← Eesti

4-25-1504/17

4-25-1504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Pärnu Maakohus 7. mai 2025, Pärnu, motiivid 10. juuni 2025 4-25-1504 (2670,25,001432) Kohtunik Kohtuistu

§ 203

järgi Kohtuistungil osalenud isikud: menetlusalune isik Ivar Künnap, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupp II eriasjade uurija Mari Tetsmann Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Ivar Künnap (ik 38608164210; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX, XXX; töökoht: XXX karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus (karistus täidetud 04.12.2022): Pärnu Maakohtu 04.06.2019 otsusega KarS § 118 lg 1 p 2 järgi KarS § 74 lg 1, 2 alusel vangistusega 3 aastat ja 4 kuud Juhindudes KarS § 47, § 56 ning VTMS § 2, 83 p 2, § 107– § 113 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ivar Künnap väärteoasjas nr 4-25-1504 LS (liiklusseaduse) §

§ 203järgi ning mõista karistuseks LS § 201 lg 1 ja Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 160 eurot kuulub kandmisele ositi 5 (viie) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar Künnapil tasuda igakuiselt iga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 32 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 (SEB Pank), a/a-le EE522200221013264447 (Swedbank), a/a-le EE957700771001523585 (LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300 (Luminor Bank). Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925400000835 ning selgitus „Ivar Künnap, 4-25-1504, rahatrahvi osamakse.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  2. Kohtuotsus saata süüdlasele ja Lääne prefektuurile. 1

(8)4-25-1504 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 113 lg 4 p 2, siis otsus jõustub järgmisest päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil põhistatud kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates 10.06.2025 avaliku e-toimiku või Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Asjaolud
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Marko Maidlas koostas väärteoasjas nr 2670,25,001432 19.03.2025 väärteoprotokolli nr X , mille kohaselt juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi-Kalli
  2. km-l mootorsõidukit CF MOTO 850, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis Ivar Künnap mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud. Oma teoga rikkus Ivar Künnap liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja § 203 järgi.
  3. 17.04.2025 edastas kohtuväline menetleja määrusega Ivar Künnapi väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja toob seisukohas välja, et Ivar Künnapi poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, menetlusalune isik on temale etteheidetavad teod toime pannud tahtlikult ning menetlusalune isik ise on nii vastulauses kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis oma süüd tunnistanud, avaldanud juhtunu pärast siirast kahetsust ja esitanud väärteoasja juurde vastulause, milles palub karistusena määrata ÜKT tunnid, kuna ta on töötu ja rahaline seis on väga halb. Eeltoodust tulenevalt toetab ka kohtuväline menetleja Ivar Künnapi taotlust karistuse osas ning ei pea mõistlikuks menetlusalusele isikule karistusena rahatrahvi määramist, kuna rahatrahvi määramine paneks isiku liigselt raskesse olukorda. Kohtuväline menetleja leiab, et Ivar Künnapi süü suurus on üle keskmise, kuna karistusregistri andmetel on Ivar Künnapil üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid kuivõrd isik on süüd tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust, esinevad asjas ka karistust kergendavad asjaolud. Kokkuvõttes taotleb kohtuväline menetleja Ivar Künnapi süüdimõistmist LS §

§ 203

sätestatud väärtegude toimepanemises ning palub määrata isikule karistusena aresti 17 päeva. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

  1. 07.05.2025 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja loobuda tema poolt kutsutud tunnistajast Kaie Parts, kuna tunnistaja kohtusse ei ilmunud.
  2. Menetlusalune isik täiendavaid ütlusi anda ei soovinud ning ei vaidlustanud talle etteheidetavaid tegusid, s.t tunnistas, et ta juhtis sõidukit ilma kehtivat juhtimisõigust omamata ja sõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, ning et politsei need rikkumised tuvastas.
  3. Kohtuvaidlustes leidis kohtuväline menetleja, et Ivar Künnapi süü on tõendamist leidnud nii kirjalike tõendite alusel kui ka menetlusaluse isiku enda ütluste põhjal. Ivar Künnap enda süüd ei vaidlusta, tunnistab tegu ja on avaldanud kahetsust. Kohtuväline menetleja märkis, 2

