← Eesti

1-25-2555/20

1-25-2555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 15.09.2025, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-25-2555 Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik Aleksandr Plotitsõni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9.06.2025 otsus (terviktekst 8.08.25) lühimenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja Liis Suik Süüdistatav Aleksandr Plotitsõn, ik 39903240222, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega 1-20-2515 KarS 118 lg 1 p 2 järgi KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 5 aastat katseajaga 5 aastat; kahtlustatavana kinni peetud 02.04.

  1. Prokurör Maksim Kink Liis Suik Kaitsja RESOLUTSIOON
  2. Jätta süüdistatava Aleksandr Plotitsõni kaitsja Liis Suiki apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
  3. Määrata Advokaadibüroole Liis Suik vandeadvokaadi Liis Suiki poolt Aleksandr Plotitsõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 133,92 eurot ja mõista see riigieelarvesse välja Aleksandr Plotitsõnilt. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS Lk 1 / 3 1-25-2555
  4. Harju Maakohtu 09.06.2025 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks 08.08.2025) tunnistati A. Plotitsõn süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.04.2024, s.o 1 päev ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks 7 kuud 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega 1-20-2515 mõistetud karistuse, 5 aasta vangistuse võrra, ja mõisteti liitkaristuseks A. Plotitsõnile vangistus 5 aastat 7 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks on isiku vanglasse saabumise päev kohtuotsuse jõustumisel.
  5. A. Plotitsõn anti kokkuvõtvalt kohtu alla ja mõisteti süüdi isikuna, keda on varem karistatud 06.01.2021 otsusega KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tervisekahjustuse tekitamise eest, 01.04.2025 C.F-i peksmises, millega ta põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani A. Plotitsõn toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. APELLATSIOON
  6. Süüdistatava palvel vaidlustas kaitsja L. Suik maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud karistuse. Apellant ei nõustu maakohtuga, et A. Plotitsõni suhtes täidab karistuse eesmärki üksnes reaalne vanglakaristus. Maakohus ei arvestanud, et KarS § 56 lg 1 alusel peab karistus mõjutama konkreetset süüdistatavat edaspidi mitte õigusrikkumisi sooritama ja õiguskorda kaitsma. Kohus on liialt kergekäeliselt välistanud A. Plotitsõnile rahalise karistuse kohaldamise. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuivõrd A. Plotitsõn pani teo toime katseajal, on tal harjumus probleeme vägivallaga lahendada ja sellisele isikule ei piisa kergemaliigilisest karistusest. Süüdistatav on varem vaid ühel korral karistatud ja praegune konflikt tekkis situatsiooni vääriti mõistmisest. Kohus ei arvestanud süü suuruse hindamisel süüdistatava kahetsust ja seda, et kannatanul pretensioone süüdistatava vastu pole. Süüdistatav püüdis kannatanut pärast konflikti igati aidata ja suhted on siiani sõbralikud ning teost möödunud aasta ja viie kuu jooksul on süüdistatava elu kulgenud rahulikult. Seega arvestades süü suurust ja kannatanu seisukohta, on võimaalik ja otstarbekas karistada süüdistatavat rahalise karistusega, mille suuruse jätab apellant kohtu otsustada. PROKURATUURI VASTUS
  7. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta kui ilmselgelt põhjendamatu läbi vaatamata, sest maakohus on veenvalt põhjendanud oma seisukohta ja apellandi taotlus rahalise karistuse mõistmiseks on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonist ei selgu, kuidas taotletav rahaline karistus peaks mõjutama A. Plotitsõni käitumist tulevikus õiguskuulekaks. Karistuse aluseks on isiku süü, mitte pelgalt preventiivsed eesmärgid ja kahtlust pole, et süü ei ole väike. Süüdistatav põhjustas kannatanule füüsilist valu ja ulatuslikud tervisekahjustused kogu kehal ning oli agressiivselt meelestatud kannatanu (ja politseiametnike) suhtes politsei sündmuskohale saabudes. Õige pole ka apellandi väide, et sündmuse järgsel perioodil on süüdistatav käitunud korrektselt. Selle lükkavad ümber toimikusse lisatud kahe väärteomenetluse materjalid süüdistatava tegude kohta 01.05.2024 ja 30.06.
  8. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellandi põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks. Selles ei sisaldu maakohtu otsuse tühistamiseks veenvaid argumente ning ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei eksinud karistust mõistes materiaal- ega menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud karistus on kooskõlas Lk 2 / 3 1-25-2555 kohtupraktikaga ja selle määramisel on arvestatud süüteo raskust ning süüdimõistetu isikut. Ringkonnakohtul puudub ka seadusest tulenev alus apellatsiooni piiridest väljumiseks.
  10. Maakohus selgitas põhjalikult, miks ei saa kohtuotsusega mõistetud katseajal varem kehalise väärkohtlemise toime pannud A. Plotitsõnit tema süü suurust arvestades karistada rahalise karistusega. Kohus ei jätnud tähelepanuta apellatsioonis nimetatud süüdistatava kahetsust ega kannatanu avaldust, et suhted süüdistatavaga olevat praegu head. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus süüdistatava kasutatud ulatuslikku ja intensiivset vägivalda kannatanu vastu, sh kägistamist, korduvat rusikatega löömist näkku ja kehasse ning jalaga selja piirkonda. Samuti arvestas kohus apellandi tähelepanuta jäetud väärteoasjade otsuseid, millest ilmneb A. Plotitsõni agressiivne käitumine ka pärast menetletava teo toimepanemist. Kokkuvõtvalt põhjendas kohus ammendavalt, miks süüdistatava puhul oleks kergemaliigiline karistus ebapiisav ja vastuolus õiguskorra huvidega. Seega leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata.
  11. Süüdistatava kaitsja L. Suik esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus peab kaitsja toiminguid ja tasu määra põhjendatuks, rahuldab taotluse ning määrab Advokaadibüroole Liis Suik A. Plotitsõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 133,92 eurot. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.