← Eesti

1-19-3488/689

Obsah (9)§ 31§ 32§ 41§ 64§ 60§ 61§ 63§ 62§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled T

) § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. J. Kukebal kontrollis AS-i Turvamaailm raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J. Kukebal esitas läbi eMaksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil.

  1. J. Kukebal kasutas kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha tulumaksuvabalt välja. Seda aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et osa AS-i Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J. Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R.P. ja T. Raatsiniga hoopis Simetra Tööjõud OÜ (juhatuse liige T. Raatsin) töötajateks ning AS Turvamaailm kasutas neid iga kuu esitatava arve alusel kui renditööjõudu. Kui AS-i Turvamaailm juhtkond oli uue võimaliku töötajaga rääkinud läbi töötasus ja teistes tingimustes, siis suunati ta edasi Simetra Tööjõud OÜ kontorisse, kus sõlmiti kirjalik tööleping Simetra Tööjõud OÜ esindajaga T. Raatsini või J.K. ga). AS Turvamaailm ei tasunud otse Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele R.P. , T. Raatsini ja Ahto Kiili ärühingutele, mis vahetusid. Need äriühingud väljastasid arved AS-le Turvamaailm alles pärast seda, kui AS Turvamaailm oli välja arvestanud iga töötaja igakuise töötundide arvu ja töötasu suuruse. Siis edastas K.T. või J. Kukebal selle teabe T. Raatsinile, misjärel väljastas REWILO Raamatupidamine OÜ (O.V. ga seotud äriühing) vastavas summas AS-le Turvamaailm renditööjõu teenuse arve. Nii deklareeris AS Turvamaailm tööjõurendi teenuse arveid.
  2. Süüdistuses märgitud ajavahemikul tegi J. Kukebal ise või keegi teine tema korraldusel AS-i Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest erinevatele äriühingutele (nt Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le). Pärast neid väljamakseid tehti Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Eurocredit OÜ arvelduskontodelt töötasu väljamaksed AS-i Turvamaailm töötajate arveldusarvetele. Ülejäänud Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le ülekantud summa kanti edasi AS-i Tavid arveldusarvele, kust T. Raatsin, A. Kiil ja S.V. võtsid selle sularahas välja, arvasid sellest maha näilikku tööjõurenti puudutava teenuse osutamise 5

(56)protsendi ning tagastasid allesjäänud raha J. Kukebalile või K.T. le. J. Kukebali teadmisel ei makstud reaalselt deklareeritud tööjõumakse riigile.
  1. Tegelikkuses AS Turvamaailm ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi tööjõumaksude tasumist ja saadi käibemaksu eelis (alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine väidetava tööjõurendi tõttu). J. Kukebal rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lõikeid 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-e 1 ja
  2. J. Kukebal vähendas koos K.T. ga AS-i Turvamaailm huvides R.P. , T. Raatsini ja A. Kiili kaasabil kinnipidamis- ja maksukohustust ja jättis deklareerimata maksud.
  3. AS Turvamaailm jättis deklareerimata ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS Turvamaailm kandis üle Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond OÜ-le kokku 609 325 eurot, kuid samal ajal maksis näiliselt renditud töötajatele töötasu kokku 422 117 eurot. Nende summade vahe 187 208 eurot võeti AS Tavidi kaudu sularahas välja ja selle tagastasid S.V. või T. Raatsin J. Kukebalile või K.T. le. See summa on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi.
  4. J. Kukebal vähendas koos K.T. ga süüdistuses märgitud ajavahemikul ebaseaduslikult AS-i Turvamaailm käibemaksukohustust. AS Turvamaailm kajastas Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil ehk käibedeklaratsioonil lisa INF-B-l). Kuna AS Turvamaailm ei saanud tegelikkuses Velum Service OÜ-lt, Alke Service OÜ-lt ja Rendifond OÜ-lt teenuseid, puudus AS-il Turvamaailm nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Sellega rikkus J. Kukebal käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t
  5. c) Delta Security OÜ episoodid
  6. J. Kukebal oli vähemalt alates
  7. aasta novembrist ka Delta Security OÜ tegelik juht. Ta polnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ning täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Delta Security OÜ juhatuse liige oli R.J. , ent seda juhtisid tegelikkuses J. Kukebal ja K.T. . R.J. tegutses J. Kukebali korraldusel ja huvides. Delta Security OÜ oli

§ 31p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja.