(8)4-25-1504 arvestades ka menetlusaluse isiku kahetsust, et kuivõrd isik on toime pannud teadlikult ja tahtlikult kaks liiklusalast rikkumist, Ivar Künnapil juhtimisõigus puudub ja tal ei ole seda kunagi olnud, mistõttu, asudes liiklusesse juhtimisõigust omamata ning teadmata ja tundmata liiklusreegleid, pani ta toime ohtliku teo, millega ohustas nii ennast kui ka teisi liiklejaid, siis on Ivar Künnapi süü keskmisest suurem. Lähtudes Ivar Künnapi enda seisukohast, et ta taotles ÜKT tunde, kuna ta ei ole võimeline rahaliselt trahvi maksma, sest trahvimäärad on päris suured, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul põhjendatud Ivar Künnapile rahatrahvi määramine, sest selle karistuse täitmine ei ole reaalne. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja Ivar Künnapi süüdimõistmist ja määrata temale aresti keskmisest veidi kõrgemas määras ehk 17 päeva.
  1. Menetlusalune isik taotles ÜKT tunde. Muus osas menetlusalusel isikul vastuväited puudusid. Maakohtu seisukoht Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis
  2. Kuigi mõlema Ivar Künnapile etteheidetava rikkumise toimepanemise ja nende faktiliste asjaolude osas vaidlust ei ole, s.t on Ivar Künnap tunnistanud mõlemat liiklusseaduse nõude rikkumist nii väärteo kohta antud menetlusaluse isiku ütlustes, kahetsuskirjas kui ka Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil, analüüsib ka kohus, kas Ivar Künnap on toime pannud LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 76 lg 1 nõuete rikkumised, mis on kvalifitseeritavad LS §

§ 203järgi.

  1. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud istungil ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärtegude toimepanemine Ivar Künnapi poolt on leidnud tõendamist ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.
  2. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.
  3. Esmalt hindab kohus Ivar Künnapile etteheidetavat LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumist ning sellega LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.t mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
  4. Kohus on seisukohal, et Ivar Künnap on täitnud LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, tuginedes alljärgnevatele tõenditele: 19.03.2025 väärteoasjas nr 2670,25,001432 koostatud väärteoprotokolli nr X kohaselt (väärteotoimik tl 3) juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi–Kalli
  5. km-l mootorsõidukit CF MOTO 850 (tehasetähis X ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Ivar Künnap toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (väärteotoimik tl 4) nähtub, et Ivar Künnap kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 19.03.2025 kell 15.39 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Mh nähtub otsusest, et Ivar Künnap juhtis 19.03.2025 lisaks juhtimisõiguse puudumisele ka mootorsõidukit T3 CF Moto, mis oli registreerimata. 3

