Obsah (11)

§ 118§ 68§ 73§ 200§ 218§ 199§ 120§ 121§ 64§ 56§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024. a Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-24-3203 Orvi Koik, Markus Kärner ja Inna O

§- de 199 lg 2 p 9; § 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja lühimenetluses kaitsja Merike Allikmäe Prokurör abiprokurör Kadi Ruus Süüdistatav Maakohtu

1. septembri
2. a otsus Sergei Safronov, isikukood: 36108090251, XXX, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud, 27.02.2020 Harju Maakohtu poolt

§ 118lg 1 p 1 järgi karistatud 4 aasta pikkuse vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistatud 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel karistatud 2 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega;

§ 73lg 1, 3 järgi määrati katseajaks 4 aastat, katseaja algus 27.02.2020.

Karistus täidetud 27.02.2024 Kaitsja Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. septembri 2024 otsus kriminaalasjas nr 1-24-3203 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Safronovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot, sh käibemaks 31,68 eurot. 1 Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Safronovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Sergei Safronovit süüdistatakse selles, et tema
3. märtsil 2023 öisel ajal MMMs XXX sotsiaalmajas asuvas toas lõi D.K-le rusikaga vastu nina, tekitades sellega tervisekahjustusi, mis on fikseeritud
4. märtsi 2023 OÜ Perearst BS juures, s.o ninaluude murru ning marrastuse, seejärel võttis sahtlist kööginoa ja pani selle D.K kõrile ning ütles: „Kui sa mulle 10 eurot ei anna, tapan ma su ära!“, mille tõttu, D.K, tundes suurt hirmu oma elu ja tervise pärast, andis Safronovile olemasoleva 20 eurose rahatähe. Seega Sergei Safronov võttis ära võõra vallasja, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes selle toime vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani toime

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo 1.1 Samuti tema, olles 9.

märtsil 2024 ja 19. märtsil 2024 pannud toime väärteod

§ 218järgi, uuesti süstemaatiliselt 22.

märtsil 2024 kell 13.54 võttis kaupluses XXX, aadressil XXX, Tallinn, müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 110, 43 eurot ning seejärel pööras võetud kauba enda kasuks neid müügisaalis tarvitades ehk sõi ja jõi neid, teades, et ta ei plaani nende eest tasuda. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt

1. märtsil 2024.a kell 22.45 YYY, XXX, võttis müügisaalist omastamise eesmärgil kaupa summas 75,90 eurot, seejärel väljus müügisaalist, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt
2. aprillil 2024.a kell 19.55 Tallinna J.R.N, Tallinn, VVV, võttis müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 41,37 eurot, seejärel väljus kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt
3. aprillil 2024.a kell 11.03 Tallinna J.R.N, Tallinn, GGG, võttis müügisaalis omastamise eesmärgil kindad Pierre Cardin maksumusega 12,99 eurot, seejärel väljus kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt
4. aprillil 2024.a kell 12.50 Tallinnas, TTT asuvas XXX võttis müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 5,50 eurot (kohv maksumusega 3,50 eurot ja Crossaint maksumusega 2 eurot), mille tarbis ära kohapeal kavatsemata kauba eest tasuda. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt
5. aprillil 2024 kell 00.11 Tallinnas, TTT XXX võttis müügisaalis omastamise eesmärgil erinevat kaupa summas 197,82 eurot, seejärel väljus 2 kaubaga müügisaalist jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega Sergei Safronov võttis süstemaatiliselt ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 9 järgi 1.2 Samuti tema 9.

jaanuaril 2024 kella 09.00 paiku MMMs XXX asuvas MMM Sotsiaalmajas esimese korruse koridoris ähvardas X.P-d selliselt:“...ma püüan su kinni kusagil pimedas nurgas!“, samuti ähvardas lõhkuda kannatanu sõiduauto ning lisas, et kui tal ei oleks tingimisi karistust, siis…ja jättis lause pooleli, millega tekitas X.P hirmu oma elu ja tervise pärast, mida oli alust karta tänu varasematele vägivallategudele Samuti tema uuesti 17. märtsil 2024 kella 23.40 paiku MMMs NNN OOO sihtis B.F-i relvataolise esemega, millega tekitas B.F hirmu oma elu ja tervise pärast, mida oli alus karta. Seega Sergei Safronov pani toime tervise kahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardamise s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 120lg 1 järgi.

