lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või
lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 6. Kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ühtki pädevat argumenti, millest nähtuks arutatavas kriminaalasjas kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine või muud apellatsiooni alused kokkuleppemenetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppes kinnitanud, et mh on nad nõus kahju laadi ja suurusega ning selle hüvitamisega kokkuleppes toodud tingimustel. Kokkuleppes on otsesõnu kajastatud, et kannatanu ning süüdistatav T. Leet saavutasid kokkuleppe, mille tingimuseks on, et nõue kuulub rahuldamisele kriminaalmenetluses arestitud vara arvelt ja T. Leetilt kuulub välja mõistmisele avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud nõue summas 412 105,11 eurot. Täpselt selles summas ja täpselt kokkuleppes märgitud arestitud vara arvelt kohus ka nõude hüvitamisele määras. Seejuures on maakohus üksnes võimaldanud arestitud vara nõude rahuldamiseks realiseerida, kuid juhul kui T. Leet rahuldab nõude muu vara arvelt, kuulub arestitud vara aresti alt vabastamisele (v.a arestitud sularaha, mille kohta maakohus määras, et see tuleb nõude katteks kannatanu pangakontole kanda). Kogu varasemas menetluses ega ka maakohtus kokkuleppe arutamisel ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud argumenti, nagu võiks arestitud sõidukid kuuluda kolmandatele isikutele. Seetõttu on niisugune argumentatsioon juba iseenesest ainetu. Lisaks jääb arusaamatuks, millisel menetluslikul alusel on süüdistatava kaitsja asunud esindama kriminaalmenetlusse kaasamata (ja seda ka ise mitte taotlenud) isikute huve. Tegelikult ilmneb juba T. Leetilt vara arestimise määrustest, et mingeid kolmandaid isikuid, kelle huve võidaks menetlusega riivata, ei ole. 7.
lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu
lg 1 sätte rikkumisi, tuleb
Leeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. 3 1-19-5104 9. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni esitamisega seonduvad menetluskulude riigi kanda jätmise ja T. Leetile menetluskuluna lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamise.
§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb
lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.