(8)4-25-1504 19.03.2025 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (väärteotoimik tl 5) nähtuvalt ostis Ivar Künnap endale
  1. aasta kevadel traktori CF MOTO, mida ta ei registreerinud, kuna leidis, et selleks ei ole vajadust, ning kuni 19.03.2025 kasutas menetlusalune isik seda traktorit töö tegemiseks metsas. Ivar Künnap toob ütlustes välja, et 19.03.2025 kella 15.30 paiku võttis ta temale kuuluva, kuid registreerimata traktori CF MOTO, et ära käia Koonga kaupluses, mis asub tema asukohast ca 900 meetri kaugusel. Pärast poes käimist sõitis Ivar Künnap mööda Pärnu-Jaagupi–Kalli teed kodu poole tagasi, kuni
  2. kilomeetril suunaga Kalli poole pidas teda politsei kinni, kuna traktor, millega ta sõitis, oli registreerimata (puudub registreerimisnumber) ning temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ehk juhiluba. Ivar Künnap tunnistab oma süüd täies mahus. 07.05.2025 toimunud kohtuistungil Ivar Künnap täiendavaid ütlusi anda ei soovinud ning ei vaidlustanud talle etteheidetavaid tegusid, s.t tunnistas, et ta juhtis sõidukit ilma kehtivat juhtimisõigust omamata ja sõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, ning avaldas kohtule kahetsust. Ivar Künnap taotles, et talle määrataks karistuseks üldkasuliku töö tunnid. 16.04.2025 on tehtud väljavõte rahvastikuregistrist Ivar Künnapile väljastatud isikut tõendavatest dokumentidest (väärteotoimik tl 7), mille kohaselt juhtimisõigust rahvastikuregistri andmetel Ivar Künnapile väljastatud ei ole ning ka Transpordiameti liiklusregistris Ivar Künnapi kohta andmed puuduvad. See tõendab, et Ivar Künnapil nõutava kategooria juhtimisõigust ei ole. Karistusregistri väljatrükist (väärteotoimik tl 9) nähtuvalt on Ivar Künnapil 08.04.2025 seisuga üks kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 04.06.2019 otsusega on Ivar Künnapit karistatud 10.05.2018 toimepandud süüteos KarS § 118 lg 1 p 2 alusel vangistusega 3 aastat ja 4 kuud 3-aastase ja 6-kuulise katseajaga, millest 3 kuud mõisteti reaalsele ärakandmisele (täidetud 09.04.2020) ning ülejäänud, s.o 3 aastat ja 1 kuu, jäeti tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1, 2 alusel (karistus on täidetud 04.12.2022).
  3. Eelnevalt kirjeldatud tõendid kinnitavad kohtule seda, et väärtegu pandi toime mootorsõidukiga (traktor, ATV) CF MOTO 850 (VIN X ) ning seda juhtis 19.03.2025 kella 15.39 ajal Ivar Künnap, kellel puudub nõutava kategooria juhtimisõigus (tal pole seda kunagi olnud). Seega on tõendamist leidnud LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine, mis on haakuvalt 19.03.2025 väärteoprotokolliga kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi, s.o Ivar Künnap on 19.03.2025 pannud toime väärteo – mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust. Ivar Künnapi teos on tahtluse liigina tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus, sest asudes juhtimisõigust omamata traktorit (ATV-d) liikluses juhtima, pidi ta teadma ja möönas, et ka sellise mootorsõiduki juhtimiseks on vaja juhtimisõigust ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Ivar Künnap tuleb LS § 201 lg 1 järgi süüdi mõista.
