RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-41
- oktoober 2025 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Nele Siitam Valimisliitude Plaan B kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
- septembri
- a otsuse nr 44 peale Plaan B valimisliit (Pärnu linn/Tallinn/Tartu linn) Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta Plaan B valimisliidu (Pärnu linn/Tallinn/Tartu linn) ja Plaan B Narva Linna Pulss valimisliidu kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigi Valimisteenistus (RVT) saatis
- septembril 2025 seitsmele erakonnale e-kirja, milles teatas, et RVT võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu
- aasta valimistel erakondade audiitoritel osaleda elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimisel.
- Kolmes kohalikus omavalitsuses – Tallinnas, Tartu linnas, Pärnu linnas – registreeritud valimisliidud Plaan B ja Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit (kaebajad) esitasid
- septembril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) identsed kaebused. Kaebajad leidsid, et eelkirjeldatud kutse esitamine vaid erakondadele ei ole põhjendatud, kuna valimistulemuste korrektsusest on huvitatud ka valimisliidud. Kaebajate taotlused olid sõnastatud järgmiselt: „Kuna RVT 5.09.2025 avaldus rikub Plaan B õigust veenduda omalt poolt valimistulemuse korrektsuses ja teeb õigustamatuid erisusi erakondadele võrreldes valimisliitude ja avalikkusega, sh valimisvaatlejatega, ja esitab muid tingimusi selleks, kes võib valimistulemuste korrektsuses veenduda, siis taotleb Plaan B RVT pakutud auditeerimise protseduuri tunnistamist õigusvastaseks. [---] Kui elektroonilise hääletuse puhul pole tagatud, et Plaan B esindajad, kandidaadid ja muud liikmed saaks küllaldaselt veenduda tulemuste korrektsuses, siis taotleme, et valimiskomisjon jätaks 5-25-41 valimisrahu tagamiseks KOV valimistel elektroonilise hääletuse üldse ära ning piirduks tavapärase pabersedelitega hääletusega jaoskondades.“
- RVT eelkirjeldatud toimingu vaidlustasid ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja MTÜ Ausad Valimised.
- RVT saatis
- septembril 2025 erakondadele uue kirja, teavitades neid, et sel korral valimisteenistus kolmandate isikute esitatud infosüsteemide audiitoreid siiski ei kaasa.
- VVK rahuldas
- septembri
- a otsusega nr 44 kaebused osaliselt ning tunnistas
- septembril 2025 e-kirjaga erakondadele saadetud RVT ettepaneku seadusvastaseks. Ülejäänud osas jättis VVK kaebused läbi vaatamata.
- Kaebajad esitasid
- septembril 2025 VVK kaudu Riigikohtule ühise kaebuse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks VVK otsus nr 44, kuna VVK on jätnud õigustamatult talle esitatud kaebuses sisaldunud teise taotluse läbi vaatamata. Samuti paluti kohustada VVK-d nende kaebust vastavas osas uuesti lahendama. Kaebajate hinnangul on valimiskomisjon oma otsuses lahendanud kaebuse valesti, sest pole tõlgendanud korrektselt kaebuse taotlusi ning on kaks üksteist täiendavat taotlust tõlgendanud ekslikult alternatiivseteks. VVK ei ole esitanud läbi vaatamata jätmise alust ega läbi vaatamata jätmist sisuliselt põhjendanud.
- Kaebust Riigikohtule edastades selgitas VVK, et talle esitatud kaebuste vormist ja põhistustest tulenevalt oli tegu alternatiivsete taotlustega. Kaebustes ei põhjendatud seda, miks ei ole selleks õigustatud isikutel (valimisliitude esindajatel, kandidaatidel ja muudel liikmetel) võimalust veenduda valimiste tulemuste korrektsuses juhul, kui vaidlustatud VVK otsus tunnistab RVT toimingu seadusvastaseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium nõustub kaebajate seisukohaga, et VVK-le esitatud kaebuste kaks taotlust olid eraldiseisvad, mitte alternatiivsed. Lõpptulemusena on kaebused jäänud vaidlustatud osas VVK-s õigesti läbi vaatamata.
