Kriminaalasi nr 1-24-6352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprillil 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-6352 Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi

) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 1573 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Alexander Pärtel: isikukood: 39203104243; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel; xxxharidusega; töökoht: XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus, Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega nr 1-21-8336 tunnistati süüdi

§ 424

lg 1 ja

§ 120

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 64

lg 1 alusel 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 kohaselt jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Alexander Pärtel (endise nimega Sander Pärtel) ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi.

Kahtlustatavana kinni peetud 19.06.2024–21.06.2024; 05.07.2024–06.07.2024. 21.06.2024 kohaldatud lähenemiskeeld Y suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 06.07.2024 RESOLUTSIOON Õigeks mõista Alexander Pärtel süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Süüdi tunnistada Alexander Pärtel

§ 120lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alexander Pärtelile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega nr 1-21-8336 mõistetud karistusega, s.o 6-kuulise vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis on käesolevaks ajaks kantud. Süüdi tunnistada Alexander Pärtel

§ 1573 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 8 kuud.

Süüdi tunnistada Alexander Pärtel

§ 424

lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alexander Pärtelile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2024– 21.06.2024, 05.07.2024–06.07.2024, s.o 5 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Juhindudes

§ 74

lg-test 1, 2, 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa (s.o 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust) jätta täitmisele pööramata, kui Alexander Pärtel ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud kohustusi.

§ 75lg 1 p 1–6 kohaselt on Alexander Pärtel katseajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismi ravile. Alexander Pärtel on kohustatud arsti vastuvõtule registreerimisest ning raviskeemi täitmisest teavitama kriminaalhooldajat.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Alexander Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Alexander Pärtel katseajaks Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel lugeda Alexander Pärteli katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 02. aprillist 2025.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse Alexander Pärteli suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Koheselt ärakandmisele kuuluva, s.o 4-kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel karistuse kandmisele asumise päev. Lähenemiskeeld

1. 21.06.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega edasilükkamatul juhul kohaldatud ajutine lähenemiskeeld Alexander Pärteli suhtes, mis tunnistati Harju Maakohtu poolt 05.07.2024 lubatavaks - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 310¹ lg 1 alusel kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu Y (isikukood: XXX) isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuritegudes

§ 120

lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi Alexander Pärtelile lähenemiskeeld 3 aastaks, keelates tal:

1. läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit;
2. suhelda kannatanuga vahetult, võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahenditega, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel;
3. läheneda kannatanu elukohale xxx lähemale kui 100 meetrit;
4. läheneda kannatanu töökohale xxx lähemale kui 100 meetrit. Menetluskulud Välja mõista Alexander Pärtelilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 146 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1475 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 122,90 eurot ning
5. kuul 123,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-6352“ ning viitenumbriks
6. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu teavitamine KrMS § 38 kohaselt Kannatanu Y on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Alexander Pärteli ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav
7. juulil
8. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. 3 SÜÜDISTUSE SISU
10. A. Pärtelit süüdistatakse § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1, § 157 3 lg 1 ja§ 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nii on talle esitatud süüdistus selles, et tema tungis 21.04.2020 kella 14.57 paiku xxx külas xxx tänava läheduses kallale xxxle ja xxxle Yle, lüües teda ühe korra rusikaga lagipähe, tekitades kannatanule selliselt valu. Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema ähvardas samas kohas sama kannatanut peale kehalist väärkohtlemist tapmisega, öeldes kannatanule nuga käes hoides, et kui kannatanu ei tapa nende ühiseid lapsi ära, siis süüdistatav pussitab teda. Kuna süüdistatav oli kannatanu suhtes kasutanud varem nii füüsilist kui vaimset vägivalda, siis oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema, hoolimata sama kannatanu korduvatest palvetest teda mitte häirida (sh 2024 aprilli palvest süüdistataval oma eluga edasi minna), sekkus 09.0519.06.2024 järjepidevalt kannatanu eraellu selliselt, et tagajärjena oli kannatanu oluliselt häiritud, ja nimelt tema  käis korduvalt kannatanu kodu läheduses xxx sh aadressil xxx juures: o 09.05, kannatanu kutsus politsei o 10.05, laamendas ukse taga, kannatanu ei lasknud teda tuppa o 24.05, lasi tühjaks kannatanu auto kaks rehvi o 25.05 öösel vastu 26.05, lõhkus ja laamendas kannatanu ukse taga. o 01.– 02.06 kell 01.11, joobes, laamendas ukse taga o 02.06, tagus kõvasti vastu ust o 06.06, oli maja ees o 08.06 liikus ringi xxx, oli eelnevalt kannatanut sõnumi teel ähvardanud  saatis kannatanule töö juurde lilled 18.06  saatis kannatanule häirivaid, ähvardavaid ning eraelu sekkuva sisuga sõnumeid, sh o 25.05: See [et mu lapsed on suva jorsiga koos] juhtubki ainult üle minu laiba. /---/ Politseile ma end kätte ei anna ja hakkan vastu nii et neil ei jää muud üle kui mind maha lasta. /---/ See lõpebki lastele katastroofiga. /---/ polegi muud kui tuleb lõpuni minna selliselt, et nad kaotavad päriselt oma isa. /---/ Minu pole enam midagi kaotada. /---/ Sa võid politsei kutsuda /---/ hakkan vastu. /---/ kasvõi viimast korda aga lapsi ma näen. Lõppegu see siis minu surmaga. o 01.06: Ja jätatki lapsed järelvalveta. Mul ka midagi lastekaitsele. Emme paneb pidu ja lapsed üksi kodus. Kõik fotodele jäädvustatud alates kell 8. Vaatame siis kas lapsed ka sulle alles jäävad. /---/ tahtsid sõda saad sõda. o 06.06: Me lähme nüüd lastega õue. Ei ole oluline [kuhu]. Ma ei pea sinusugusele aru andma /---/ Nad isegi ei igatse sind /---/ homme mõtled, kui jaanituli kodus o 07.06: Nüüd pole tagasiteed. Minul pole kaotada enam midagi. Võtsid ainsa mis 4 mul veel oli. Seega minul endast juba täiesti ükskõik. /---/ kinni minek on nii kui nii. /---/ Eks näeb millega see lõppeb. /---/ Mina vangi ei lähe. /---/ siin polegi head lõppu. /---/ kas on tore passida seal lasteaia juures /---/ naera-naera seal õe juures praegu /---/ [sina] Polnud lastega kooski. /---/ Jah aga seal neid polnud. /---/ xxx tn olite jah. /---/ Või xxx juures. /---/ xxx juures su autot polnud. /---/ No siis sul mingi kolmas mees. /---/ Sest xxxs su autot polnud. /---/ Ilma sinuta ma ka ei kavatse elada. /---/ Õhtu on veel pikk. /---/ Tema vanuses on infarkt kerge tulema. /---/ Kõik läheb ka meediasse. /---/ Las kollane ajakirjandus teeb ka tööd. /---/ Kodus või. /---/ Hästi. /---/ Järjekordselt mingi mehe juures lastega. /---/ Vaatame kui hea une öö toob. /---/ Öös juhtub asju. /---/ Eks näed. o 08.06: See kui ma kuskil xxxs istun siis see pole jälitamine. /---/ Mul pole enam mingit tegutsemistahetki. Parim mis sa teha saaksid oleks mulle 5 pakki diasepeksi saata. Või eks leiab peale palgapäeva ka tallinnas kohti kus saab aineid millega üledoos teha. Ma lihtsat ei jaksa enam. /---/ Jube palju ikka lobised telefonis. /---/ Lastega ei peaks tegelema? . /---/ Või need ula peal ja sa teab kus kohad. /---/ Aga vahet pole menetlus nii kui nii kiirelt ei käi seega näeme paari päeva pärast. /---/ Alati paar kuud viivitus seega meil aega küll ja vele näha ja asju teha. Heal juhul sept hakatakse liigutama. Suvepuhkused jne. /---/ Seega maa ja ilm kui sa end peita võid. /---/ Ma ei jäta enne kui oleme kohtunud. /---/. saab põnev nädal olema. /---/ Ega ma enne ei jäta kui sa vastu võtad. Vähemalt saan su telf kinn hoida et keegi teine sinna helistada ei saa/---/ Ja ma xxxs. Kohe xxx juures. Ja kui sealt sind ei leia siis edasi. Aga no teisip tean täpselt kus oled. Ma võin varajsest hommikust nii xxxs kui xxx olla. /---/ No siis võin ka esmaspäevast alates igapäev seal olla. Need lapsed lähevad lastekottu. Nad viiakse ära. /---/ Mul ongi elus vaid üks eesmärk nüüd. Sa võid mu nr blokkida aga sms tuleb ikka läbi. Ja no xxx pole ka kaugel. Aga tuleva nädal näeme. Elulõpuni sa redus pole ju. /---/ Miks ma siin terroriseeri ngi ongi see et ma ootan et see patrull tuleks ja annad mu maha laseksid. Mul on alati mitu nuga kaasas. Ja ma tahan et nad mind lihtsalt ära tapaksid. Ja ma teen kõik selleks nii kaua et ongi kiirreageerijad kohal ja nad lihtsalt lasevad mu maha. Ükskõik mis ma selleks siis tegema pean aga nii see läheb. /---/ Eks enne kui ma kinni lähen on palju aega , et sinu elu ka põrguks muuta. Ja täna ongi see mu eesmärk, sest kaotada pole enam midagi. Võimalikult palju kahju tekitada et sa nullist peaksid alustama. Ja kui Sul pole autot, ei kodu, ega muud. Võetakse ka lapsed /---/ Lähen vangi istun aasta. Ja tulen ju taas. See ei lõppegi enne kui ma surnud olen. o 14.06: Polegi ju vahet kas olen surnukuuris vanglas või vabaduses /---/ No tulen proovima? Vaatame mis saab /---/ Aga mul pole ka midagi kaotada /---/ Ma ei lase ühtegi mees oma laste ellu. /---/ Ma röövin sinu ära /---/ Ma tahn sind. Njah eks varsti kohtume. Ma juba peaaegu xxxs. Kohe kohe olen ukse taga. Ma xxxs. Okei kuna sa ei suhtle liigun maja ette. /---/ Ma tapan su mehe ära. Leian ja tapan. Kirjuta see nüüd ilusti politseile. Ehk saan kiiremini puhkama. Kui sellest ei piisa siis mul terve su graafik, leian sind röövin ja vägistab. Sellest peaks ometi piisama. /---/ Vähemalt saan sinuga seksida. Su autos on tracker nii et ma tean täpselt kus oled. Ja ma enne ei jäta kui olen veel korragi sinuga seksida saanud. Ma ei saa aru miks juba patrull ukse taga pole. Pean päriselt tegutsema hakkama? Õnneks homme j ülehomme tööd ka pole, saan vaadata kuhu lähed kui lapsed üksi jätad. Veel üks mis saad politseisse anda. o 15.06: Vanglast saan ma nii kui nii ühel päeval välja. Ja kui sa praegu lastega koos takistad olla, siis võid ette kujutada mis vihaga ma sealt tulen. Mul [pole] tõesti midagi kaotada ja vaatame millega see lõppeb. Kui ei saa mina nendega olla siis ei saa ka sina. Arvesta sellega. Ükski politsei sind aidata ei saa. Ühel päeval me kohtume nii kui nii. Lapsi mul pole nüüd ongi ainult kättemaks. Nii 5  kaua kui ma vabaduses pead sa koguaeg üle õla vaatama. Ega kui sa mulle lapsi näidata ei taha, siis peangi ju suvalistel aegadel käima et neid näha. o 19.06: mees kes tahab minu laste kõrval olla sureb nii kui nii. Ja kui lähengi vangi , siis varsti olen väljas ja kõik algab uuesti./---/ Nagu näha politsei ei tee sittagi ja ma saan edasi tegutseda. /---/ Eks siis tuleb kodu kallale minna /---/ Täna need aknad murduvad /--_/ Mina soovitaks su mehel sind kaitsma tulla täna. Tänane päev lõppeb veel katastroofiga /---/ <süüdistatava poolt saadetud foto, millel on näha püksivärvli vahel olev nuga> kõik tuleb. täna näevad lapsed oma isa surma. /---/ Siin. Läheb veriseks /---/ Ma olen amfetamiis, kokaiinis, alkos <süüdistatava saadetud foto suurtest autosalongis olevatest kivides> Kui ei vii om olemas kivid. Mid akna lendavad. Aa su rehvid puutumata ei jää. /---/ sekkus kannatanu eraellu ühiste lastega suhtlemise ettekäändel, sh o 06.06: võttis kannatanu lapsed endaga kaasa, ei vastanud kannatanu kõnedele ega sõnumitele, sõitis 25 km kaugusele Rummu, kannatanu teadmata asukohta o 19.06: ilmus alkoholijoobes olles kannatanu laste lasteaia juurde Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, kui selle tagajärg on isiku oluliselt häirimine, s.o

§ 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A. Pärtelit süüdistatakse ka selles, et tema, omades kehtivat karistust

§ 424

lg 1 järgi (13.12.2021 Pärnu Maakohtu otsus /kd I tl 165/), juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo (XXX) joobeseisundis, ja nimelt 05.07.2024 kella 22.40 ajal Harjumaal, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel 19. km suunaga Hingu poole, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,86 mg/l, +/-0.09 mg/l), st alkoholi väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. 23.07.2024 kella 03.07 ajal Paldiski mnt 75, Tallinn juures, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,72 mg/g, +/- 0,06, k=2), st alkoholi veres mitte vähem kui 2,66 mg/g. Selliselt tema rikkus LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid (juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Sel moel pani Alexander Pärtel oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHTU SEISUKOHT 2. Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust A. Pärtelile süüdistuses etteheidetud kuritegude osas episoodide kaupa. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha lähenemiskeelu kohaldamise, menetluskulude ja KrMS § 38 lg 5 p 2 kohase taotluse osas. Kehaline väärkohtlemises (

§ 121

lg 2 p 2) ja ähvardamine (

§ 120lg 1) 6 3.

Süüdistuse kohaselt leidsid nii kannatanu Y kehaline väärkohtlemine kui ähvardamine aset 21.04.