J. Kukebal kontrollis Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J. Kukebal esitas läbi e-Maksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil. J. Kukebal kasutas Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning kokkuleppel R.P. ga samasugust näilikku tööjõurendi teenust nagu AS Turvamaailm puhul, mida aitasid korraldada R.P. , T. Raatsin, A. Kiil ning O. ja S.V. . Tegelikkuses tööjõurenti ei toimunud. Delta Security OÜ ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega sotsiaalmaksu, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu ning arvestas maha sisendkäibemaksu, ehkki Delta Security OÜ-l polnud selleks õigust. (II) Teet Raatsini süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi (süüdistusakti p-d 16.3 ja 16.6) a) Süüdistuse kokkuvõtlik sisu 9. T. Raatsinit süüdistatakse KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgis selles, et ta aitas ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS-i 6

(56)Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata vastavalt 452 608 eurot ja 253 101,50 eurot. T. Raatsinit süüdistatakse ka maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati Joy Grupp OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa ehk 277 061,47 euro ulatuses.
  1. b)AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid 10. T. Raatsin osutas füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et ta lõi maksuhaldurile valeandmete esitamiseks soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuritegu. T. Raatsin sai eelneval kokkuleppel R.P. ga 18. detsembril 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates 29. oktoobrist 2014 Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, kelle nimel sõlmiti AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ning maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud. Need lepinguid sõlmis T. Raatsin kas isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R.P. ja J. Kukebaliga J.K. t, D.V. i või A.K. t. Lisaks osutas T. Raatsin füüsilist kaasabi, kui võttis AS-st Tavid välja sularaha 99 725 eurot ning andis selle tagasi J. Kukebalile ja K.T. le. 11. T. Raatsin osutas ka ainelist kaasabi, mis avaldus selles, et ta koostas ja/või allkirjastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ nimel tehingute kohta dokumente ning lepinguid. See aitas luua usutavat versiooni väidetavalt tehtud tehingutest. Samuti aitas T. Raatsin REWILO Raamatupidamine OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile (MTA) näilike tehingute andmetega erinevate äriühingute deklaratsioone. 12. Lisaks osutas T. Raatsin vaimset kaasabi. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamisega toetas T. Raatsin maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. T. Raatsin vahetas ka teiste osalistega teavet ja jälgis rahade liikumist äriühingute vahel. Tema käitumine tagas kuritegeliku skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas AS Turvamaailm, Delta Security OÜ jt tahtlust. See andis lisaks AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.
  2. c)Joy Grupp OÜ episoodid 13. J.L. kasutas ajavahemikul 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini Joy Grupp OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ning sellest äriühingust maksuvabalt raha väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust. Joy Grupp OÜ-le osutas raamatupidamisteenust REWILO Raamatupidamine OÜ, kelle esindaja O.V. tegi J.L. le ettepaneku, et Joy Grupp OÜ töötajad vormistaksid end näiliste töölepingutega Simetra Tööjõud OÜ töötajateks. Loomaks ettekujutust tööjõurendi osutamise osas, hakkas Joy Grupp OÜ asemel töötajatele töötasu väljamakseid tegema ja tööjõumakse (sh sotsiaal- ja tulumaksu) deklareerima Baltic Tööjõud OÜ (2014. aasta novembris) ning alates 2014. aasta detsembrist Simetra Tööjõud OÜ. Joy Grupp OÜ kandis ajavahemikul 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini võltsitud arvete alusel R.P. , T. Raatsini, A. Kiili ning S. ja O.V. kontrolli all olevatele äriühingutele kokku 476 790 eurot. Maksud jäeti tasumata ja raha võeti sularahana AS-st Tavid välja. Kokkuleppel J.L. ga tagastasid S. ja O.V. sularaha J.L. le. Joy Grupp OÜ ei tasunud väidetava renditööjõu eest Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele äriühingutele (nt Alke Service OÜ), kes väljastasid Joy Grupp OÜ-le arveid renditööjõu kasutamise kohta. Joy Grupp OÜ jättis maksed (sh füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed) deklareerimata ja riigile jäid maksud 7
(56)maksmata. Tööjõurenti ei toimunud ja Joy Grupp OÜ oli tegelik tööandja ja maksukohustuste kandja.
