Obsah (5)

§ 168§ 330§ 191§ 179§ 166

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-24-10398 Tsiviilasi My

) § 191 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimise otsustamist kohtult. Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus võõrandanud Merivälja tee 70 parkimiskoha Fintex Consulting OÜ-le (ainus osanik ja juhatuse liige Jürgen Käsper, kes on Arvo Taltsiga seotud isik, Evelin Kinnuneni poeg). Puudutatud isiku põhikirja p 5.3 kohaselt võib juhatus omandada ja võõrandada ühingu nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ja osalust teistes äriühingutes ainult osanike eelneva otsuse alusel. Tehingu tegemiseks ei ole osanikelt nõusolekut küsitud. Puudutatud isik avaldas, et on parkimiskoha võõrandamise eest raha saanud, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Avaldaja kinnitusel ei nähtu puudutatud isiku

1. ja
2. a majandusaasta aruandeid võrreldes, et parkimiskoha eest oleks puudutatud isikule tasutud – kinnisvara on samas väärtuses mõlemal aastal, s.o 323 630 eurot (aruanded 2020 ja 2022). Kohtu hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on võõrandanud oma vara osanike eelneva otsuseta ja ilmselt tulu saamata ning juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kohus leidis, et avaldaja on põhistanud kahtluse, et kõik puudutatud isiku majandusaasta aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid. Olukorras, kus esitatud andmed ei vasta tõele kasvõi osaliselt, on alust kahelda ka kõigi ülejäänud andmete õigsuses, millega seoses ei saa välistada nõuete tekkimist kahju hüvitamiseks. Avaldaja väitel on puudutatud isik üürinud välja talle kuuluva korteri Merivälja tee 70, üürnikuks on Jürgen Käsper, kuid avaldajale ei ole antud informatsiooni, kas ja mis hinnaga on korter välja üüritud. Puudutatud isik kinnitas, et korter on välja üüritud, kuid asjaolusid ei selgitanud. Kohtu hinnangul esineb kahtlus, et puudutatud isiku juhatus on varjanud osanike eest tehinguid. Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus koostanud ja esitanud äriregistrile
3. a majandusaasta aruande ilma osanikele esitamata ja osanike otsuseta. Kinnisvara väärtus on aruandes muutmata, kuigi avaldaja on selles osas esitanud korduvalt pretensiooni. Eksperdid Artur Suits ja Virgo Laansoo on hinnanud puudutatud isiku kinnisvara õiglaseks väärtuseks 688 800 eurot.

§ 168

lg 1 p 5 kohaselt kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande 4 kinnitamine ja kasumi jaotamine. Puudutatud isik ei ole tõendanud

§ 168lg 1 p 5 järgimist.

Kokkuvõttes esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on osanike nõusolekuta ja teadmata teinud tehinguid ning kõik majandusaasta aruannetes esitatud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele, millega võib olla tekkinud äriühingule kahju. Puudutatud isik ei ole avaldaja teabenõuetele vastanud. Kuivõrd avaldajal puudub käesoleval ajal teadmine äriühingu tegevuse ja juhtimise kohta, on avaldaja viidatud küsimustega teinud usutavaks kahtluse olemasolu. Puudutatud isik on vaielnud avalduses toodud seisukohtadele vastu, kuid ei ole lükanud avaldaja väiteid ümber. Arvestades võimalikku tekkinud kahju ja erikontrolli tasu, ei ole erikontrolli läbiviimine osaühingule ebamõistlikult koormav. Eeltoodud põhjendustel esineb mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kohus luges asjakohasteks kõik avaldaja täpsustatud küsimused. Avaldaja on ärakuulamisel antud selgitustele tuginedes täpsustanud küsimuste ajaperioodi ja konkretiseerinud küsimusi. Ühegi küsimuse põhjal ei ole põhjust eeldada, et see ei ole esitatud äriühingu majandustegevusest arusaamiseks.