1. Kohtuistungil antud ütlustes eitas süüdistatav oma süüd nii Yi noaga ähvardamises kui ka kehalises väärkohtlemises ning selgitas, et ei ole Yit 21.04.2020 löönud ega ka noaga ähvardanud ja kuigi tal oli tõepoolest käes nuga, ei tahtnud ta sellega midagi teha ei oma xxxle ega ka lastele, vaid tahtis ennast ära tappa. Süüdistatava sõnul on ta korduvalt tahtnud sooritada enesetappu (II kd, tl 167 pöördel).
2. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Pärtel ja kannatanu Y on endised xxxd, koos asusid nad elama xxxx. aasta xxx. Kannatanu Yi sõnade kohaselt hakkas süüdistatav juba sama aasta sügisel lapseootel kannatanu suhtes tarvitama vägivalda, kannatanut alandama ning kodus lõhkuma-laamendama. Vägivald jätkus ka pärast esimese lapse sündi ning süvenes veelgi pärast teise lapse sündi xxxx. aastal. Vihahoos kägistas süüdistatav kannatanut kõrist, tõukas vannitoa põrandale pikali ja ähvardas
3. korruse rõdult alla visata (I kd tl 61-66). Aastatel 20182020 kasutas A. Pärtel kannatanu suhtes füüsilist vägivalda; lõi, tõukas, lohistas juustest, tekitas valu ja hirmu. Enamasti oli süüdistatav tegude ajal alkoholijoobes (I kd tl 56-60). Viimane füüsiline rünne oli
4. aastal.
5. 21.04.2020 episoodi osas selgitas kannatanu kohtueelses menetluses (I kd tl 63), et tol päeval sõitis ta koos laste ja süüdistatavaga autoga ringi. Süüdistatav tarvitas alkoholi ning autos tekkis sõnavahetus seoses sellega, et süüdistatav oli kannatanut petnud. Yi sõnul haaras süüdistatav 90 km/h kiirusega sõitva auto roolist, proovis seda kraavi pöörata. Kodu juurde jõudes nad autost ei väljunud, süüdistatav lõi kannatanule rusikaga pähe, võttis auto pardatšokist noa, käskis kannatanul metsateele sõita ning ütles seal kannatanule (samal ajal, kui lapsed olid tagaistmel), et kas tema või kannatanu tapab nüüd lapsed ära ning kas tema lööb või pussitab lapseootel kannatanut kõhtu või kannatanu teeb aborti. Kannatanu sõnul suutis ta ikkagi süüdistatava maha rahustada. Alexander võttis suitsupaki ja kannatanu telefoni ning väljus autost. Kannatanu sõitis koju, viis lapsed samas majas elava sõbranna juurde, pakkis kodus esmased laste asjad, kutsus politsei välja ja lahkus sõbranna juurde. Hiljem üüris korteri xxx ja lahkus koos lastega. Kannatanu sõnul ei mäleta ta, kas ta Alexandri rusikalöögist lagipähe valu tundis, kuid tal oli meeletu hirm laste ja enda elu pärast. 6.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes.

§ 121

süüteokoosseisu objektiivne külg sisaldab endas kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine aga valu.

1. Käesoleval juhul ei ole kohtu käsutuses dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava tegevusest tingitud kehavigastust kannatanu Yi pealael. Ka ei ole kannatanu antud ütlustes viidanud mingit liiki tervisekahjustuse tekkimisele. Veelgi enam, ta on enda ütlustes märkinud, et ei mäleta, kas tundis rusikalöögist pähe valu või mitte.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid A. Pärteli süüd Yi kehalises väärkohtlemises 21.04.
3. Süüdistatav kannatanu löömist ei tunnista, kannatanu mainib küll rusikaga pähe löömist, kuid ei suuda määratleda isegi seda, kas ta sellest tegevusest valu tundis. Arsti poole ta ei pöördunud, vigastuste olemasolust ta rääkinud ei ole ja sündmusel puuduvad pealtnägijad. Seega jäävad kohtu hinnangul õhku kõrvaldamata kahtlused, mis KrMS § 7 lõike 3 kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks ning seega

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos tuleb süüdistatav kohtu hinnangul õigeks mõista. 9. Süüdistuse kohaselt, lisaks kannatanu Yi kehalisele väärkohtlemisele, ähvardas süüdistatav 21.04.2020 sündmuse raames kannatanut tapmisega, juhul kui kannatanu ei tapa nende ühiseid lapsi. 7 10.

§ 120

näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

1. Ähvardamise puhul kahjustatakse eelkõige vaimset heaolu ning tekitatakse kannatanus emotsionaalselt kurnav hirmutunne. Ähvardamine peabki olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele ning olema seejuures veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust ning see on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab mh, et süüdlane teab kindlasti või peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena (karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, § 120 kommentaarid).
2. Ka Riigikohus on öelnud, et

§ 120

lg 1 järgi on tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine karistatav, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdlane saab täita kõnealuse koosseisu objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (RKKK 1-23-1176, p 10).

1. Süüdistatav ei eitanud, et 21.04.2020 sündmuse ajal võttis ta välja noa, kuid tema sõnul ei olnud sellise tegevuse eesmärgiks mitte kannatanu hirmutamine ega ähvardamine, vaid enesetapp. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt süüdistatav ähvardas teda autos pardatšokist võetud noaga (vt. otsuse p 5). Seega on kannatanu ja süüdistatava versioonid ka tapmisega ähvardamise osas erinevad. Kohtu hinnangul ei saa jätta aga tähelepanuta, et kannatanu on kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldanud varasemat kooselu süüdistatavaga, kuhu on mahtunud nii alandused, vägivald kui ka ähvardused, sh
2. korruse aknast alla viskamisega ähvardamine. Et tegemist ei ole pelgalt paljasõnaliste ütlustega, seda kinnitab ka Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsus, millega A. Pärtel (tollase nimega Sander Pärtel) mõisteti süüdi

§ 120lg 1 järgi kannatanu Yi tapmise- ja tervisekahjustusega ähvardamises.

14. Seega arvestades A. Pärteli varasemat käitumist kannatanu suhtes, oli kannatanul alust tunda hirmu johtuvalt A. Pärteli käes olevast noast ja puudub ka alus kahelda selles, et A. Pärtel kannatanut tapmisega ähvardas. Kohtu hinnangul on A. Pärteli sellekohane tegevus kooskõlas tema manipulatiivse käitumisega, mis tuleneb kriminaalasjas kogutud tõenditest. Kohus leiab, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes asetleidnud ähvarduste kohta. Subjektiivsest küljest on tegu kohtu hinnangul toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Ahistav jälitamine (

§ 1573lg 1) 15.

Süüdistuse kohaselt sekkus A. Pärtel, hoolimata kannatanu Yi palvetest teda mitte häirida, järjepidevalt kannatanu eraellu perioodil 09.05.-19.06.

