Obsah (13)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43§ 251§ 104§ 62§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2783 Määruse kuupäev 5. september 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla ning Justiits- ja Digiministeeriumi ko

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat ning Justiits- ja Digiministeeriumi paigutama ta üldhariduse omandamise jätkamiseks ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et tal on vahistatuna vangistusseadusest tulenevalt õigus jätkata üldhariduse omandamist, kuid vangla takistab seda. Ta soovib enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, 3-25-2783 et jätkata õigeaegselt hariduse omandamist
3. klassis, kuna sel õppeaastal Tartu Vanglas kool ei alusta. Üldhariduse omandamise keelamine on vastuolus põhiseadusega ning vangistuse eesmärkidega. Tartu Vanglas oldud aja jooksul pole tal olnud rikkumisi ja puuduvad muud ohud, mis välistaksid tema kooli lubamise. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kuigi tema uus kuritegu on toime pandud Lõuna-Eestis, siis uurimistoimingud on juba läbi viidud ja tema Tartu Vanglas hoidmiseks puudub põhjus. Kaebaja viitab erinevatele vanglale esitatud pöördumistele ning Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud ümberpaigutamise taotlusele. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub kohtul rakendada esialgset õiguskaitset, et ta saaks alustada kooliga õigeaegselt. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest seoses sissetulekute puudumisega.
4. Kaebaja esitas
5. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et kriminaalasjas määratud kohtuistungite toimumise aegu arvestades ei vabane ta vangistusest enne oktoobrit ja tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse on põhjendatud.
6. Tartu Vangla edastas
7. septembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seoses kaebaja vanglale esitatud
8. augusti
9. a pöördumise, kaks
10. augusti
11. a pöördumist, kaks
12. augusti
13. a pöördumist,
14. augusti
15. a pöördumise, kaks
16. augusti
17. a pöördumist,
18. augusti
19. a pöördumise,
20. juuni
21. a pöördumise, Tartu Vangla
22. augusti
23. a vastuskirja nr 2-2/2-25/4630-2 ning Tartu Maakohtu
24. augusti 2025 a määruse kriminaalasjas nr xxx. Tartu Vangla leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja puhul tuleb tema kinnipidamise osas eristada kahte ajavahemikku: süüdimõistetuna karistuse kandmine kuni
25. augustini 2025 ning sellele järgnev vahistamine. Vanglale oli kuni
26. augustini 2025 teada, et kaebaja suhtes on kohaldatud kuni
27. septembrini 2025 vahistamise tõkendit.
28. augusti
29. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr xxx anti kaebaja üldmenetluses kohtu alla ja tema suhtes jätkati tõkendi kohaldamist kuni kriminaalasja lahendamiseni. Kohtumäärusest nähtuvalt on maakohus määranud korraldava istungi juba
30. septembriks
31. Kriminaalasjas on määratud kohtuistungid asja arutamiseks
32. septembriks 2025 ja
33. oktoobriks
34. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna süüdimõistetule ega ka vahistatule õigust valida, millises vanglas ta karistust kannab. Samuti ei tulene õigusaktidest täiskasvanud vahistatu puhul kohustust soovi korral õpinguid võimaldada. Seega ei saa sel aastal õpingute jätkamise mittevõimaldamist pidada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole piisav kaebajale ebameeldiva või teda mitterahuldava olukorra tekkimine. Vanglale ei ole äratuntav, et kaebajale saabuvad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Isegi kui kaebaja ei saa sel aastal õpinguid jätkata, on tal võimalik seda teha järgnevatel aastatel või pärast vanglast vabastamist. Õpingute jätkamise võimaluse edasilükkumine ei ole pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ka kaebaja taotlusest ei nähtu selliste kahjulike tagajärgede saabumise ohtu. Üksnes õiguste rikkumise tunnetamine ja vangla tegevuse õigusvastaseks pidamine ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Praegusel juhul ei esine ka sellist ülekaalukat vajadust, et kaebajale tuleks võimaldada hariduse omandamist just alates
35. aasta sügisest. 2 3-25-2783
36. Justiits- ja Digiministeerium edastas
37. septembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
38. augusti
39. a ümberpaigutamise taotluse nr 11-7/6738-1 ning
40. augusti
41. a vastuse nr 11-7/6738-2 kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud, sest kaebaja õiguste kaitse ei osutuks kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kaebus on seotud üksnes hariduse omandamise küsimusega, ei saaks teha esialgse õiguskaitse raames otsust selle kohta, millises vanglas peaks kaebaja paiknema. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja soovinud saavutada just Tallinna Vanglasse ümberpaigutamist, mitte nt Viru Vanglasse. Täitmisplaani § 16 järgi toimub vahistatu ümberpaigutamine kas vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel. Antud juhul selliseid taotlusi esitatud ei ole. Kaebaja on läbinud
42. klassi. Varem on ta omandanud keevitaja eriala (1-aastane õppekava, 2019). Kuivõrd kaebaja on omandanud erialaoskused, ei kahjustaks gümnaasiumi
43. klassi õppes osalemine soovi korral näiteks 2026/2027 õppeaastal kaebaja huve sel määral, et õigustada tema ümberpaigutamist esialgse õiguskaitse korras mistahes vanglasse. Kaebajal on võimalik osaleda õppetöös ka järgnevatel aastatel. Õpingute jätkamise võimaluse edasilükkumine ei ole selline pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset.
44. Kaebaja esitas
45. septembril 2025 Tartu Vangla ning Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohtadele vastuväite, milles palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ning kohustada Tartu Vanglat ja Justiits- ja Digiministeeriumit paigutama teda Tallinna Vanglasse, et ta saaks kooliga viivitamatult liituda. KOHTU SEISUKOHT
46. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II). I 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk jätkata hariduse omandamist 11. klassis ning selle eesmärgi saavutamiseks on ta esitanud kohustamiskaebuse nii Tartu Vangla kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi vastu tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks (

§ 37lg 2 p 2).

Kohtule esitatud materjalide kohaselt viibis kaebaja alates

1. aprillist 2025 Tartu Vanglas kinnipeetava staatuses. Tema karistusaeg lõppes
2. augustil 2025, kuid teda ei vabastatud pärast karistuse kandmist vanglast, sest talle kohaldati kriminaalasjas nr yyy maakohtu
3. juuli
4. a määrusega antud loa alusel vahistamise tõkendit üheks kuuks. Nüüdseks on maakohus jätnud
5. augusti
6. a määrusega kriminaalasjas nr xxx vahistamise tõkendi kehtima kuni sama kriminaalasja lahendamiseni (dtl 30). Kuna kaebaja paikneb jätkuvalt vanglas, on kohustamiskaebus soovitud eesmärki saavutamiseks sobilik õiguskaitsevahend. 3 3-25-2783 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 9. Kohus leiab, et kaebaja Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab toiminguks sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. 9.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja
2. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles ta avaldas soovi asuda
3. a õppeaastal õppima
4. klassis (dtl 19). Ta täiendas oma taotlust
5. augusti
6. a avaldustega (dtl 20 ja 21). Tartu Vangla vastas kaebaja taotlusele
7. augusti
8. a kirjaga, milles vangla selgitas, et kaebaja kinnipeetava staatuse lõppemine
9. augustil 2025 ja sellele järgnev kuu aega kestev vahistamine ei anna võimalust lisada teda kooli nimekirja (dtl 22). Kaebaja esitas
10. augustil 2025 Tartu Vangla
11. augusti
12. a kirja peale vaide (avaldus nr 2-25/2-2/10498; dtl 24). Tartu Vangla kinnitas
13. septembri
14. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja
15. augusti
16. a avaldust nr 2-25/22/10498 käsitatakse vaidena ning vaide lahendamine on Tartu Vanglas pooleli (vaie on registreeritud nr-ga 1-8/2-25/183-1; dtl 16). Praeguses olukorras ei saa kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda ning seetõttu ei ole kohustamiskaebus

§ 47lg 1 alusel lubatav.

Vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5). Kui kohus võtaks kaebuse menetlusse, muutuks kohtueelse menetluse läbimise kohustus sisutühjaks. Kaebajal tuleb enne vangla vastu kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning kujundada selle põhjal seisukoht, kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus pöörduda vangla vastu kohustamiskaebusega halduskohtu poole pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 16. augusti 2025. a vaie tagastatakse, jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. 9.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

10. Kohus leiab, et kaebaja Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud kohustamiskaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4 3-25-2783 10.

1. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline. Kaebaja esitas
2. augustil 2025 Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse, milles palus end üle viia Tallinna Vanglasse, sest tal ei ole võimalik Tartu Vanglas haridust omandada (dtl 42). Justiits- ja Digiministeerium jättis
3. augusti
4. a vastusega nr 11-7/6738-2 kaebaja taotluse läbi vaatamata (dtl 43). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse õigusvastasust. Ministeerium selgitas
5. augusti
6. a vastuses õigesti, et vanglas kinni peetaval isikul puudub õigus taotleda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse. Kuigi kaebaja oli nii taotluse esitamise kui ka lahendamise ajal kinnipeetava staatuses, taotles ta enda ümberpaigutamist seoses asjaoluga, et maakohus oli andnud
7. juuli
8. a määrusega kriminaalasjas nr yyy loa hoida teda pärast eelmise vanglakaristuse ärakandmist vahi all. Vahistatu ümberpaigutamine toimub täitmisplaani § 16 kohaselt vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel. Seega ei saanud Justiits- ja Digiministeerium kaebaja
9. augusti
10. a taotlust sisuliselt lahendada. 10.
11. Kohtu hinnangul ei ole Justiits- ja Digiministeerium kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Justiits- ja Digiministeeriumilt enda ümberpaigutamist. Seepärast sai Justiits- ja Digiministeeriumi tegevus kaebaja
12. augusti
13. a taotluse lahendamisel riivata üksnes tema põhiõigust menetlusele. Justiits- ja Digiministeerium vastas kaebaja taotlusele viivituseta, s.o viie tööpäeva jooksul. Asja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks kaebaja menetluslike õiguste intensiivsele riivele. 10.
14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud kohustamiskaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

11. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 12. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus võimaldaks tal Tallinna Vanglas õpingutega õigeaegselt alustada. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat ning Justiits- ja Digiministeeriumit teda õppimise eesmärgil Tallinna Vanglasse ümber paigutama (

§ 251lg 1 p 3).

Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus kohe ei jõustu. 13.

§ 104

lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus võtab menetlusabi taotluse 5 3-25-2783 lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 23. aprill 2025 kuni 22. august 2025 kohta (

§ 62lg 2).

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja rahalised vahendid ei ole piisavad, et tasuda riigilõivu summas 20 eurot (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja vabastab ta

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 14. Tartu Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav

§ 249lg 2 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas on registreeritud kaebaja

1. augusti
2. a vaie, milles ta vaidlustab õpingute mittevõimaldamist ning see vaidemenetlus on kohtule teadaolevalt pooleli. Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav

§ 249lg 5 alusel.

15.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi kaebaja eesmärk on jätkata kooliõpinguid, soovib ta saavutada esialgse õiguskaitse abil tulemust, et ta paigutataks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid.

1. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal pole võimalik Tartu Vanglas õpinguid jätkata. Kaebaja on 35-aastane ning paikneb praegu Tartu Vanglas vahistatu staatuses. VangS § 93 lg 4 kohaselt võimaldatakse alaealisele vahistatule, kes on olnud eelvangistuses vähemalt üks kuu, põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel. Vahistatu õigus haridusele piirdub VangS § 93 lg-s 4 sätestatuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-29-15, p-d 11–13). Nagu viidatud lahendis on märgitud, on kinnipeetava ja vahistatu erinev kohtlemine õigustatud eelvangistuse eelduslikult lühiajalise, vahel ka prognoosimatu kestusega. Kuna kaebaja pole alaealine, puudub tal subjektiivne õigus nõuda, et talle võimaldataks vahistatuna vanglas viibimise ajal omandada üldkeskharidust. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid edasilükkamatule vajadusele jätkata üldkeskhariduse omandamist just 2025/2026 õppeaastal. Kohtule pole ka muude asjas esitatud materjalide põhjal äratuntav, et kaebajat ähvardaksid praegu kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Ainuüksi soov jätkata haridusteed ei osuta esialgse õiguskaitse vajadusele.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (

§ 249lg 1).

6 3-25-2783 18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja kriminaalasjade numbrid tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 7