1.3 Samuti tema, olles 27. veebruaril 2020 Harju MK otsusega 1-20-836 süüdi mõistetud

§ 118lg 1 p 1 järgi ning olles vägivalda kasutanud 8.

märtsil 2023, uuesti korduvalt 15. jaanuaril 2024 kella 01.00 paiku MMMs XXX asuvas ööbimistoas nr 10, lõi L.D-le käega vastu näo vasakut poolt, tekitades temale füüsilist valu ja punetuse. Seega Sergei Safronov pani korduvalt toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. septembri 2024 otsusega lühimenetluses tunnistati Sergei Safronov süüdi

§ 200lg 2 p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat.

Sergei Safronov tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud.

Sergei Safronov tunnistati süüdi

§ 120lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

Samuti tunnistati Sergei Safronov süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei Safronovile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Sergei Safronovi karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg

1. märts 2024 kell 00.05 kuni
2. märts 2024 kell 16.10 s.o 1 päev vangistust ja
3. märts 2024 kell 15.35 kuni
4. märts 2024 kell 13.15 s.o 2 päeva vangistust s.t kokku 3 päeva vangistust, mõistes temale ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, millise karistusaja kandmise algust loetakse alates tema viimasest isiku kahtlustatavana kinnipidamise kuupäevast s.o alates
5. aprillist
6. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Merike Allikmäe. 3 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
8. septembri
9. a otsus kriminaalasjas nr 124-3203 Sergei Safronovi suhtes ning mõista Sergei Safronov õigeks

§-de 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 200 lg 2 p 8 järgi. Kaitsja palub tunnistada Sergei Safronov süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei Safronovi karistuseks 8 kuud vangistust, mille kandmist lugeda alates Sergei Safronovi vahistamisest s.o

1. aprillist
2. a.
3. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Safronovile on võimalik mõista lühiajaline vangistus. Sergei Safronov ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu hindas maakohus. Kuigi talle on mõistetud karistused alla sanktsioonide keskmist määra, on Sergei Safronovi arvates teda alusetult süüdi mõistetud ning talle on mõistetud liialt range karistus. 4.1

§ 199

lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistuses on Sergei Safronov eelmenetluses ja kohtus oma süüd varguste osas osaliselt tunnistanud ja väljendanud 10. aprillil 2024 puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav väljendas kahetsust, on nõus kahjud hüvitama, aga mitte ühe korraga. Toimepandud kuuest vargusest on neli jäänud kuriteo katse staadiumisse. Antud asjas on olemas vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on võimalik lugeda süüdistatava süü suurus veelgi väiksemaks, sest ta kahetseb oma tegu siiralt. 4.2

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistuses kinnitas süüdistatav, et ütles need sõnad, sest süda oli täis ning tal puudus tahe inimesi ähvardada. Safronov tunnistas, et kell 23.00 ei lastud teda enam varjupaika ning ta läks OOOsse sooja. Ta leidis suveniirpüstoli, mis oli ehtsa püstoli moodi. Vastupidi kohtu järeldusele sellest, et Safronov pidi vähemalt pidama võimalikuks (otsuse lk 13 eelviimane lõik), et kannatanu võtab tema ähvardust reaalselt, oli tema käitumine hirmu tekitamiseks vägagi primitiivne, sest kannatanu sai tööd edasi teha. Seega ähvardamine ei saanud olla niivõrd tõsiselt võetav, kui hindas seda maakohus. 4.3 Ka X.P ähvardamine 9. jaanuaril 2024 lõhkuda kannatanu sõiduauto, ei saa olla reaalne ähvardus

§ 120

mõttes, et olla hirmul oma elu ja tervise pärast, mida oli alust karta tänu varasematele vägivallategudele. Samas ta kinnitas, et Safronov ei ole teda varem löönud. Süüdistuse kohaselt on talle inkrimineeritavates tegudest episood X.P suhtes kõige esimene, seega ei saanud varasemad teod olla põhjuseks, et Safronovi poolt öeldud poolikuid lauseid saaks võtta ohuna oma elule ja tervisele. 4.4

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses Safronov tunnistas, et ta ei löönud kannatanut tugevasti. Ta ei tahtnud, et L.D teda kitseks nimetaks. 4.5

§ 200lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistuses midagi tõsist ei juhtunud.

Ka andis kannatanu süüdistatavale hoopis 20 eurot, seega ei saa pidada ähvardust reaalseks. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, asub seisukohale, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.
2. Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente Sergei Safronovi õigeksmõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes

§ 121lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi.

Esitatud apellatsioonis korratakse 4 peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele.

1. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ning uuritud tõenditele (II kd, tl 186 pöördel-194). Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta ning kolleegiumil puudub alus apellatsioonis toodud paljasõnaliste väidete alusel ümber hinnata maakohtu poolt tõenditele antavat hinnangut ja teha nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus. 7.1 Kolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Käsiloleval juhul selliseid veenvaid argumente apellatsioonist ei nähtu.
4. Maakohus võttis õigustatult Sergei Safronovile inkrimineeritud teo

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseerimisel aluseks ähvardused, mida kannatanu C ise tajus kui hirmu tekitavat ning pidas oma elu ja tervist ohustatuks. Maakohtu analüüsi alusel oleks see võinud tekitada hirmu ka objektiivses kõrvaltvaatajas (II kd, tl 189-190). Kolleegium nõustub maakohtuga, et Sergei Safronovi olek, mis oli ärritunud ja karjuvalt lausutud sõnade sisu ning püstoli sarnane musta värvi ese, on koostoimes sellised, mis tekitavad hirmu ja tunduvad reaalsed ka kõrvaltvaatajale. Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et tegelikkuses ei oma tähtsust, kas süüdistataval oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus või mitte ning tähtsust ei ole ka sellistel asjaoludel, kas süüdistataval oli olemas ründevahend või mitte. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-11-00, 1-20-2133, p 63-64). 8.1 Ka ei eelda ähvardamine seda, et see halvaks kannatanu igapäevategemised ehk töö. Oluline on see, et ähvardusega tekitatakse kannatanus hirmutunnet, mistõttu ei muuda igapäevatoimetustega edasi tegelemine ähvardust ebausutavaks. Tuleb märkida, et isegi juhul kui kannatanu ei oleks hakanud hirmu tundma, tuleks seega kaaluda kolleegiumi hinnangul, kas esineb alus rääkida ähvardamise katsest. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et ka

§ 120kirjeldatud süüteo katse on karistatav.

On ilmselge, et süüdistatav alustas süüteo toimepanemist, kui püüdis kannatanu suhtes psüühilist vägivalda kasutada, kuid antud juhul õnnestus see ka lõpule viia, sest kannatanu hakkas kartma. Seega nähtub, et süüdistatava varasem käitumine kasiinos, ärritunud olek, konkreetne sõnakasutus ja relvataoline ese, andsid kannatanule Cle objektiivse aluse oma elu ja tervise pärast kartma hakata, mistõttu kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust Sergei Safronovi süüditunnistamisel

§ 120järgi.

8.2 Kaitsja on viidanud kannatanu X.P ütlustele, kuid on need ütlused kontekstist välja rebinud. Kaitsja jätab tähelepanuta, et süüdistatav ähvardas kannatanut nii kinni püüdmisega 5 pimedas nurgas kui ka sõiduauto lõhkumisega. Süüdistatav lausus need sõnad kannatanule ajal, mil vehkis kätega kannatanu suunas ja lõi vastu kannatanu kätt. Seejuures olles ise vihane ja agressiivne ning kasutades kõrgendatud häält. Seega andsid need asjaolud kogumis kannatanule aluse karta nii vara rikkumist kui ka tervise kahjustamist. 8.3 Kaitsja märgib, et kuna X.P suhtes toimepandud kuritegu on kõige esimene, siis ei saanud varasemad teod olla põhjuseks, et võtta süüdistatava öeldut ohuna oma tervisele. Ilmselt pidas kaitsja silmas hilisemaid tegusid, mis on süüdistatavale süüks arvatud. Selline kaitsja väide on ainetu ja jääb tagajärjetuks. Maakohus on üheselt tuvastanud, et kannatanul oli alust pidada ähvardust reaalseks, sest kannatanule oli teada süüdistatava varasem kriminaalne taust, impulsiivne ning konfliktne käitumine. Seega on olemas ähvarduse tõsiseltvõetavus ning ka selles osas ei ole maakohus ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud.