1. Sekkumine seisnes nii kannatanu kodu ümbruses käimises, ukse taga laamendamises, lastega suhtlemise ettekäändel kontakti otsimises kui kannatanule häirivate, ähvardavate ning eraellu sekkuvate sõnumite saatmises.
2. Süüdistatav A. Pärtel tunnistas enda süüd endise xxx Yi ahistavas jälitamises. Kohtuistungil ei soovinud ta

§ 1573

lg 1 süüdistuse osas pikemalt selgitusi anda (II kd, tl 167-168), kuid kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd tl 133) selgitas ta, et kirjutas Yle oma alateadlikest mõtetest. Tahtis, et Y tunneks sama valu, mida tema tundis, kui Y ta enda elust välja kirjutas. Tal ei ole kunagi olnud kavatsust teha Yle viga või lõhkuda tema asju, kuid ta tahtis kannatanule võimalikult palju hingevalu põhjustada. Yile koos ähvardustega saadetud fotode osas selgitas süüdistatav, et kivid olid tal tol korral kaasas seetõttu, et ta tahtis neid objektil kasutada tasapinnana, kuid siis tuli mõte Yt hirmutada, pinget kruttida. Noad olid kaasas päeva algusest saati, kasutab neid tööalaselt, kohe hommikul pani püksivärvli vahele, nii on neid mugav kanda. Lootis, et kui Y on nii stressis süüdistatava tegude pärast, ei suuda ta endale uut meest leida. 8

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et A. Pärtel ja Y on endised xxxd, kellel on kolm ühist last. Kannatanu Yi ütlustest (I kd tl 62-66) nähtuvalt abiellusid tema ja A. Pärtel xxxx. aasta xxx, kuigi koos elasid alates xxxx. aasta xxx. Nii süüdistatava kui kannatanu sõnade kohaselt on neil olnud palju kokku-lahku kolimisi nende aastate jooksul. Kannatanu sõnul lõppes nende suhe xxxx. aasta xxxs kui nad xxx. Samas nende suhtlus jätkus. Kannatanu ei eita, et tema jaoks oli oluline, et ühistel lastel oleks olemas mõlemad vanemad. Jätkusid ka xxx süüdistatavaga kuni xxxx xxx lõpuni, mil kannatanu enda sõnul ütles süüdistatavale, et ta ei soovi enam, et viimane tema juurde ööseks jääks, sest kannatanu tahab oma eluga edasi minna.
2. Yi sõnade kohaselt hakkas A. Pärtel sellest hetkest käituma ebaadekvaatselt. Algas kannatanu vaimne terroriseerimine SMS-ide, Messengeri teadete ja telefonikõnede teel ning pidev jälitamine. Nii näiteks luges A. Pärtel laste juures viibimise ajal kannatanu FB Messangeri ja vestlusi ja e-maile, sh kannatanu meestuttavatega.
3. Kriminaalasja materjalide kohaselt pöördus kannatanu Y avaldustega A. Pärteli ahistava tegevuse osas korduvalt politsei poole (I kd tl 3, 18).
4. Süüdistuse kohaselt otsis A. Pärtel kannatanuga kontakti füüsiliselt üheksal erineval mai- ja juunikuu päeval. Kuupäevaliselt on süüdistatava poolne käitumine leidnud kinnitust järgmiselt. 09.05.2024 -10.05.2024 episoodid
5. Tunnistaja Q ütlustest nähtuvalt tuli A. Pärtel 09.05.2024 xxxsse emadepäeva kontserdile, tõi vabanduseks laste vaatamise aga tunnistaja hinnangul tahtis ta Y järele luurata. Tunnistaja kutsus talle politsei, kes viis purjus A. Pärteli koju, kuid järgmisel päeval tuli ta esimese rongiga tagasi ja läks Y korteriukse taha laamendama.
6. A. Pärteli viibimist xxxs 09.05 tõendab ka Häirekeskusele tehtud kõnesalvestiste kui asitõendite vaatlusprotokoll (I kd tl 151-156) ja protokollile lisatud häirekeskuse kõnede kuvatõmmised (I kd 146150), mille kohaselt palub kannatanu 09.05.2024 kell 20.55 saata politsei xxxsse, xxx, sest süüdistatav terroriseerib ümber maja. Kannatanu ei julge aknast välja vaatama minna, korteris magavad 3 last. Kannatanu sõnul võib süüdistatav muutuda agressiivseks, laamendada. Tema soovib, et süüdistatav lihtsalt minema läheks. 24.05.2024 ja 25.05.
7. öösel vastu 26.05.2024 episoodid
8. Tunnistaja W sõnade kohaselt (I kd tl 82) kirjutas A. Pärtel talle 23.05.2024 ja palus, et tunnistaja tuleks kell 14.12 lapsi hoidma, sest ta ei taha Yt näha. Tunnistaja oli teadlik sellest, et süüdistataval ja kannatanul oli sel päeval jälle vaidlus ja A. Pärtel saatis Yile jälle ähvardavaid ja manipuleerivaid kirju. Ööl vastu 25.05 võttis tunnistaja Y koos lastega enda juurde ööbima, kuna kannatanu korteri uks on vana ja tal ei olnud seal lastega turvaline olla. Kuna xxx kogukond on väike, oli õhtupoole kuulda, et A. Pärtel sõidab xxx vahel. Alexandrit nägid ringi sõitmas ka tunnistaja lapsed. Y parkis oma auto 24.05 õhtul xxx parklasse, et Alexander ei saaks aru, et ta lastega kodus on. Tunnistaja palus enda lastel veel 24.
9. õhtul minna parklasse vaatama, kas Y auto on terve ning sai oma pojalt pildi, kus on näha, et Y auto kaks rehvi on tühjad.
10. Tunnistaja Q ütlustest (I kd tl 78-79) nähtuvalt meenus talle ka juhtum, kuidas 24.05.2024 kell 23.10 saadeti Wle pilt, et Y autol on 2 autorehvi tühjad. 25.05 hommikul selgus, et rehvid olid läbi torgatud. Tunnistaja Q sõnul aitas W
11. mai ööl vastu
12. maid tassida kannatanu Yil magavad lapsed enda juurde, sest A. Pärtel lõhkus ja laamendas Y korteri ukse taga vahelduva eduga. 9 01.-02.06 episood
13. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 151-156) kohaselt palub kannatanu kell 23.33 Häirekeskusele tehtud kõnes sosistades politseid xxxsse, xxx, kuna süüdistatav on alkoholijoobes ja laamendab korteriukse taga. Korteris on 3 alaealist last. Kannatanu sõnul on uks nii katkine, et paari hoobi korral tuleb eest ära. 02.06.2024 kell 00.22 ja kell 01.11 küsib kannatanu, et millal politsei jõuab, süüdistatav sõitis ära, oli täiesti purjus, käis 3 korda ukse taga, teatab, et ohtu enam pole.
14. Ka tunnistaja W ütlustest (I kd tl 83) tulenevalt toimus 02.06 jälle kannatanu Yi terroriseerimine A. Pärteli poolt kirjade teel. Ka nägi tunnistaja A. Pärtelit sel kuupäeval xxxs ringi liikumas. Õhtul kl 23 nägi tunnistaja süüdistatavat väljas pingi peal istumas ja õlut joomas. Mingi hetk hiljem helistas kannatanu tunnistajale ja ütles, et süüdistatav on kannatanu ukse taga, taob kõvasti vastu ust. Tunnistaja ütles, et kannatanu kutsuks politsei. 06.06.2024 episood
15. Kannatanu ütluste kohaselt (I kd tl 64) viis A. Pärtel 06.06.2024 lapsed ilma kannatanu nõusolekuta nende elukohast minema ja kirjutas, et sellise litsi juures tema lapsed ei kasva. Kõnedele süüdistatav ei vastanud, telefon oli välja lülitatud ja enne kui kannatanu helistas politseisse, tuli talle süüdistatavalt sõnum „ Sa ei näe oma lapsi enam kunagi“. Lõpuks teatas SA Kadunud kannatanule, et nad positsioneerisid laste telefoni ja asukohta ja keegi otsijatest nägi lapsi ja Alexandrit Rummus ja kutsus politsei. Nähtuvalt kannatanu ütlustest sõitis A. Pärtel juba samal õhtul xxx vahel ja sellest teavitas teda sõbranna W poeg. Kannatanu ei julgenud koju minna ja oli koos tütrega öösel sõbranna juures. Kannatanu sõnul käib A. Pärtel süstemaatiliselt tema ukse taga xxxs, xxx, lõhub, laamendab, ajab lapsi üles, külvab hirmu ja segadust, rikub öörahu ja kannatanu ja laste und.
16. Yi sõnu kinnitavad ka tunnistaja W ütlused (I kd tl 83), kelle sõnul helistas Y talle 06.06.2024 kell 11.43, nuttis ja palus minna kannatanu koju kontrollima, et kas lapsed on ikka seal koos süüdistatavaga, kuna süüdistatav oli ähvardanud lapsed ära võtta ja mitte kunagi enam neid tagasi anda. Tunnistaja läks kontrollima ja nägi, et lapsi kannatanu kodus polnud. Pärast seda kui SA Kadunud abil positsioneeriti ühe lapse asukohta, leidis politsei lapsed ja süüdistatava. Lapsed olid hüsteerias, süüdistatav oli purjus. Tunnistaja ja kannatanu võtsid lapsed ja sõitsid minema. Õhtul jäid Yi pojad kannatanu tädi juurde ja tütar tunnistaja juurde koos kannatanuga. Süüdistatav saatis õhtul ähvardavaid kirju: „Su korteris tuleb täna jaanituli, tapan ära kõik su lähedased“( I kd tl 102 foto kuvatõmmisest), „Vaatame, mis sa teed siis, kui sul on kõik läinud“ jne. Tunnistaja sõnul oli sõnumites kõike: alandamist, halvustamist, segamist. Lisaks süüdistatav helistas pidevalt kannatanule, öeldes mh, et teeb seda selleks, et liini kinni hoida ja et kannatanule keegi teine helistada ei saaks. Õhtul nägi tunnistaja uuesti süüdistatavat kannatanu maja ees. Süüdistatav sõitis tunnistajat nähes minema.
17. Kannatanu ütlusi kinnitab ka Häirekeskusele tehtud kõnesalvestiste vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt helistas Y kell 11.47-12.14 kolm korda häirekeskusesse, teatades et süüdistatav, kes võib olla alkoholijoobes, on lapsed kaasa võtnud ja lahkunud. kuhu. Kell 12.23 ja 15.08 helistab kannatanu ja teatab, et sai süüdistatava kätte, küsis, kus lapsed on, süüdistatav vastas, et see pole tema asi ja pani kõne kinni, kannatanu arvas süüdistatava hääle põhjal, et süüdistatav on alkoholijoobes. Kl 17.45 helistatakse häirekeskusest kannatanule tagasi, et xxx, Rummu juures on lapsed, kardavad patrulli, süüdistatav on pretensioonikas. Kell 18.30 helistab kannatanu, et sai lapsed kätte, süüdistatav oli hüpanud nende autole ette, tema ja lapsed sõidavad ära.
18. Häirekeskusele tegi kannatanu kõne ka 07.06.2024 kl 18.37, teatades, et kardab oma elu ja tervise pärast, kuna süüdistatav saadab järjepidevalt ähvardavaid sõnumeid sisuga „tänane öö lõppeb 10 surmaga“, „kui lapsi ei näe, siis lõpetab nende mõlema elud ja lapsed lähevad lastekodusse“. Kannatanul on kodus 3 väikest last, korteri uks on katkine ja ei pea ühte löökigi vastu. 08.06.2024 episood
19. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas kannatanu 08.06.2024 kell 14.45 taas Häirekeskusele ja teatas, et A. Pärtel luurab xxxs, kannatanu sai seda teada tuttavatelt. Luuramisele eelnes ähvardamine. Kannatanu tunneb end nagu puuris, sest peab kodus olema ja ei saa lastega liikuda, õue minna, sest süüdistatav on ettearvamatu ja ohtlik. Kohe pärast seda helistatakse kannatanule tagasi ja antakse teada, et kannatanu helistaks ise 112, kui on oht elule ja tervisele. 19.06.2024 episood
20. Tunnistaja W sõnul (I kd tl 84-85) helistas talle 19.06.2024 tuttav, kes ütles, et süüdistatav on xxxs oma lastele lasteaeda järgi tulnud. Tunnistaja helistas kannatanu Yile. Kannatanu rääkis tunnistajale, et süüdistatav oli tulnud õiendama, et tahab lapsi näha, oli olnud joonud, ähvardanud, et võtab lapsed ära. Politsei viis süüdistatava minema. Tunnistaja nägi kannatanule saadetud pilte noast süüdistatava püksivärvli vahel ning autos olnud kividest, millega süüdistatav kannatanu aknaid sisse visata ähvardas. Tunnistaja hinnangul ei ole süüdistatav stabiilne, lapsed on hea põhjus kannatanuga manipuleerimiseks, süüdistatav on alkohoolik, joob väga tihti, sh üksinda. Terror ei lõpe enne, kui süüdistatavat karistatakse või ta läheb sundravile.
21. Süüdistatava ilmumist joobes olekus xxx lasteaeda 19.06.2024 kinnitavad nii asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 151-156) kui ka politsei vormikaamera salvestise kui asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 157-159).
22. Nii nähtub Häirekeskusele tehtud kõnedest, et 19.06.2024 kell 17.05 helistas häirekeskusele Z xxx lasteaiast (I kd tl 155) ja teatas, et A. Pärtel on tulnud lasteaeda, on purjus, kallistab oma lapsi, tahab neid ära võtta. Helistaja ei tea, kas lapse ema ja süüdistatav saavad ise hakkama ja palub politseid.
23. 19.06.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera esimeselt salvestiselt (P32152 [19.06.2024 17_30_07]

