1-20-8104/9

(20230200428)Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Kriminaalasi T.P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §de 424 lg 2 ja 329 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Silja Seeder Süüdistatav T.P isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxxx, keskeri haridus, töökoht xxxx. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, viimati karistati kriminaalkorras: - Harju Maakohtu 10.06.2020 otsuse alusel KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 3 päeva eelvangistust. Kandmisele kuuluv 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Katseaja lõpp 09.12.2021.a Tõkend elukohast lahkumise keeld, oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva (09.07.202010.07.2020). Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada T.P KarS §-de 424 lg 2 ja 329 järgi ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 2) Arvestada KarS § 68 lg 1 alusel 2 (kaks) päeva eelvangistust (so 09.07.202010.07.2020) karistusaja hulka. T.P-l tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 3) Suurendada T.P-le mõistetud ja kandmisele kuuluvat karistust, 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistust eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2020 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse, 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista T.P-le liitkaristus, 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus. 4) Asendada T.P-le mõistetud ja kandmisele kuuluv liitkaristus, 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega peab T.P vangistuse kandmise asemel tegema 655 (kuussada viiskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd. 5) Määrata KarS § 69 lg 3 alusel, et T.P peab üldkasuliku töö tunnid tegema ära 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 6) Allutada T.P üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 69 lg 4 alusel KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõuetele, –kohustustele ja panna talle lisakohustus. T.P on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas, mis on otsuse kuulutamisel xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemile järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks; - mitte tarvitama alkoholi. 7) Üldkasuliku töö tegemist koordineerib ning kontrollnõuete, -kohustuste ja lisakohustuse täitmist kontrollib Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. 8) Kohaldada T.P suhtes lisakaristust ja võtta temalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. 9) Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 10) Välja mõista T.P-lt menetluskulu 1135,20 eurot (sh sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 259,20 eurot). Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1135,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda 2 vähemalt 94,60 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminevad viite- ja arvenumbrid kajastatakse makseinfos, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Makseinfo on koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus ning edastatakse süüdistatava taotlusel tema e-posti- või postiaadressile. kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas asuv mootorsõiduk xxxx r/n xxxx. 11) Konfiskeerida Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Asjaolud: T.P süüdiststakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud 10.06.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega nr 1-20-4026 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, see tähendab korduvalt ja tahtlikult 09.07.2020.a. kella 22.33 ajal Tallinnas Madala 16 juures suunaga Randla tn poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,13 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, (mõõtetulemus 1,03 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega T.P pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.P , olles isik, keda on karistatud 10.06.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega nr 1-20-4026 KarS § 424 lg 1 järgi, selle hulgas lisakaristusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, (see on perioodil 18.06.2020 kuni 18.09.2020), süüdistatav juhtis uuesti tahtlikult 09.07.2020.a kella 22.33 ajal 3 Tallinnas, Madala 16 juures suunaga Randla tn poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli kohtuotsuse alusel karistusena temalt ära võetud. T.P rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Süüdistatav T.P hoidis teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, see on KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS §-de 424 lg 2 ja 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud; 2) KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist; 3) Mõistetud ja kandmisele kuuluva 1 aasta, 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse suurendamist eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse, 5 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; 4) Kandmisele kuuluva liitkaristuse, 1 aasta, 9 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse asendamist KarS § 69 lg 1 alusel 655 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; 5) Üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 69 lg 4 alusel allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõuetele ja –kohustustele, määrates lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi; 6) sõiduki omaniku nõusolekul mootorsõiduki xxxx r/n xxxx konfiskeerimist KarS § 83 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kolmas isik oli nõus sõiduki konfiskeerimisega. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et T.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb T.P-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Sõiduki konfiskeerimine kolmandalt isikult on õiguslikult põhjendatud: T.P on varem kriminaalkorras joobes juhtimise eest karistatud, ta on kasutanud sama sõidukit. Sõiduki registrijärgne omanik soostus selle konfiskeerimisega ja seega tuleb sõiduk otsuse jõustumisel konfiskeerida. 4 Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku 1102,80 eurot (sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 226,80 eurot). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et T.P tasub menetluskulu ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. T.P soovis kohtuistungile kaitsjat, viimane esitas kohtuistungil osalemise eest tasutaotluse summas 32,40 eurot. Kaitsja taotlus on rahuldatud. Süüdistatavale selgitati kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et tal tuleb tasuda täiendavalt kaitsjatasu 32.40 eurot. Menetluskulude kogusumma on seega 1135,20 eurot ja igakuise makse suurus järelikult vähemalt 94,60 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/ 5