- Kõik kaebajad esitasid VVK-le
- septembril 2025 saadetud identsetes kaebustes kaks taotlust. Neist esimene põhines peamiselt argumendil, et RVT kohtleb auditeerimise küsimuses põhjendamatult erinevalt erakondi võrreldes valimisliitude ja avalikkusega, sh vaatlejatega. Teises taotluses paluti jätta eelseisvatel valimistel elektrooniline hääletus ära, „[k]ui elektroonilise hääletuse puhul pole tagatud, et Plaan B esindajad, kandidaadid ja muud liikmed saaks küllaldaselt veenduda tulemuste korrektsuses“. Seega esimese taotluse lahendusest (eriti kui tulemuseks on see, et ka erakondade audiitorid ei saa auditeerimisel osaleda) ei sõltunud tingimata teise taotluse tulemus ehk see, kas elektroonilise hääletamise puhul on tagatud kaebajatele võimalus veenduda valimiste tulemuste korrektsuses piisaval määral. Taotlused olid eraldiseisvad. Tõsiasi, et VVK hinnangul ei olnud teist taotlust nõutaval määral põhjendatud, ei muuda selle taotluse lahendamist sõltuvaks esimese taotluse lahendamisest. Kaebajate taotluste ebaõigele tõlgendamisele VVK-s on kaasa aidanud ka nende keeruline ja raskesti mõistetav sõnastus.
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 65 lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming ei ole seaduslik. 2
(3)5-25-41 KOVVS § 65 lg-st 3 tulenevalt võib VVK jätta kaebuse läbi vaatamata mh juhul, kui kaebus ei vasta KOVVS § 65 lg-s 1 ettenähtud nõuetele.
- Kaebajate
- septembri
- a kaebuste teine taotlus KOVVS § 65 lg 1 p-le 5 ei vasta. Selle taotluse põhjendusena on mõistetav üksnes kaebustes toodud seisukoht, et „[s]eejuures on elektrooniline hääletamine kõige enim vaidlustatud hääletusviis, mille aususe ja korrektsuse on seadnud kahtluse alla kohalikud ja rahvusvahelised valimisvaatlejad, mistõttu on selle korrektsuses veendumine Plaan B erilise tähelepanu all“. Kaebused ei sisalda kirjeldust, milliseid vaatlejate raporteid, uuringuid või analüüse on silmas peetud, ning konkreetselt milliseid neis esitatud etteheiteid või kahtlusi kaebajad jagavad. Samuti puuduvad viited normidele, millest nähtuks vaidlustatud otsuse või toimingu ebaseaduslikkus. Valimiskaebuse põhjendus ei või olla üldsõnaline. Ei piisa üldsõnalisest põhjendusest, et kaebajate hinnangul on elektroonilise hääletuse ausus ja korrektsus kaheldav, mistõttu kaebajad ei saa „küllaldaselt veenduda tulemuste korrektsuses“. Kuna valimiskaebemenetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebajate enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks KOVVS § 65 lg-s 1 sätestatud nõuetele (vt ka RKPJKo 30.03.2023, 5-23-22/3, p 14). On asjakohane eeldada, et poliitilist võimu taotlevad ühendused on võimelised esitama nõuetekohaseid, sh põhjendusi sisaldavaid valimiskaebusi.
- Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et Riigikohtule esitatud kaebuses on kaebajad omistanud VVK-le seisukohti, mida VVK ei ole enda otsuses nr 44 väljendanud. VVK vaidlusaluse otsuse punktis 22 on võimalik üheselt eristada VVK seisukohti kolmandate isikute palgatud audiitorite kaasamise küsimuses neist seisukohtadest, mida on esitanud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi e-valimiste turvalisuse töörühm. Kaebajatel tuleb enda õigusi kasutada ja argumente esitada heauskselt.
- Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p-st 2 juhindudes kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)