§ 157

3 lg-s 1 on mitteammendav loetelu olulise häirimise viisidest, mille korral on kannatanu eraellu sekkumine selle sätte järgi karistatav. Nendena nimetab seadus kannatanu hirmutamist ja alandamist. Kolleegium leiab, et ka siis, kui kannatanu eraellu sekkumise (sh temaga kontakti otsimise või tema jälgimise) eesmärk või tagajärg on kannatanu oluline häirimine muul moel kui teda hirmutades või alandades, peab häiring olema intensiivsuselt võrreldav hirmutamise või alandamisega. 51. Kõrvutades nimetatud Riigikohtu lahendit A. Pärteli kriminaalasjas tõenditega, võib kohtu hinnangul järeldada, et just kannatanu hirmutamine ja ähvardamine oli A. Pärteli poolt edastatud sõnumite peamiseks sisuks. Mõned näited: ähvardused kannatanu elu põrguks muuta, tekitada võimalikult palju kahju, et kannatanu peaks alustama nullist, koduukse taga lõhkumised, lähen vangi istun aasta ja tulen taas ja see ei lõppegi enne kui ma olen surnud jne jne. Süüdistatava tegevus kannatanu suhtes, mis väljendus kannatanu füüsilises jälgimises/jälitamises ja järjepidevas sõnumite saatmises, oli ilmselgelt ka kannatanu igapäevaelu oluliselt häiriv ja tema tahte vastane. Kohus märgib ka, et kuigi kannatanul ja süüdistataval oli kolm ühist last, siis süüdistatava suhtluse sisuks ei olnud mitte niivõrd laste käekäik, kui kannatanu isik ja tema uus suhe. Kuigi ahistav jälitamine kestis võrdlemisi lühikese, so pooleteistkuulise ajaperioodi vältel (09.05-19.06.2024), ületasid süüdistatava teod sotsiaalselt aktsepteeritava normaalse käitumise ning tema tegude iseloom ja intensiivsus viitavad üheselt ahistavale jälitamisele. Seega on kohtu hinnangul täidetud