  1. Joy Grupp OÜ ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 40 494,01 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus J.L. TuMS § 40 lg-t 2, 4 ja 5 ning § 41 p
  2. Joy Grupp OÜ ei deklareerinud ka sotsiaalmaksu summas 79 598,10 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus J.L. SMS § 9 lg 1 p-e 1 ja
  3. Lisaks jättis Joy Grupp OÜ deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu kokku summas 72 450,36 eurot. Joy Grupp OÜ tegi süüdistuses märgitud ajavahemikul ülekandeid Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le kokku summas 476 790 eurot. Samal perioodil maksis Joy Grupp OÜ näiliselt renditud töötajatele töötasu summas 189 180,24 eurot. Ülejäänud summa 289 609,76 eurot võeti AS-st Tavid sularahas välja ja selle tagastasid S. ja O.V. J.L. le. J.L. vähendas ka ebaseaduslikult Joy Grupp OÜ käibemaksukohustust, kajastades Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% oma sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) summas 84 519 eurot. Kuna Joy Grupp OÜ ei saanud tegelikkuses nendelt äriühingutelt teenuseid, polnud Joy Grupp OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sellega rikkus J.L. KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t
  5. T. Raatsin osutas J.L. le ja Joy Grupp OÜ-le füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi.
  6. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et T. Raatsin lõi maksuhaldurile valeandmete esitamiseks soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuritegu. T. Raatsin sai eelneval kokkuleppel R.P. ga
  7. detsembril 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates
  8. oktoobrist 2014 Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, kelle nimel sõlmiti Joy Grupp OÜ-ga töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ning maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud. T. Raatsin sõlmis
  9. oktoobril 2014 lepingute ülevõtmise kokkuleppe, millega Baltid Tööjõud OÜ loovutas kõik Joy Grupp OÜ töölepingud Simetra Tööjõud OÜ-le. T. Raatsin võttis ka AS-st Tavid välja sularaha 99 725 eurot ja andis sellest osa tagasi J.L. le.
  10. Aineline kaasabi avaldus selles, et ta koostas ja/või allkirjastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ nimel tehingute kohta dokumente ning lepinguid. See aitas luua usutavat versiooni väidetavalt tehtud tehingutest. Samuti aitas T. Raatsin REWILO Raamatupidamine OÜ-l esitada MTA-le näilike tehingute andmetega Simetra Tööjõud OÜ, Baltic Tööjõud OÜ, Gration Service OÜ, Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Gration Service OÜ deklaratsioone. T. Raatsin esindas kokkuleppel J.L. ga Joy Grupp OÜ töötajaid volikirjade alusel MTA-s seoses maksumenetlusega.
  11. T. Raatsin osutas ka vaimset kaasabi. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamisega toetas T. Raatsin maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. T. Raatsin vahetas ka teiste osalistega teavet ja jälgis rahade liikumist äriühingute vahel. Tema käitumine tagas kuritegeliku skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas J.L. ja Joy Grupp OÜ tahtlust. See andis lisaks Joy Grupp OÜ-le tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. (III) Ahto Kiili süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi (süüdistusakti p-d 16.4 ja 16.6) 8
(56)
  1. a)Süüdistuse kokkuvõtlik sisu 19. A. Kiili süüdistatakse KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi selles, et ta aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata vastavalt 452 608 eurot ja 253 101,50 eurot. A. Kiili süüdistatakse ka maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati Joy Grupp OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa ehk 277 061,47 euro ulatuses.