§-st 166 tuleneb, et osanikul on õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta. Avaldaja ei ole teavet osaühingu tegevuse kohta saanud. Kohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat Jüri Sireli. Puudutatud isik on leidnud, et erikontrolli läbiviijaks ei sobi vandeadvokaat, kuid ei ole esitanud veenvaid põhjendusi. Ei ole põhjust arvata, et vandeadvokaat ei teeks oma tööd erapooletult ja vajalikul tasemel. Jüri Sirel on andnud nõusoleku erikontrolli läbiviimiseks ja vandeadvokaadina vastab ta

§ 330lg 3 nõuetele. Kohus jättis erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kohtu arvates ei ole avaldaja avalduse esitamisel olnud pahauskne ja avalduse esitamine ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Avaldaja menetluskulud on 3715,83 eurot (vandeadvokaatide Monica Pihlaka ja Kalev Pihlaka õigusteenused 2819,17 eurot (16 tundi 35 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta), riigilõiv 420 eurot ja vandeadvokaadi Aivar Pilve õigusteenused 476,66 eurot (2 tundi 10 minutit tunnihinnaga 220 eurot ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et ühegi toimingu ajakulu (kokku 18 tundi 45 minutit) ei saa pidada põhjendamatuks. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja esindajate toimingutele või kulude suurusele. Õigusabi tunnihinnad ei ületa keskmist advokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja põhjendatud kulu lepingulistele esindajatele on 3295,83 eurot, lisandub riigilõiv 420 eurot, kokku 3715,83 eurot, mille kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Lisandub viivis. Kohus märkis, et puudutatud isiku lepingulisel esindajal on kulunud rohkem aega, s.o 26 tundi, kulu 4210 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Largohold esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 07.03.2025 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule uueks lahendamiseks või uue määruse tegemist, millega jätta My furnix OÜ avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 191lg-t 2.

Maakohus on määranud üldrevisjoni, millega soovib saada ülevaate äriühingu kogu raamatupidamisest ja kõikidest tehingutest aastatel 2021–

1. Erikontrolli määramiseks peab olema seoses mõne konkreetse tehinguga põhjendatud kahtlus, et selles võivad esineda alused, millele tuginedes oleks äriühingul õigus esitada kahjunõudeid juhatuse vastu, ning see kahju ei ole erikontrolli kulude suhtes ebaproportsionaalne. Maakohus ei ole põhjendanud kahtlust ja kahju ega analüüsinud kahju 5 suuruse ja erikontrolli tasu suhet. Puudutatud isik osundas, et erikontrolli tasu on võrreldes puudutatud isiku aasta müügitulu ja kasumi/kahjumiga ebaproportsionaalne; 2) on maakohus seoses kahtlusega käsitlenud nelja episoodi, kuid hinnanud asjaolusid ekslikult. Samas isegi neid nelja episoodi ei ole seotud erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustega. Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 parkimiskoha võõrandamise asjaolud. Kahju kontekstis ei oma tähtsust, kas tehingu tegemiseks oli osanike otsus. Järeldus kinnisasja võõrandamisest puudutatud isiku juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule on väär. Fintex Consulting OÜ ainus osanik ja juhatuse liige on avaldaja juhatuse liikme, mitte puudutatud isiku juhatuse liikme poeg. Ebaloogiline on järeldus tulu saamata tehtud tehingust selle põhjal, et majandusaasta aruannetes ei ole toimunud muutusi kinnisvara väärtuses. Tulusid ei kajastata raamatupidamises varade väärtuste kontol. Kortermaja parkimiskoha võimalik müügihind vs erikontrolli läbiviija tasu 6100 eurot on selgelt ebaproportsionaalne. Maakohus on valesti tuvastanud majandusaasta aruannetes andmete kajastamise asjaolud, käsitlus on üldistav ja meelevaldne. Majandusaasta aruandes maakohus hinnangul tegelikkusele mittevastavad andmed on tuvastanud defektselt. Maakohus viitab kuluarvele, mida ei kajastata raamatupidamises tuluna, vaid kuluna. Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 üüritehingu kohta informatsiooni andmist puudutavad asjaolud. Puudutatud isiku juhataja selgitas kohtuistungil, et Merivälja tee 70 korter on tasu eest välja üüritud. Avaldaja ei ole puudutatud isikult tehingu kohta infot küsinud. Vastuseta on ka küsimus, kuidas saaks selle üüritehingu detailide varjamine osanike eest tekitada äriühingule kahju, analüüsitud ei ole kahju suhet erikontrolli kulusse. Maakohus on valesti tuvastanud puudutatud isiku
2. a majandusaasta aruande koostamise ja esitamise asjaolud.