§ 1573 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

52. Subjektiivsest küljest nõuab teise isiku eraelu oluline häirimine eesmärgina kavatsetust. Kohtu hinnangul oli A. Pärteli poolt saadetud sõnumite eesmärgiks kannatanu eraelu oluline häirimine ehk teisisõnu pani A. Pärtel

§ 1573lg-s 1 kirjeldatud teod Yi suhtes toime kavatsetusega.

Mootorsõiduki joobes juhtimine (

§ 424lg 2) 53.

Süüdistuse kohaselt juhtis A. Pärtel, olles karistatud

§ 424

lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega, 05.07.2024 Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel mootorsõidukit, 14 olles alkoholijoobes, alkoholi väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. Samuti juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes 23.07.2024 Tallinnas, Paldiski mnt 75 juures. A. Pärteli veres oli alkoholi mitte vähem kui 2,66 mg/l. 54. Puudub vaidlus selles, et A. Pärtel on toime pannud

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Seda kinnitavad lisaks süü omaksvõtule ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

1. Süüdistatav selgitas
2. juulil 2024 asetleidnud sündmuse kohta kohtueelses menetluses antud ütlustes (II kd tl 132-133), et 05.07.2024 käis ta kohtus seoses kannatanu lähenemiskeeluga, läks koju. Jõi õhtu jooksul õlut, ei mäleta, kui palju, kuid „piisavalt“, midagi ei söönud. Kell 22 hakkas sõitma autoga ringi, enesetunne oli hea, kuid teadis, et päris kaine ei ole. Sõites nägi politseiautot vilkuritega, ei jõudnud nende peatumismärguandele kiiresti reageerida, kuna otsis parkimiskohta. Ta peatus, tuvastati joove, täpset näitu ei mäleta, jaoskonnas puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit oli 0,77 mg/l.
3. Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja KL ütlused (II kd tl 124-125), millest nähtuvalt reageerisid tema ja patrullpolitseinik HH 05.07.2024 infole, et süüdistatav liigub sõidukiga Ford Mondeo XXX ja võib olla joobeseisundis. xxx poole liikudes märkasid nad sõidukit HaapsaluRohuküla tee
4. kilomeetri juures umbes kell 22.
5. Sõiduki juht eiras nende punase-sinise märgutulega antud peatumissignaali ning alustas mittepeatumist Ääsmäe poole. Sõiduk peatus kell 22.45 Mäekaldal, Vilumäe külas, Saue vallas Riisipere bussipeatuse juures, sõiduki juhina tuvastati süüdistatav. Politseinik HH allutas süüdistatava indikaatorvahendi kontrollile, kell 22.49, mis tuvastas süüdistatava esmase joobena 1,20 mg/l.
6. Joobe esinemist A. Pärtelil tõendab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (II kd tl 118), millest nähtuvalt tuvastati süüdistataval 05.07.2024 kell 23.57 tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,86 mg/l, laiendmäärusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus seega 0,77 mg/l.
7. A. Pärtel kõrvaldati 05.07.2024 sõiduki juhtimiselt (II kd tl 122) alkoholijoobe kahtlusega, sõiduk teisaldati politsei hoiukohta, Rahumäe tee 6/1 (II kd tl 122) ning väljastati A. Pärtelile 08.07.
10. juulil 2024 toimunud sündmuse kohta selgitas A. Pärtel kohtueelses menetluses (II kd tl 93-94), et sai 22.07.2024 sõbraga Õismäe kandis kokku ja nad sõitsid taksoga vanalinna, kus jõid alkoholi ja kurtsid üksteisele oma muresid. Öösel kui nad taksoga tagasi Õismäele läksid, otsustas süüdistatav kojumineku asemel enda Ford Mondeoga (XXX) sõita Pelgulinna sõbranna juurde. Sai aru, et on alkoholijoobes ja ei tohiks autoga sõita, kuid tol hetkel ei mõelnud korralikult. Paldiski maanteel pidas politsei teda kinni. Sel perioodil oli ta oma elu madalpunktis, kus oli kõigele käega löönud.
11. Lisaks süüdistatava enda ütlustele tõendavad tema poolt 23.07.2024 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist järgnevad tõendid:
12. Tunnistaja KLi ütlused (II kd II tl 95-96) selle kohta, et 23.07.2024 kellal 03 paiku koos patrullpolitseinikuga MJ patrullteenistuses olles, möödus neist Tallinnas Paldiski mnt-l suunaga kesklinna poole Ford Mondeo reg.nr XXX, mille sõidukiirus tundus olevat silma järgi lubatust oluliselt kiirem, samuti ei põlenud sõidukil ükski tuli. Nad pidasid sõiduki kinni, sõiduk peatus Paldiski mnt 75 juures. Sõiduki juhiks oli süüdistatav, kes keeldus puhumast indikaatorvahendisse, kuna siis pannakse ta kohe kinni, soovis minna haiglasse verd andma. Süüdistatav oli agressiivselt meelestatud, talle paigaldati käerauad ja toimetati PERHi, kus ta andis vabatahtlikult vere- ja uriiniproovi. Süüdistatav oli suitsiidne, üritas korduvalt end lõhkuda, puhus indikaatorvahendisse, näiduks 1,24 mg/l. Kainestusmajas jäi kokkulepe, et peale kainenemist viiakse süüdistatav psühhiaatriakliinikusse, kuhu isik ise soovis ning PERHi arst ta ka suunas. 15
13. Süüdistatava agressiivset käitumist politsei poolt kinnipidamise järgselt tõendab politseipatrulli vormikaamera salvestust talletav optilise andmekandja vaatlusprotokoll (II kd tl 105-106). Salvestusel on fikseeritud, kuidas süüdistatav keeldub indikaatorvahendisse puhumast, soovib vereproovi anda, teeb sõidukis suitsu. Politsei annab talle korralduse sõidukist väljuda, korraldusele ta ei allu, misjärel võetakse ta autost välja ja paigaldatakse käerauad.
14. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja lisade (II kd tl 97-100) kohaselt keeldus A. Pärtel algselt uriiniproovist, lõpuks ikkagi andis. Tema pupillid olid laiad, sõrme-nina katse ebatäpne ja täpsemad liigutused raskendatud.
15. Kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnissoni hinnangu (II kd tl 100) kohaselt esines A. Pärtelil 23.07.2024 ööl, kui politsei ta sõiduki Paldiski mnt-l peatas, alkoholijoove. Võetud prooviga tuvastati etanooli sisalduseks veres 2,72 mg/g +/- 0,
17. 23.07.2024 kell 03.07 otsusega (II kd tl 101) kõrvaldati süüdistatav Paldiski mnt 75 juures sõiduki juhtimiselt, kuna tema väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna. Sõiduk Ford Mondeo teisaldati hoiukohta Rahumäe tee 6/1 (II kd tl 102) ning sõiduk väljastati süüdistatavale 15.10.2024 (tl 103).
18. A. Pärtel on oma tegevusega rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras.
19. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
20. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. A. Pärteli väljahingatavas õhus tuvastati 05.07.2024 alkoholi mitte vähem kui 0,77 mg/l ja tema verest tuvastati 23.07.2024 etanooli mitte vähem kui 2,66 mg/g.
21. A. Pärtelit karistati Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

Võttes arvesse A. Pärtelil 2024. aasta juulis kahel korral tuvastatud joovet ja joobeastmeid, on täidetud

§ 424lg 2 koosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. A. Pärtel on

§ 424lg-s 2 sätestatud teod toime pannud vähemalt otsese tahtlusega.