  2. b)AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid 20. A. Kiil oli Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. Ta osutas ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 J. Kukebalile, K.T. le, AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le ainelist ja vaimset kaasabi. Aineline kaasabi avaldus selles, et A. Kiil väljastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute (Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ) juhatuse liikmena arved näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust varjavatest äriühingutest. A. Kiil sõlmis enda juhitavate äriühingute esindajana näilikud tööjõurendi ja teised lepingud, mis võimaldasid kuritegelikul skeemil toimida. Lisaks volitas A. Kiil 4. märtsil 2015 S. ja O.V. t ning T. Raatsinit võtma Alke Finants OÜ nimel välja sularaha, mis tagastati J. Kukebalile ja K.T. le. A. Kiil võttis ka ise AS-st Tavid sularaha välja, millest osa tagastasid S. ja O.V. või T. Raatsin J. Kukebalile või K.T. le. 21. Vaimne kaasabi seisnes järgnevas. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamisega toetas A. Kiil maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. A. Kiil aitas ette valmistada ja kooskõlastada kuritegelikus skeemis osalevate äriühingute kaebusi, taotlusi jm dokumente MTA-le.
  3. c)Joy Grupp OÜ episoodid 22. A. Kiil osutas J.L. le ja Joy Grupp OÜ-le ainelist ja vaimset kaasabi (vt põhiteo kohta käesoleva otsuse p-d 13 ja 14). 23. A. Kiil oli Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. A. Kiil osutas ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 Aineline kaasabi avaldus selles, et A. Kiil väljastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute (Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ) juhatuse liikmena arved näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust varjavatest äriühingutest. A. Kiil sõlmis enda juhitavate äriühingute esindajana näilikud tööjõurendi ja teised lepingud (nt tööjõu rendileping Joy Grupp OÜ-
  4. ga)ning andis volitusi, mis võimaldasid kuritegelikul skeemil toimida (nt volitas A. Kiil T. Raatsinit 12. veebruaril 2015 esindama Alke Service OÜ-d kõikides tehingutes, samuti sõlmis A. Kiil Alke Finants OÜ esindajana 25. veebruaril 2015 Simetra Tööjõud OÜ-ga, mida esindas T. Raatsin, raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas kuritegelikus skeemis liigutada raha Simetra Tööjõud OÜ arveldusarve asemel Alke Finants OÜ arveldusarvel, muutes seeläbi keerulisemaks kuriteo avastamise). Lisaks volitas A. Kiil 4. märtsil 2015 S. ja O.V. t ning T. Raatsinit võtma Alke Finants OÜ nimel välja sularaha, mille S. ja O.V. tagastasid J.L. le. A. Kiil võttis ka ise AS-st Tavid kolm korda sularaha välja, millest osa tagastasid S. ja O.V. või T. Raatsin J.L. le. Lisaks volitas A. Kiil S. ja O.V. t võtma AS-st Tavid välja sularaha. 9
(56)24. Vaimset kaasabi näitab see, et enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamisega toetas A. Kiil maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. Ta aitas ette valmistada ja kooskõlastada kuritegelikus skeemis osalevate äriühingute kaebusi, taotlusi jm dokumente MTA-le. 10