§ 179

lg 4 teise lausey järgi on juhatusel õigus esitada äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruanne. Seega on juhatuse liige tegutsenud õiguspäraselt. Ühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse ainupädevuses ning õigusaktidega on kooskõlas kajastada kinnisvarainvesteeringuid kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses. Lisaks ei ole kinnisvarainvesteeringute kajastamine majandusaasta aruandes tehing ning seetõttu pole selle asjaolu erikontrolliga kontrollimiseks õiguslikku alust; 3) on maakohus lahendanud enda pädevust ületades osaniku teabeõiguse küsimust. Seejuures on maakohus ka neid asjaolusid valesti tuvastanud. Samuti ei vasta tõele kohtu tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldaja teabenõudele vastanud. Maakohus on ajanud segamini osaniku õiguse teabele (

§ 166

) ja õiguse erikontrolli määramisele (

§ 168

lg 1 p 8; § 191).

§ 166

lg 2 kohaselt oli juhatusel õigus keelduda avaldajale küsitud teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Kui avaldaja ei kasutanud tähtaegselt oma

§ 166

lg-st 3 tulenevat õigust, siis on avaldaja selle õiguse praeguseks minetanud ning juhatuse keeldumist tuleb pidada õiguspäraseks. Lubatav ei ole lahendada teabe andmisest keeldumise õiguspärasuse küsimust erikontrolli määramise menetluse kaudu; 4) ei ole erikontrolli läbiviija sõltumatu. Puudutatud isik palus välistada vandeadvokaatide määramine erikontrolli läbiviijateks tulenevalt kahtlusest, et need võivad olla seotud ja täiendavalt motiveeritud avaldaja poolt. Maakohtul oli võimalik määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitorid. Erikontrolli läbiviija määramisel üksnes avaldaja soovide arvestamine ja puudutatud isiku soovide ignoreerimine ei jäta muljet poolte võrdsest kohtlemisest. Avaldaja on oma menetluskulude nimekirjas öelnud, et tegeles 07.11.2024 erikontrolli teostaja otsimisega. Erikontrolli läbiviija alustas erikontrolli loetud tunnid pärast määruse tegemist, reede õhtul, mis süvendab kahtlust, et erikontrolli läbiviija on mõjutatav avaldaja poolt; 6 5) ei ole avaldus esitatud heauskselt osanikuõiguste kaitseks, mistõttu palus puudutatud isik jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja juhatuse liige soovib avaldada puudutatud isiku juhatuse liikmele survet, et viimane tasuks talle abikaasade ühisvara jagamisel suuremat kompensatsiooni. Maakohus ei ole seda taotlust lahendanud; 6) on kohus jätnud tähelepanuta puudutatud isiku 11.12.2024 vastuväite avalduse muutmisele, jättes puudutatud isiku ilma võimalusest esitada muudetud avalduse suhtes oma seisukoht; 7) on maakohus eksinud avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Avaldaja 01.08.2024, 27.11.2024 ja 18.12.2024 menetluskulud olid mittevajalikud. Maakohus tegi määruse enne, kui saabus puudutatud isiku tähtaeg menetluskuludele vastuväite esitamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. My furnix OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebemenetluse kulude OÜ Largohold kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esinesid erikontrolli määramiseks põhjendatud alused. Määrus on kooskõlas erikontrolli määramise põhimõtete ja kohtupraktikaga (RKTKm nr 3-2-1-158-15, p 16). Avaldaja peab esitama kohtule asjaolud, millest nähtub kahtlus, et juhatus on tekitanud ühingule kahju. Avaldaja on korduvalt pöördunud juhatuse poole teabe saamiseks seoses puudutatud isiku kinnisvaratehingutega. Puudutatud isiku juhatuse liige on sõlminud tehinguid endaga seotud isikutega (äriühingutega, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on Arvo Taltsi perekonda kuuluv Jürgen Käsper). Seotud isikute tehingute kohta on juhatuse liige avaldanud vastuolulist või tegelikkusele mittevastavat teavet. Avalduse täienduses tõi avaldaja esile, et puudutatud isik on võõrandanud kohtuväliselt J. Vilmsi tn korteriomandid tsiviilasja nr 2-236978 kompromissi raames. Kinnisvaratehingute tegemiseks puudus osanike nõusolek, juhatus ei ole teavitanud menetlusest osanikke ega kajastanud seda majandusaasta aruandes. Nimetatud asjaolud kogumis tõstatasid põhjendatud kahtluse, et puudutatud isiku juhtorgani liige on kinnisvaratehingute ja muude avalduses kajastatud tehingutega kahjustanud äriühingut. Puudutatud isik ei ole toonud esile ülekaalukaid põhjuseid, mis õigustaksid erikontrolli määramata jätmist; 2) ei ole maakohus määranud üldrevisjoni. Avaldaja on esitanud küsimused talle teadaoleva informatsiooni alusel eesmärgiga tuvastada, kas äriühingu juhatus on tekitanud äriühingule kahju. Maakohus on esitanud küsimused konkreetsete tehingute osas. Maakohus ei ole eksinud Merivälja tee 70 parkimiskoha võõrandamise tehingu hindamisel. Tehing on tehtud osanike teadmata (osanike otsus puudub) ja tehingut ei ole kajastatud majandusaasta aruannetes. Puudutatud isik ei ole avaldanud tehingu dokumente ega andnud selgitusi. Ebaõige on väide, et Jürgen Käsper ei saa olla Arvo Taltsiga seotud isik. Tehingud Jürgen Käsperi äriühingutega olid sõlmitud enne Evelin Kinnuneni ja Arvo Taltsi abielu lahutamist. Evelin Kinnunen on avaldaja kaudu puudutatud isiku osanik, mistõttu ka tema poeg on tulumaksuseaduse mõistes puudutatud isikuga seotud isik. Lisaks on tulumaksuseaduse § 8 loetelu seotud isikutest avatud. Puudutatud isik jättis tõendamata oma väite, et ta on saanud parkimiskoha võõrandamisest tulu ja ühingule tehinguga kahju ei tekitatud. Puudutatud isik on
2. ja
3. a majandusaasta aruannetes avaldanud, et 100% müügitulust tuli enda kinnisvara üürileandmisest. Isegi kui eeldada, et parkimiskoha müügist on ühingule raha laekunud, ei nähtu see kasumiaruandest (avalduse lisad 13, 14), kus müügitulu on ca 13 730 eurot. Sellises summas müügitulu ei saa kajastada võõrandatud parkimiskoha maksumust. Maakohus ei ole eksinud majandusaasta aruannetes kajastatud andmetest tuleneva kahtluse tuvastamisel. Maakohus on käsitlenud koos avaldaja kahte erinevat väidet. Üheks väiteks oli 7 see, et puudutatud isik on tellinud koristus- ja haljastustöid OÜ-lt Remac Tallinn, kuid selliseid tehinguid majandusaasta aruandest tuvastada ei ole võimalik. Teine väide oli, et majandusaasta aruanded ei kajasta, et puudutatud isik oleks saanud tulu tasulisest parkimisest (J. Vilmsi tn 12 krunt oli kasutuses tasulise parklana ning ekspertarvamuse kohaselt teenis puudutatud isik sellest parkimis- või üüritulu). Eelnevaga on avaldaja põhistanud kahtluse, et kõik puudutatud isiku majandusaasta aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid.
4. a majandusaasta aruandes on kinnisvara väärtus muutmata, kuigi avaldaja oli esitanud pretensiooni, et kinnisvara õiglane väärtus on 688 800 eurot.