Tema enda ütlustest tulenevalt teadis ta nii 05.07.2024 kui ka 23.07.2024 autorooli istudes, et ta ei ole kaine, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Arvestades A. Pärtelil tuvastatud joovet, pidi ta ka mõlemal korral tajuma, et tegemist ei ole kerge joobega ja vähemalt möönma, et selliselt sõidukit juhtides, võib ta toime panna kuriteo

§ 424lg 2 mõttes.

KARISTUS 70.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

71. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust 16 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71). 72.

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmääraks 6 kuud vangistust.

§ 157

3 lg 1 näeb samuti karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmäär sama.

§ 424

lg 2 alusel on aga seadusandja sätestanud karistuseks kuni nelja-aastase vangistuse, mistõttu on keskmääraks 2aastane vangistus. 73. A. Pärteli süü suurusele hinnangut andes leiab kohus, et süü on keskmisest suurem ahistavas jälitamises, kuna tegemist on korduvalt toimepandud tegudega. Ahistava jälitamise periood ajalises mõttes ei ole küll kuigi pikk, kuid arvestades A. Pärteli tegude iseloomu ja intensiivsust, hindab kohus süüdistatava süü

§ 1573lg-s 1 kirjeldatud tegudes keskmisest suuremaks.

Samamoodi hindab kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

Tegemist on kahe episoodiga, lisaks on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus 2021. aastast

§ 424lg 1 järgi.

Süüdistatava süü

§ 120järgi kvalifitseeritud teos hindab kohus keskmiseks.

Tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ja pidanuks olema arutluse all koos eelmise kohtuasjaga. 74. Süüdistatav on küll kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, samas ei ole ta kohtuistungil kordagi avaldanud kahetsust ei Yi suhtes toimepandud kuritegudes ega ka joobes juhtimises. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et kogu süüdistatava kohtus esitatud kaitsekõne kui ka viimane sõna koosnes põhiliselt õigustustest, miks peaks talle karistusena määrama üldkasulikku tööd ja miks ei peaks talle määrama karistust, mis on seotud süüdistatava isoleerimisega ühiskonnast. Süüdistatava poolt kohtus esitatud kaitsekõnest ei lugenud kohus sarnaselt prokuratuuriga välja sügavat kahetsust toimepandus, vaid pigem põhjalikult esitatud argumentatsiooni sellest, miks kohus ei peaks nõustuma prokuratuuri karistusettepanekuga vaid hoopis süüdistatava enda ettepanekuga. Seega leiab kohus, et A. Pärteli süüd kergendavad asjaolud puuduvad, vastutust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo toimepanemine süüdlasest perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (

§ 58

p 4) ja täisealise isiku poolt isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise juuresolekul (

§ 58p 13).

1. Süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
2. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvesse võtta eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti üldpreventiivseid kaalutlusi, aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. A. Pärtel on toime pannud kolm erinevat süütegu, riivates sellega mitmeid erinevaid õigushüvesid. Selliselt on ta rikkunud

§-ga 120 kaitstud õigushüve – inimese tervist, kehalist ja vaimset heaolu ning

§-ga 1573 kaitstavat õigushüve, milleks on isiku- ja eraelu puutumatus.

§ 424

lg 2 on suunatud liiklusohutuse kaitsele, kuid oma õigushüvelt kaitseb see inimeste elu ja tervist, mida A.Pärteli tegevus ohustas.

1. Eripreventiivsetel kaalutlustel peab A. Pärtelile kohaldatav karistus olema selline, mis paneb teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Igasugune mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt peab ühiskonnale olema tagatud õiglustunne, et selliste süütegude toimepanijad saavad riigi poolt selge signaali mõistetava karistuse näol.
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus nii A. Pärteli vastutust raskendavate asjaoludega, kui ka sellega, et A. Pärtelit on varem kriminaalkorras karistatud 13.12.2021 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 424lg 1 ja § 120 lg 1 järgi.

Ka toona oli

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodis kannatanuks 17 A.

Pärteli endine xxx Y. Sisuliselt samasse ajaperioodi jääb ka käesolevas kriminaalasjas A. Pärtelile

§ 120lg 1 järgi etteheidetud süütegu.

Seega võib

§ 120

lg 1 järgi mõistetud karistus jääda sanktsiooni keskmäära ehk 6 kuu pikkuse vangistuse juurde. Rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks juba seetõttu, et süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal kohtuistungi päeva seisuga 5 alaealist last kahe erineva naisega ning kuues laps samuti peagi tulekul. Tulenevalt sellest, et süüdistataval on palju lapsi, keda ta ka seadusest tulenevalt on kohustatud rahaliselt toetama, ei ole kohtu arvates põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine ning kõne alla tuleb teine karistuse alternatiiv – vangistus. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavast karistusest arvestada maha 1/3 ning moodustada liitkaristust

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel eelmise, so.

Pärnu Maakohtu 13.12.2021 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis on käesolevaks ajaks kantud. 80. Ahistava jälitamise eest taotles prokurör kohtuvaidlustes A. Pärtelile karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 424lg 2 järgi 2 aastat vangistust.

Liitkaristuseks palus prokurör A. Pärtelile määrata 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest maha arvata 1/

1. Samuti pidas prokurör põhjendatuks kohaldada A. Pärtelile šokivangistust 8 kuud, ülejäänud karistuse võib prokuröri hinnangul jätta tingimisi 3-aastase katseajaga. Süüdistatav A. Pärtel leidis kohtuvaidlustes, et talle mõjuks tõhusamalt üldkasuliku töö tegemine kui vangistus.
2. Üldjoontes nõustub kohus prokuratuuri seisukohaga, et iga järgnev samaliigiline karistus eeldab riigilt ka rangemat reageeringut. A. Pärtelit karistati 13.12.2021

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki joobes juhtimises ning § 120 lg 1 järgi ähvardamises.