(56)B. MAAKOHTU OTSUS (I) RESOLUTIIVOSA 25. Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsusega: 1) tunnistati J. Kukebal süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega, millest tuleb KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust (pärast eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 3 kuud ja 27 päeva vangistust) ning ülejäänud osas ei pöörata KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 tuginedes vangistust 4-aastase katseajaga täitmisele; 2) tunnistati T. Raatsin süüdi KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5-aastane vangistus, millest kohe tuleb ära kanda 9 kuud vangistust (pärast eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 8 kuud ja 28 päeva vangistust) ja ülejäänud osas ei pöörata vangistust täitmisele 5-aastase katseajaga; 3) kohaldati T. Raatsinile KarS § 491 alusel lisakaristuseks 3-aastast ettevõtluskeeldu; 4) tunnistati A. Kiil süüdi KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest kohe tuleb ära kanda 2 kuud vangistust (pärast eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 1 kuu ja 28 päeva vangistust) ning ülejäänud osas ei pöörata vangistust täitmisele 4-aastase katseajaga; 5) rahuldati MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus ning
  1. a)mõisteti J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja A. Kiililt solidaarselt välja 449 773,27 eurot riigi tuludesse AS-i Turvamaailm laekumata maksude eest;
  2. b)mõisteti J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja A. Kiililt solidaarselt välja 253 087,07 eurot riigi tuludesse Delta Security OÜ laekumata maksude eest;
  3. c)kohustati süüdistatavaid tasuma neilt maksuvõlgadelt intressi kuni võlgade täieliku tasumiseni, ent mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksuvõla suurus (intressi ei arvutata perioodi eest 1. märtsist 2020 kuni 17. maini 2020; 6) määrati, et arestida ja säilitada tuleb MTA deposiitkontol kuni maksuvõlgade ja intressinõuete tasumiseni A. Kiilile kuuluva kinnistu (XXX ) müügist laekunud 55 000 eurot KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks; 7) konfiskeeriti KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel Alke Finants OÜ arvelduskontol olev raha 4000 eurot maksuvõla katteks; 8) jäeti rahuldamata A. Kiili taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks; 9) jäeti rahuldamata A. Kiili taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks; 10) jäeti rahuldamata T. Raatsini ja kaitsja I. Põdra taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks; 11) jäeti rahuldamata taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks; 12) tehti menetluskulude hüvitamise otsustus. (II) PÕHIOSA (
  4. a)Mõistlik menetlusaeg 26. Mõistlik menetlusaeg pole praeguseks möödunud. Kuna täitmata maksukohustused ületavad eriti suurele kahjule vastavat summat, kaalub avalik menetlushuvi üles süüdistatavate õiguse mõistlikule menetlusajale. Süüdistatavatel pole piiranguid, sh ei ole piiratud A. Kiilile kuuluva korteriomandi sihipärane kasutamine. 11
(56)
  1. Menetlust alustati
  2. märtsil
  3. Süüdistatavad peeti kahtlustatavatena kinni
  4. veebruaril 2016, süüdistatavate suhtes kohaldati 1 aasta elukohast lahkumise keeldu. Menetlus on kestnud 8 aastat ja 14 päeva. Süüdistusakt saadeti kohtusse
  5. aprillil 2019 üldmenetluses. Osa kahtlustatavate (täpsemini 5) suhtes on menetlus lõpetatud, juriidiliste isikute osas on menetlusi eraldatud. Suure hulga kahtlustatavatega kohtueelne menetlus ongi aeganõudev. Isikuid, kellele tehtud töötasu väljamaksetelt arvutatud maksed puudutavad menetletavaid kuritegusid, on üle
  6. Menetluse kulg kohtueelses menetluses polnud ebamõistlikult pikk. Tegu on suuremahulise ja keeruka uurimisega kriminaalasjaga.
  7. Kriminaalasi saabus prokuratuuri
  8. märtsil 2018 ja süüdistusakt esitati kohtusse
  9. aprillil
  10. Seega oli asi prokuratuuris 1 aasta ja 1 kuu. Sellesse aega jäävaid toiminguid saanuks teha üheaegselt ja nendeks ei pidanuks kuluma nii palju aega. Samas ei seiskunud menetlus sel ajal ja seda ei venitatud. Tegu on suuremahulise ja keeruka uurimisega kriminaalasjaga.
  12. septembril 2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega edastas asja Riigikohtu esimehele kohtualluvuse otsustamiseks.