§ 179

lg 4 võimaldab kinnitamata majandusaasta aruande esitada üksnes siis, kui osanikud ei kinnita aruannet. Juhatuse liige on teadvalt jätnud aruande osanikele kinnitamiseks esitamata. Selliselt käitudes on puudutatud isiku juhtorgani liige tekitanud olukorra, kus esineb põhjendatud kahtlus ja vajadus erikontrolli määramiseks ning tehingute kontrollimiseks. Ei anna kaebuse väited Merivälja tee 70 üüritehingu osas alust määruskaebuse rahuldamiseks. On alusetu heita kohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud võimaliku kahju suhet erikontrolli läbiviimise kuludesse, kui puudutatud isik keeldub avaldamast üüritulu suurust; 3) ei sisalda määruskaebus ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda Jüri Sireli erapooletuses. Puudutatud isik ei nimetanud erikontrolli läbiviimiseks konkreetset isikut. Vandeaudiitorid (Grant Thornton Baltic OÜ) kinnitasid, et ei soovi asjas erikontrolli läbi viia. Teise audiitorbüroo hinnapakkumine oli kallim kui Jüri Sireli pakkumine. Seega ei olnud kohtul muud võimalust, kui määrata erikontrolli läbiviijaks isik, kelle avaldaja oli välja pakkunud; 4) ei ole avaldus esitatud pahauskselt. Pahausksust saab ette heita Arvo Taltsile. Juhatuse liige ei peaks takistama osanikul ülevaate ja teabe saamist äriühingu majandustegevusest. Tõenäoliseks põhjuseks on soovimatus tasuda endisele abikaasale ühisvara jagamisel õiglast hüvitist; 5) ei ole maakohus eksinud menetluskulude hindamisel. Asjakohatu on heita kohtule ette määruse tegemist enne menetluskuludele vastuväite esitamist. Maakohus oli avaldanud, et teeb lahendi pärast menetluskulude nimekirjade esitamist (s.o pärast 26.02.2025). Puudutatud isik jättis oma menetlusõigused tähtaegselt teostamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus esitas erikontrolli läbiviijale maakohtu määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud küsimused nr 3.5-3.10, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7). Erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused 3.5-3.10 tuleb maakohtu määruse resolutsioonist välja jätta ning menetluskulude jaotus ja selle rahaline suurus tuleb maakohtul kindlaks määrata pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist. Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7.

