldamiseks ja kahju suuruse määratlemiseks pärinevad pool aastat peale seda, kui kahju tekkis. Selliste tõenditega ei ole võimalik kuidagi tõendada, et konkreetse kahju tekitas just 8/9 2-23-15154 nimetatud töötaja. Võttes arvesse, et tõendamata on töötaja rikkumine, siis ei pea kohus vajalikuks muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.
2. 12.06.2023 intsidendi osas puuduvad dokumendid. Tööandja on juhtumi osas tuginenud tunnistaja V Z ütlustele. Tunnistaja on oma seletustes olnud väga umbmäärane – intsident juhtus mai lõpus juuni alguses, ta tuli auto juurde ja nägi, et eest parem külg on lõhutud, pamper on katki, auto numbrimärgi kinnitusalus on katki ja pamperi vasakul pool on mõra sees (dtl 575). Samas ei tundnud tunnistaja töötajat selgelt ära (dtl 575). V Z on andnud ka kirjaliku seletuse, kuid see on allkirjastamata ja ka seal ei ole mainitud, et kahjustuse oleks tekitanud töötaja. Kahju ei ole fikseeritud ka sõnumivahetuses (dtl 378). Kohus leiab, et ka selle intsidendi puhul ei ole selge, milliseid kohustusi töötaja rikkunud on ja ka see ei ole tõendatud, kas on põhjuslik seose töötaja tegevuse ja kahju vahel, kuna see ei ole tööandja poolt fikseeritud. Kohtule esitatud sõidumeeriku ja mapson rakenduse kohaselt ei teinud töötaja üldse sel kuupäeval tööd. Võttes arvesse, et tõendamata on töötaja rikkumine ja põhjuslik seos töötaja tegevuse ja tööandja kahju vahel, siis ei pea kohus vajalikuks muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.
3. Seega jätab kohus tööandja vastuhagi rahuldamata.
4. Kohus tagastab dtl 167 – 171, 191 – 197, 213 – 216, 243 – 246, 294, 295 Tegemist on topelt dokumentidega. Dtl 165, 166, 186, 187, 534, 535 on venekeelsed dokumendid, mille kohus jätab tähelepanuta, kuna nende kohta ei esitatud tõlget (TsMS § 33 lg 3). Dtl 280 – 283 registri väljavõtted, ei oma puutumust. Dokumendid dtl 401 – 410 on perioodide kohta, mille osas nõudeid ei ole esitatud. Nimetatud tõendid jätab kohus arvestamata, kuna need ei ole asjakohased (TsMS § 238 lg 5). MENETLUSKULUD
5. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust jätab kohus R E kulud 70% ulatuses Valtrans OÜ kanda ja 30% ulatuses R E enda kanda. Valtrans OÜ kulud jätab kohus täies ulatuses Valtrans OÜ kanda.
6. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on parandatud Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2025 kohtuotsusega. 9/9