  13. septembril 2019 saatis Riigikohus asja menetlemiseks Tartu Maakohtule. Kohtulik eelmenetlus venis R.P. kaitsjate korduva vahetamise tõttu. Eelistungi pidamine ei õnnestunud, sest R.P. polnud nõus asenduskaitsjaga.
  14. veebruaril 2020 peetud istungil määrati kindlaks istungite ajad. Sellele järgnes uute istungite planeerimine, sest toimus kõigest paar istungit põhjusel, et R.P. ja J. Kukebali kaitsjad vahetusid. Edasi ei saanud asja arutamine toimuda R.P. kaitsja tegevuse tõttu ning R.P. ja T. Raatsini eneseisolatsioonis viibimise pärast. Seejärel jäi istungeid ära R.P. terviseseisundist tingitud põhjustel. Pärast seda määrati R.P. le ekspertiis, mille tulemusena leiti, et ta saab kohtuistungitel osaleda ja karistust kanda. Siis ei toimunud uuesti istungeid R.P. terviseseisundi tõttu.
  15. aprillil 2021 tegi kohus määruse R.P. asja eraldamiseks. Sellele eelnenud ajal oli kohtumenetlus kestnud 2 aastat, aga asja sisuline arutamine toimus vaid 10 päeval.
  16. Tõendite uurimine kohtus oli aeglane ja osa istungipäevi ei toimunud (nt kaitsja haigestumise pärast). Vahepeal vahetas T. Raatsin kaitsjat. R.P. tunnistajana ülekuulamine oli pikk ja seda tuli edasi lükata muu hulgas R.P. terviseseisundist tingitud põhjustel. Istungeid ei toimunud ka kaitsja I. Põdra ning T. Raatsini ja J. Kukebali haigestumise tõttu. Ühel juhul ei tulnud I. Põder kohale.
  17. aasta keskpaiku esitati taotlused jälitustoimingutega tutvumiseks, mille jaoks võttis kaitsepool aega. Vahepeal lahendati Rendifond OÜ kolmanda isikuna kaasamise küsimust (T. Raatsini taotluse alusel). Süüdistatavate küsitlemine viibis.
  18. aasta teisel poolel jäid istungid ära kaitsepoole tõttu (nt T. Raatsini, kaitsja I. Põdra ja asenduskaitsja haigestumine). Hiljemgi lükati istungeid edasi kaitsepoolest tulenevatel põhjustel. Kohtuvaidlused lõppesid
  19. augustil
  21. 141-st istungipäevast toimus istung 80 päeval. Kokkuvõttes ei toimunud kohtuistungit ühe korra kohtust ja ühe korra prokurörist olenevatel põhjustel. 13 päeval jäi kohtuistung ära kaitsjate vahetumise ja uue kaitsja menetlusse astumise tõttu. Üks päev jäi istung ära põhjusel, et kaitsja I. Põder kohtuistungile ei ilmunud ja temaga ühendust saada ei õnnestunud. 9 päeval ei toimunud istungit, kuna kaitsjad olid haiged (I. Põder 7 päeva, Janar Urres 1 päev ja Argo Küünemäe 1 päev), 6 päeval oli istungi ärajäämise põhjuseks T. Raatsini (6 päeva, sh 3 päeva Covid-isolatsioon) ja Jaanus Kukebali (2 päeva) terviseseisund. Nendele asjaolude pilku heites ei saa riigivõimule ette heita menetlusega venitamist. Kaitsetaktika ei soodustanud menetluse ajasäästlikku kulgu.
