RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 2 ja § 68 lg 4 kohaselt ei saa maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis halduri vabastamata, esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Eeltoodust tulenevalt pole käesolev määrus edasikaevatav. Ringkonnakohus jätab käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Ringkonnakohus märgib siiski seda, et pankrotihalduri kui pankrotimenetluse keskse organi väljavahetamine
lg 2 esimese lause alusel on üldjuhul keeruline protseduur, mis on äärmuslik meede juhtudeks, kui haldurit ei ole võimalik muul viisil korrale kutsuda. Käesolevas asjas ringkonnakohus halduri vabastamiseks alust andvaid asjaolusid praegusel ajal ei tuvastanud. Võlgniku pankrotimenetluses on haldurid erinevatel põhjustel korduvalt vahetunud, Mark Uska on selles menetluses neljas haldur. Asja materjalide kohaselt ei täida võlgnik menetluses enda kohustusi, sh teabe andmise kohustust
juuni 2025 määrus). Seega õigustavad menetluse eripärad seda, et vandeadvokaadist haldur kasutab menetluses õigusabi tavapärasest suuremas määras. Kontroll nende kulude otstarbekuse osas lasub maakohtul. Õigusabi kasutamine tagab halduri esitatud hagide menetlemise järjepidevuse ka olukorras, kui haldur peaks vahetuma. Määruskaebuse esitajate eesmärk on aga vastupidine- takistada menetluse läbiviimist, millist eesmärki ei saa ringkonnakohus toetada. 3. Ringkonnakohus märgib ka seda, et maakohus on kaevatavas lahendis võlgniku nimele lisanud ekslikult täiendi „pankrotis“.
sätestab küll seda, et pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib tema ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga „pankrotis“, kuid see regulatsioon ei kohaldu füüsilise isiku nime kasutamisele tema pankroti väljakuulutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.