§ 191

lg 2 kohaselt kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulub enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. 8 Puudutatud isik leiab, et maakohus on

§ 191

lg-t 2 valesti kohaldanud, kuna puudub mõjuv põhjus, mis õigustaks erikontrolli korraldamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti

§ 191lg-t 2 ning seda ka nõuetekohaselt põhjendanud (vt maakohtu määruse p-d 8 ja 9).

Erikontrolli eesmärgiks on selgitada välja asjaolud, millele tuginedes oleks põhjust esitada nõudeid äriühingu juhtorganite liikmete vastu. Maakohus on erikontrolli eesmärgi õigesti tuvastanud ning viidanud asjakohaselt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 07.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 ja Riigikohtu 09.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15). Seetõttu ei pidanudki maakohus analüüsima kahju suurust ja kahju suhet erikontrolli tasuga. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik. Kuna erikontrolli läbiviimise eesmärk on vähemuse kaitse, siis on põhjendamatu see puudutatud isiku väide, et avaldaja ei ole esitanud avaldust heauskselt oma osaniku õiguste kaitseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele. Erikontrolli tulemuseks on osanike koosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama osanikel langetada otsuseid ühingu huvide ja õiguste kaitseks (Riigikohtu 07.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Sellest tulenevalt peavad ka erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused olema seostatavad konkreetsete tehingute ja toimingutega. Lähtudes avalduse põhjendustest ei ole maakohtu määruse p-des 3.5-3.10 erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused seostatavad puudutatud isiku üksikute tehingute ja toimingutega ning need küsimused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Selles osas on määruskaebus põhjendatud.

1. TsMS § 172 lg 6 esimese lause järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldreeglina juriidiline isik. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et erikontrolli määramise menetluse eripära arvestades tuleks TsMS § 172 lg 6 teist lauset, § 450 lg-t 1, § 463 lg-t 2 ja § 477 lg-t 1 eesmärgipäraselt koostoimes tõlgendades kaaluda avalduse rahuldamise korral esmalt osamääruse tegemist erikontrolli määramise kohta ja jätta menetluskulude (nii erikontrolli aruande kui ka otseselt kohtumenetluse kulude) jaotus kuni erikontrolli tulemusel koostatava aruande kohtule esitamiseni kindlaks määramata. Pärast erikontrolli tulemuste selgumist saab kohus menetluskulude õiglase jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda erikontrolli aruande tulemustest. Kui erikontrolli tulemusel selgub, et avaldaja kahtlustel ei ole alust, võib olla õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kui aga erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlused olid märkimisväärses osas põhjendatud, peaks erikontrolli kulud TsMS § 172 lg 6 esimese lause järgi kandma siiski juriidiline isik (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 812-813, Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-8442, p 14). Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus määras menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks ennatlikult ning seetõttu tuleb maakohtu määrus ka selles osas tühistada. Erikontrolli määramise määrus ei ole asjas lõpplahendiks TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses. Erikontrolli määramisele järgneb erikontrolli läbiviimise menetlus, mille käigus teostab kohus järelevalvet erikontrolli läbiviija üle. Seega saab menetluskulude jaotuse maakohus kindlaks määrata pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist ja tulemuste selgumist.
2. Vastuseks määruskaebuse esitaja ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
3. Avaldaja on kinnitanud, et puudutatud isik on keeldunud talle teavet andmast ning ta sai puudutatud isiku tegevuse kohta osaliselt teavet osaühingu raamatupidajalt puudutatud isiku 9 juhatuse teadmata. Sellest tulenevalt on avaldaja tuginenud avalduses talle teadaolevatele faktilistele asjaoludele, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohus on nimetatud avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid käsitlenud määruse p-des 10.1-10.4 ning põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolud kinnitavad mõjuvat põhjust erikontrolli määramiseks. Ringkonnakohus märgib, et erikontrolli esemeks võivad olla ka asjaolud, mis ei ole veel teada ning seetõttu erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused ei pea olema seotud üksnes avaldajale teadaolevate asjaoludega. Seetõttu ei ole õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on hinnanud avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid valesti ning esitanud erikontrolli läbiviijale ka küsimusi, mida ei ole algses avalduses märgitud. Maakohus lahendas käesolevas asjas erikontrolli määramise avalduse