Kuigi eelmise kohtuotsusega mõisteti A. Pärtel süüdi küll mitte Yi ahistavas jälitamises vaid kannatanu tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, on need teod oma olemuselt sarnased, sest ka käesolevas kriminaalasjas on A. Pärtel saatnud kannatanu Yile sarnase sisuga ähvardavaid sõnumeid. Lisaks on süüdistatav vaatamata Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistmisele jätkanud kuritegude toimepanemist nii Yi suhtes kui ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Kohus märgib, et karistuse eesmärk on suunata inimest seaduskuulekale teele ja kui leebemad meetmed ei ole varasemalt andnud soovitud tulemust, tuleb riigil reageerida jõulisemalt. A. Pärtelile oli eelmise kohtuotsusega määratud karistus jäetud tingimuslikult kohaldamata koos

§ 75

sätestatud kohustustega: läbida sotsiaalprogramm, mitte tarvitada alkoholi, järgida kindlaksmääratud raviskeemi. Tõsi, A. Pärtel läbis küll katseaja, kuid katseaja ja kohustuste määramise eesmärgiks ei ole üksnes see, et isik suudaks määratud katseaja edukalt läbida, vaid edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seda eesmärki A. Pärtel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse järgselt täita ei suutnud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata A. Pärtelile karistusena vangistuse nii ahistava jälitamise kui mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning seda mõlema kuriteo eest sanktsiooni maksimummäära lähedases suuruses. A. Pärtelit tuleb karistada

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud ja

§ 424lg 2 järgi vangistusega 3 aastat.

Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust ehk liitkaristuseks tuleb A. Pärtelile mõista vangistus 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 korras ehk lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2024– 21.06.2024, 05.07.2024–06.07.2024, s.o 5 päeva. Seega lugeda A. Pärteli poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole varasema kohtuotsusega A. Pärtelile määratud ja täies mahus tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus avaldanud piisavat mõju ja A. Pärtel on jätkanud kuritegude toimepanemist, tuleb temale määratud karistusest osaliselt kohesele ärakandmisele kuuluvaks lugeda 4 kuud vangistust. 82. Ülejäänud vangistuse osa (s.o 1 aasta, 9 kuud ja 25 päeva vangistust) võib kohtu hinnangul jätta täitmisele pööramata, kui A. Pärtel ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Lisaks nõustub kohus prokuröriga selles, et süüdistatavale on katseajaks oluline määrata täiendavad kontrollnõuded:

§ 75

lg 2 p 2 18 alusel alkoholi tarvitamise keeld,

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ning

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholismi ravile.

Seejuures on A. Pärtel kohustatud teavitama kriminaalhooldajat nii arsti vastuvõtule registreerimisest kui ka määratud raviskeemi täitmisest. Siinkohal märgib kohus, et A. Pärtel tunnistas kohtuistungil oma sõltuvust alkoholist ning andis ka kirjaliku nõusoleku alkoholismi raviks. LÄHENEMISKEELD

1. Kannatanu Y esitas taotluse süüdistatavale lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu suhtes. Põhja Ringkonnaprokuratuur rahuldas 21.06.2024 (edasilükkamatul juhul) kannatanu taotluse ning kohaldas A. Pärteli suhtes lähenemiskeeldu nii kannatanule kui ka Yi ja A. Pärteli ühistele lastele, kes on alaealised, kuni kohtuotsuse jõustumiseni (I kd tl 135-145). Eeluurimiskohtuniku poolt on edasilükkamatul juhul kohaldatud lähenemiskeelud tunnistatud lubatavaks.
2. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS § 1055 lg-st 1 ja see võimaldab kannatanul taotleda lähenemiskeelu kohaldamist kriminaalmenetluse raames nii nagu käesoleval juhul kannatanu Y on taotlenud. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 1055 lg 1 sätestatud lähenemiskeelu materiaalõiguslikud eeldused, kannatanule tekitatud kahju on õigusvastane ning ta võib nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kuivõrd tema isikuõigusi on rikutud. Eelnimetatud asjaolud tulenevad kannatanu isikuõiguste rikkumist kinnitavatest faktilistest asjaoludest, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Ka on süüdistatava poolt Yi suhtes toime pandud kuritegude asjaolusid kogumina hinnates põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine. Arvestades süütegusid, mida A. Pärtel on kannatanu suhtes toime pannud, on süüdistatava edaspidiste rünnete eest vajalik teda kaitsta. Menetlusliku abinõuna tuleb kohaldada süüdistatava suhtes pikaajalist lähenemiskeeldu, mis hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Ajutist lähenemiskeeldu kohaldas Põhja Ringkonnaprokuratuur ka L. ja A. Pärteli ühiste laste suhtes, kuigi kannatanu Yi taotlus puudutas üksnes teda ennast. Prokuratuurile esitatud taotluses tõi kannatanu välja ka erandi viisi osas, kuidas ta peab võimalikuks suhelda ja selleks oli suhtlus lapsi puudutavates küsimustes e-maili või Viberi teel. Kohtu hinnangul puudub vajadus kohaldada lähenemiskeeldu A. Pärteli ja Yi ühiste laste suhtes, kuivõrd süüdistust ei ole esitatud A. Pärtelile alaealiste laste suhtes toime pandud kuritegudes. Harju Maakohtu 09.12.2024 määrusega on antud alaealiste laste ainuhooldusõigus Yile, kuid A. Pärtelile on jäetud õigus oma lastega suhelda. A. Pärtel ei ole laste suhtes toime pannud kuritegusid ning A. Pärteli poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on alates tsiviilkohtu lahendist toiminud süsteem, et Y on talle edastanud kuupäevad, mil ta saab Teamsi vahendusel suhelda lastega. Antud suhtlemisvorm on olnud seni ainsaks lastega suhtlemisviisiks kohtu hinnangul ainuüksi seetõttu, et käesolevas kriminaalasjas oli kohtumäärusega kohaldatud A. Pärtelile lähenemiskeeld ka alaealistele lastele. Arvesse võttes laste õigust suhelda mõlema vanemaga, vajadusel nö lastekaitse vahendusel, ei pea kohus põhjendatuks lähenemiskeelu kohaldamist kannatanu ja süüdistatava ühistele lastele ja lisaks ei ole kannatanu Y seda ka taotlenud.
4. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tühistada 21.06.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrustega edasilükkamatul juhul kohaldatud ajutised lähenemiskeelud kannatanu Yile ja tema ning süüdistatava A. Pärteli ühistele lastele Ale, Ble ja Cle ning rahuldada taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Yi suhtes. Seega kohus kohaldab VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ lg 1 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu Yi isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuritegudes

§ 120lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi A.

Pärtelile lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal läheneda kannatanu Yile isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; viibida Yi elukohale xxx ning kannatanu töökohale xxx, lähemal kui 100 meetrit; suhelda Yiga vahetult, võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahenditega, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. MENETLUSKULUD 19

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
2. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
3. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 146 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1475 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 122,90 eurot ning
4. kuul 123,10 eurot.
5. Kuna märgitud kulud on tekkinud A.Pärteli õigusvastase käitumise tulemusena, on seetõttu põhjendatud ka nende hüvitamine süüdistatava poolt. TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS
6. 29.10.2024 esitas kannatanu Y taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamiseks A. Pärteli ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
7. Kohtu hinnangul on kannatanu vastav taotlus, arvestades tema suhtes toime pandud kuriteo viisi ja asjaolusid, igati mõistetav. Süüdistatava käitumine oli intensiivne ja tugevalt kannatanu igapäevaelu häiriv. Kannatanu ütluste kohaselt ei julge ta lastega isegi õue minna, kui teab et A.Pärtel on xxxs liikumas. Kohus mõistab kannatanu hirmu A.Pärteli ees ning seega on Yi taotlus põhjendatud. Kohus määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks kannatanut Yit A. Pärteli ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 20