  4. Teiseks hindab kohus Ivar Künnapile etteheidetavat LS § 76 lg 1 nõude rikkumist ning sellega LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.t registreerimata mootorsõiduki juhtimist. LS § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. LS § 203 sätestab, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
  5. Kohus on seisukohal, et Ivar Künnap on täitnud LS § 203 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, tuginedes eelpool juba analüüsitud tõenditele. 4
(8)4-25-1504 19.03.2025 väärteoasjas nr 2670,25,001432 koostatud väärteoprotokolli nr X kohaselt (väärteotoimik tl 3) juhtis Ivar Künnap 19.03.2025 kell 15.39 liikluses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi–Kalli
  1. km-l mootorsõidukit CF MOTO 850 (tehasetähis X ), mis ei ole kehtestatud korras registreeritud. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et juhtimisõiguseta isik ehk Ivar Künnap juhtis 19.03.2025 kella 15.39 mootorsõidukit (traktor, ATV) CF MOTO 850 (VIN X ). Seda, et tegemist ei olnud registreeritud sõidukiga, tõendab lisaks menetlusaluse isiku ütlustele (väärteotoimik tl 5) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (väärteotoimik tl 4) ka 16.04.2025 tehtud Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk (väärteotoimik tl 8), mille kohaselt on antud väärteo objektiks olev mootorsõiduk (VIN-kood X ) registreerimata (registreerimiseelne), selle mark on CFMOTO, mudel on CFORCE 850XC, kategooria on T3, selle kiiruspiirang ehk suurim kiirus on 60 km/h ning see ei ole liiklusesse lubatud. See tõendab, et Ivar Künnapi poolt 19.03.2025 kella 15.39 ajal liikluses juhitud sõiduk ei olnud registreeritud ega seega ka liiklusesse lubatud.
  2. Eelnevalt kirjeldatud tõendid kinnitavad kohtule seda, et Ivar Künnap juhtis 19.03.2025 kella 15.39 ajal mootorsõidukit (traktor, ATV) CF MOTO 850 (VIN X ), mis oli kehtestatud korras registreerimata. Seega on tõendamist leidnud LS § 76 lg 1 rikkumine, mis on haakuvalt 19.03.2025 väärteoprotokolliga kvalifitseeritav LS § 203 järgi, s.o Ivar Künnap on 19.03.2025 pannud toime väärteo – registreerimata mootorsõiduki juhtimise. Ivar Künnapi teos on tahtluse liigina tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus, sest asudes liikluses juhtima kehtestatud korras registreerimata traktorit (ATV-d), mida ta ei ole pidanud vajalikuks registreerida, kuna kasutab seda tavaliselt vaid metsatööde tegemisel metsas, pidi ta teadma ja möönas, et registreerimata mootorsõidukit liikluses ei ole lubatud juhtida ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Ivar Künnap tuleb LS § 203 järgi süüdi mõista.
  3. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud nii tegude objektiivne kui ka subjektiivne külg. Kohus tegi kindlaks, et Ivar Künnapile omistatud süüteod on õigesti kvalifitseeritud, tegemist on õigusvastaste tegudega ja isik on süüdiv. Karistus
  4. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.
  5. Ivar Künnap pani LS §