1. Maakohus on andnud põhjaliku vastuse kaitsja argumendile, et süüdistatav ei löönud kannatanut L.D-d tugevasti. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud ka süüteokoosseisu objektiivset koosseisu ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin mingeid õiguslikke minetusi. Kaitsja jätab tähelepanuta, et kannatanu tundis füüsilist valu ja löögi saanud koht läks tuliseks. Olukorras, kus järgmisel päeval on kõrvalistele isikutele näha kannatanu põsel kerge paistetus, saab üheselt jaatada piisavat valu tugevust. Seega kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kaitseversiooniga ei saa nõustuda, et justkui oleks tegemist väheintensiivse füüsilise kontaktiga, millega põhjustati kannatanule ainult ebamugavust. 9.1 Kolleegium peab vajalikus märkida, et arvestades tõendeid kogumis saab teha üheselt järelduse, et nn „objektiivsete kõrvalseisjate“ arusaamast tulenevalt oli süüdistatava tegevus kannatanu suhtes sotsiaalse arusaama kohaselt vaadeldav ründena ja see tekitas kannatanule valu. Õige on maakohtu järeldus, et kannatanu tajus põsele löömist füüsilise vägivallana ning käsiloleval juhul ei olnud süüdistatava käitumise väline intensiivsus minimaalne ning see ületas bagatellkäitumise piiri.
2. Röövimise osas refereerib kaitsja kannatanu ja tunnistajate ütlusi, kuid mingit järeldust, et maakohus oleks tõendeid hinnates eksinud, apellatsioonist ei nähtu. Pelgalt kaitsja seisukoht, et midagi tõsist ei juhtunud, ei ole aluseks asuda seisukohale, et maakohus oleks kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Röövimise põhikoosseis ei nõua tagajärjena raske tervisekahjustuse tekitamist, piisab ähvardamisest ja kehalisest väärkohtlemisest. 10.1 Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et ähvardus kannatanu tappa ei olnud tõsiseltvõetav ähvardus. Käsiloleval juhul ähvardas süüdistatav kannatanut noaga, pannes selle kannatanule kõrile ja ähvardades kannatanu tappa kui talle kannatanu ei anna 10 eurot. Kohtupraktika kohaselt tuleb kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 8 järgi tegu juhul, kui ese on spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud, aga ka teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Määravaks on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (vt RKKKo nr 1-21-8355, p 18). Käsiloleval juhul on need nõuded täidetud, sest süüdistatav ähvardas kannatanut noaga, millega oli võimalik kannatanu tappa. Seega tuleb kolleegiumil nõustuda maakohtuga, et kannatanu tajus ohtu oma elule ja tervisele, mistõttu andis kannatanu süüdistatavale 20 eurot. 10.2 Kaitsja poolt märgitud asjaolu, et kannatanu andis süüdistatavale hoopis 20 eurot, ei tähenda seda, et ähvardus ei olnud reaalne ja tegemist ei oleks röövimisega. Süüdistatava 6 tahtlus oli küll suunatud 10 euro saamisele, kuid kannatanu andis süüdistatavale 20 eurot, sest tal oli 20-eurone kupüür. Seega apellatsioonis toodu ei kummuta röövimise objektiivset koosseisu. Pannes noa kõrile ja nõudes raha ning ähvardades raha mittesaamisel kannatanut tapmisega, murdis süüdistatav kannatanu valduse raha üle. Järelikult täitis süüdistatav oma tegevusega röövimise objektiivse koosseisu ning taaskord ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 11. Mõistetud karistusi

§ 121

lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud. Käsiloleval juhul ei ole maakohus

§ 121

lg 2 p 3; § 120 lg 1; § 200 lg 2 p 8 järgi karistusliigi ja -määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja- määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas

§ 56sätestatuga.

11.1 Kaitsja on vaidlustanud ainult

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistust, tehes ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Maakohus on süüdistatavale mõistnud karistuseks 6 kuud vangistust, seega palub kaitsja sisuliselt

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse raskendamist, mis kaitsja apellatsiooni alusel aga võimalik ei ole. Tegemist on õiguslikult asjakohatu taotlusega ja seda ka juhul kui kaitsja apellatsiooni oleks muus osas saatnud edu. 12. Küll peab aga kolleegium vajalikuks apellatsiooni piiride väliselt märkida, et maakohus on ekslikult jätnud kohaldamata

§ 65

lg 2 sätte, sest osad süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on pandud toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Kuna ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi üksnes süüdistatava kaitsja apellatsiooni alusel ning maakohtu otsuses eelmärgitud vea parandamine oleks süüdistatava olukorda raskendav, puudub kolleegiumil seadusest tulenev pädevus maakohtu minetust kõrvaldada.

1. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Apellatsioonimenetluse kulu on Sergei Safronovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Sergei Safronovi kaitsja Merike Allikmäe esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal tõendite kogumiseks 30 minutit, otsuse analüüsiks 30 minutit, apellatsiooni koostamiseks 90 minutit ja taotluse esitamiseks 30 minutit. Seega 216 eurot, millele lisandub käibemaks 47,52 eurot, kokku 263,52 eurot. 13.1 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 144 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks on 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku 175,68 eurot. 13.2 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Sergei Safronovi suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 7
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8