§ 191

lg 2 järgi, käsitlemata seda avaldusena juhatuse kohustamiseks

§ 166järgi andma teavet.

Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikul olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 18). Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul (vt maakohtu määruse p-des 3.1-3.4 ja 3.11 esitatud küsimused) on erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused sellised, millistele ei saa vastata ja hinnangut anda teabenõude esitamise kaudu. Ringkonnakohus jättis aga erikontrolli läbiviijale esitatavate küsimuste hulgast välja küsimused, mille eesmärgiks oli üksnes juhatuselt teabe saamine. 9.2. Maakohtule esitatud avalduses on avaldaja märkinud muu hulgas seda, et puudutatud isik võõrandas Merivälja tee 70 parkimiskoha Fintez Consulting OÜ-le, mille ainus osanik ja juhatuse liige on Jürgen Käsper, kes on puudutatud isiku juhatuse liikme Arvo Taltsiga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Puudub vaidlus, et Jürgen Käsper on avaldaja juhatuse liikme Evelin Kinnuneni poeg ning Evelin Kinnunen on avaldaja (s.o My furnix OÜ) kaudu puudutatud isiku osanik. Lisaks on puudutatud isik majandusaasta aruandes avaldanud, et omanike või tegevjuhtkonna lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid äriühinguid käsitletakse seotud isikutena. Evelin Kinnunen ja Arvo Talts olid kuni 05.07.2021 abielus. Samas ei sõltunud nimetatud avaldaja poolt esiletoodud asjaolust avalduse rahuldamine, kuna Merivälja tee 70 parkimiskoha leping sõlmiti puudutatud isiku osanike eelneva otsuseta, s.o rikkudes puudutatud isiku põhikirja p-s 5.3 nõudeid ning see on asjaolu, mis õigustab erikontrolli määramist. 9.3.

§ 179

lg 4 teise lause kohaselt, kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et puudutatud isiku juhatuse liige ei esitanud osanikele kinnitamiseks 2023. a majandusaasta aruannet ning sellisel juhul puudub juhatusel õigus esitada äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruanne. Määruskaebuse esitaja tuginemine

§ 179lg 4 teisele lausele ei ole seega õige.

Avaldaja tuginemine nimetatud asjaolule erikontrolli vajalikkuse põhistamisel on seega õige. 9.4. Erikontrolli läbiviija määramine toimub hagita menetluse sätete järgi. Vastavalt TsMS § 477 lg-s 7 sätestatule kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Asja materjalide kohaselt taotles avaldaja 27.11.2024 menetlusdokumendis esitada erikontrolli läbiviijale täiendavaid küsimusi. Puudutatud isik leiab, et avaldaja rikkus sellega TsMS § 376 lg-t 1, kuna pärast avalduse menetlusse võtmist ei tohi avaldust muuta ilma 10 puudutatud isiku nõusolekuta. Maakohus jättis puudutatud isiku sellekohase 11.12.2024 vastuväite lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide ei ole põhjendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole hagi (avalduse) muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses ning teiseks ei ole hagita menetluse sätetega (TsMS § 477 lg 7) vastuolus see, kui avaldaja täiendab menetluse kestel erikontrolli läbiviijale esitatud küsimusi. 9.5.

§ 191

lg 3 kohaselt võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat J. Sireli ning on seda vajalikus ulatuses põhjendanud (vt maakohtu määruse p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et vandeadvokaatide määramine erikontrolli läbiviijaks tuleks välistada, kuna nad võivad olla seotud avaldajaga ja seetõttu huvitatud asja lahendamisest avaldaja huvidest lähtuvalt, on paljasõnaline. Samas ei ole puudutatud isik nimetanud määruskaebuses ühtegi audiitorit, kes oleks antud asjas andnud nõusoleku erikontrolli läbiviimiseks. 9. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulude jaotuse määrab kindlaks maakohus pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist (TsMS § 173 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) 11