§ 203järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga ja Kar

S § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ettenägeva sätte järgi. Selleks on LS § 201 lg 1, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. 19. Ivar Künnapi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohtu hinnangul ilmestab süü suurust ka see, et Ivar Künnap pani antud väärteo kohtu hinnangul toime tahtluse kõige madalamal tasandil ehk kaudse tahtlusega ning tuvastatud on karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 puhtsüdamlik kahetsus, milles ei ole kohtul alust kahelda ning milline nähtub toimepandud teo omaksvõtust, s.t mõlema liiklusseaduse nõude rikkumise tunnistamises, ning Ivar Künnapi käitumisest kogu väärteomenetluse vältel. Ivar Künnapi 21.03.2025 vastulauses/kahetsuskirjas (väärteotoimik tl 2) tunnistab Ivar Künnap, et 19.03.2025 kell 15.39 sõitis ta ATV-ga CF MOTO 850, mis oli registreerimata ja tal puudus 5

(8)4-25-1504 juhtimisõigus. Ivar Künnap toob välja, et sõitis, kuna oli vaja kiiresti poes käia, kuid kahetseb siiralt oma tegu, vabandab ning lubab, et rohkem ei tee ja see jääb tema viimaseks rikkumiseks.
  1. Kohtu hinnangul on Ivar Künnap juba esimesest menetlustoimingust alates saanud aru tema poolt toimepandud rikkumiste tähendusest. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et reaalset kahju ei tekkinud, tegu on toime pandud asulavälisel teel nädala sees pärastlõunasel kellaajal, Ivar Künnapi poolt juhitavaks sõiduvahendiks oli traktor/ATV (T3), millel on tehniline kiiruspiirang kuni 60 km/h ning kogu sõidupikkus oli alla 2 kilomeetri (Ivar Künnapi elukohast ehk sõidu alguspunktist kuni Koonga kaupluseni on 900 meetrit), kuna ta peeti politsei poolt kinni tagasiteel kauplusest koju. Samuti ei olnud tegemist selliste rikkumistega, millele kolmandad isikud oleksid vajalikuks pidanud tähelepanu pöörama ja õiguskaitseasutusi teavitama. Seega arvesse võttes juhtimisõiguseta juhtimise asjaolusid – asulaväline tee, sõiduvahend, sõitmise kellaaeg – on kohtu hinnang süü suurusele kohtuvälise menetleja hinnangust erinev. Tähendust omab ka isiku avaldused kohtuistungil, sh siiras kahetsus karistust kergendava asjaoluna, mistõttu on kohtu hinnangul tuvastatud süü keskmisest väiksem.
  2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Ivar Künnapit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt on küll Ivar Künnapil üks kehtiv karistus, kui see on mõistetud
  3. aastal (s.o pea 6 aastat tagasi) raske tervisekahjustuse tekitamise eest (s.t tegemist ei ole samalaadse süüteo eest mõistetud karistusega), isik täitis nõuetekohaselt 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul käitumiskontrolli tingimusi ja karistus sai täidetud 04.12.2022 (s.o üle 2 aasta tagasi). Ivar Künnapit ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja karistusregistri andmetel ei ole isikul ühtegi kehtivat väärteokaristust, mistõttu aresti kohaldamine käesoleval hetkel kohtu hinnangul kohane ei ole ning lisaks korduvuse faktile ei saa rääkida ka harjumussüüteost või Ivar Künnapi vastavast käitumismustrist, mis oleks tema elustiili ja liikluskäitumist defineeriv. Riigikohus on leidnud, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (väärteoasjades nt RKKKo nr 3-1-1-6-17 p 13 ja otsus asjas nr 3-1-1-9-17 p 9; kriminaalasjades nt otsus asjas nr 3-1-1-79-03 p 14 ja otsus asjas nr 3-1-1-70-16 p 9), ning lisaks on kohtupraktikas sedastatud, et maakohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes (RKKKo 4-17-5471 p 27).
  4. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Registreerimata sõiduki juhtimine liikluses isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigust, on raske liiklusalane rikkumine, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara ja keskkond, vaid ka enda ja ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ja avalik menetlushuvi – liikluses ühiskonna turvatunde tagamise näol – on olemas, mistõttu ei ole võimalik väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel ning ka karistus peab vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.
  5. Varasemate samaliigiliste väärteokaristuste puudumine on isikut positiivselt iseloomustav teave, mida ei saa arvestada karistuse otsustamisel tema kahjuks (RKKKm 11.06.2018 nr 1-17-11610, 13), ning kaaluda tuleks esmalt rahatrahvi kohaldamist ja kuna seda varasemalt kohaldatud ei ole, ei saa asuda ka seisukohale, et rahaline karistus ei täida eripreventiivset eesmärki. Käesoleval juhul ei ole Ivar Künnapi näol tegemist isikuga, kes paneks toime samalaadseid süütegusid ning keda oleks varem karistatud kergema karistusega, milline oleks ammendunud ega pole preventiivset ja positiivset mõju avaldanud isikule õiguskuulekale teele naasmisel. Arest on vabaduskaotuslik karistus, mille asenduseks on üldkasulik töö, mida aga ei ole kohane mõista kergekäeliselt ja põhjendamatult – vaid seetõttu, 6
(8)4-25-1504 et isik seda soovib. Ivar Künnapil ei ole kehtivaid väärteokaristusi, millest tulenevalt ei saa ka kohus etteruttavalt ilma ühelegi tõsikindlale faktile viidates ennustada, kas Ivar Künnap suudab rahatrahvi tasuda või mitte. Veel vähem – kas rahatrahvi määramine mõjutab teda hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest või mitte. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit Ivar Künnapi rahalise või varalise seisundi kohta. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele kergem karistusliik ehk rahatrahv. Ka ei ole kohtuvälise menetleja kohtule esitatud kirjalikes dokumentides ega ka kohtuistungil toonud välja, miks peale töötuse ja halva rahalise seisundi on just arest karistusliigina ainus võimalus konkreetse isiku mõjutamiseks ehk miks ei ole võimalik suunata Ivar Künnapi käitumist korrigeerima ja edaspidi süütegudest hoiduma teda rahatrahviga karistades, sh selle ositi tasumisega võimaldamises, sh kuidas rahatrahvi määramine paneb isiku liigselt raskesse olukorda.
  1. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi määramine Ivar Künnapile ei ole mõistlik, kuna isik on töötu, tema rahaline seis on väga halb ja rahatrahvi määramine paneks isiku liiga raskesse olukorda, mistõttu tuleks Ivar Künnapile määrata arest. Preventiivsest seisukohast on isikut võimalik küll mõjutada teiste karistusliikidega, kuid kuivõrd kohtu hinnangul puudub alus aresti kohaldamiseks, ei tule arutelu alla ka selle asendamine üldkasuliku tööga. Veel viitab kohus sellele, et kohtupraktika kohaselt ei saa kohus jätta rahalist karistus, käesoleval juhul trahvi kohaldamata ainult seetõttu, et selle tasumine on ebareaalne. Varalisse karistusse on – küll erandina – sisse programmeeritud ka selle tasumata jätmine ning need probleemid kuuluvad lahendamisele karistuse täitmise tasandil.1 Samuti ei ole täisealisel süüdlasel sõltumatu sissetulekuallika puudumine siiski tema rahalise karistusega karistamise seadusjärgne takistus (RKKK 3-1-1-66-02).2
  2. Kohus leiab, et 20 trahviühikut ehk 160 eurot ei ole ebaproportsionaalne ega isikut kahjustav või liigsesse raskesse olukorda pannes. Mh on kohus võimaldanud tasuda rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul. Veel väärib karistuse kohaldamist tähendust asjaolu, et karistus ei saa olla mugav, vaid peab olema mõjus nii teole reageerimise kui ka tulevikus uute tegude toimepanemisest hoidumise tähenduses ning otsustus- ja kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Karistusõiguslikud sanktsioonid ei saa lähtuda sellest, et isikutele, kellel on majanduslikult keeruline olukord, ei saa määrata karistusi ja nad on n-ö karistamatud. Selline suhtumine ja lähenemine annaks osa isikutele n-ö loa karistamatult rikkumisi toime panna, mis on aga äärmiselt ohtlik ning see ei lähe kokku õiguskorra huvidega ega õigusriigi põhimõtetega. Isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.
  3. Kogumis eelnevalt väljatoodud asjaoludele (süü suurus, kergendava asjaolu esinemine, rikkumiste tunnistamine, toimepanija isik ning karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid) tuginedes karistab kohus Ivar Künnapit KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 160 eurot, mille määrab KarS § 66 lg 2, 3 alusel kandmisele ositi 5 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar Künnapil tasuda igakuiselt iga kuu
  4. kuupäevaks vähemalt 32 eurot. Kohtu hinnangul on see piisav ühekordsele kergele juhusesüüteole reageerimiseks, ning rikkumiste tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel põhjusel korrigeerimist ei vaja.
  5. Siiski peab kohus vajalikuks Ivar Künnapile selgitada, et kui menetlusalune isik käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, tingib järgmine samalaadne rikkumine 1 2 P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne
(2021). Koost. J. Sootak, P. Pikamäe. § 53 komm. 9. P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne
(2021). Koost. J. Sootak, P. Pikemäe. § 44 komm. p 4.1. 7
(8)4-25-1504 tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest juba suure tõenäosusega rangema karistuse. (allkirjastatud digitaalsel) Liisa Reinfeldt Kohtunik Jõustus osaliselt. Tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2025 lahendiga; 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.