  22. Kohtumenetluses esitati palju erinevaid taotlusi (sh T. Raatsin esitas 5 taotlust kohtukoosseisu taandamiseks, 2 taotlust kohtu eesistuja taandamiseks, T. Raatsin ja A. Kiil esitasid kumbki ühe taotluse prokuröri taandamiseks). 12
(56)(
  1. b)Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks Taotlus KarS § 3891 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks 33. A. Kiil ja tema kaitsja taotlesid KarS § 389 1 vastuolu tuvastamiseks Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 13 lg-ga 2 ja § 22 ls-ga 3. Taotluse järgi peab maksukohustuslane esitama maksudeklaratsiooni sundkorras. MTA võib algatada maksumenetluse, kogudes tõendeid, millele võib järgneda ka kriminaalmenetlus. Kuna deklareerimiskohustus on absoluutne, ei tohi saadud teavet isiku vastu hiljem kasutada. 34. Kohus taotluses toodud seisukohtadega ei nõustu. Üldjuhul eeldatakse maksumaksja esitatud andmete õigsust. Õiged andmed esitanud isikul ei saa tekkida vajadust enese mittesüüstamise järele. Maksuhaldur alustab omal algatusel tõendite kogumist siis, kui tal tekib deklaratsioonide andmete töötlemisel kahtlus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohustuslasel poleks kohustust esitada maksudeklaratsioone, puuduks maksuhalduril igasugune võimalus kontrollida maksuseaduste täitmist. A. Kiili ei süüdistata mitte andmete esitamata jätmises, vaid valeandmete esitamises. See on eraldivõetuna karistatav KarS § 3891 järgi. Taotlus KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks 35. A. Kiil taotles KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 vastuolu tuvastamiseks PS §-dega 11, 13, 14 ja 26. Kohus seda vastuolu ei näe. Läbiotsimiseks ei pea tingimata olema kohtu luba. Seda ei nõua Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8. Peaasi, et läbiotsimise regulatsioon oleks selge ja täpne ning läbiotsimise seaduslikkus alluks hilisemale kohtulikule kontrollile (vt nt EIK 31.03.2016, Stoyanov jt vs. Bulgaaria, p-d 132–134). Maakohus võttis 15. veebruaril 2016 koostatud läbiotsimise määruse kohta seisukoha 6. aprillil 2021 peetud kohtuistungil. Lisaks võimaldab ka KrMS § 32 lg 2 kasutada menetlustoimingut dokumentaalsete tõendite saamiseks. Taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks 36. R.P. ja T. Raatsini taotlused Euroopa Kohtul eelotsuse küsimiseks jäävad rahuldamata. 37. A. Kiili taotlus eelotsuse küsimiseks jääb samuti rahuldamata. A. Kiil soovib Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist selle kohta, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi ainult kohtu või sõltumatu haldusasutuse, kelleks prokuratuuri pidada ei saa, eelneval kirjalikul loal. Kohus märkis, et Euroopa Liidu (EL) õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike sätete vahel peab olema piisav seos, ent praegu seda A. Kiili taotlusest ei nähtu. EL õigus ei reguleeri liikmesriikide asutuste, sh prokuratuuri pädevust ega töökorraldust. (
  2. c)Süüdistusakti kvaliteet 38. Süüdistusakt vastab seaduses toodud nõuetele, ehkki selles on ka puudusi (loetletud on tõendeid, mida kohtule ei esitatud). Kaitseõigust rikutud pole. (
  3. d)Kriminaalmenetluse eraldamised ja lõpetamised 39. R.P. asja eraldamist põhjendas kohus 26. aprilli 2021. a määruses. Kõik kriminaalmenetluse lõpetamise määrused on loetletud süüdistusaktis. Kohtule esitati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus K.T. suhtes KrMS § 205 lg 1 ja § 206 alusel (XXIV kd, tl 104–106), R.J. i osas KrMS § 13
(56)199 lg 1 p 1 järgi (XXIV kd, tl 141–143), J.L. suhtes KrMS § 202 lg-tele 1 ja 7 tuginedes (XXIV kd, tl 149–150), S.V. suhtes osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja osalt § 202 lg 7 järgi (XXV kd, tl 134–138). O.V. kinnitas
  1. detsembril 2021 toimunud istungil, et tema osas lõpetatakse menetlus oportuniteediga (XXVII kd, tl 3–4).
  2. Kohus ei nõustu sellega, et S. ja O.V. suhtes menetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel näitab seda, justkui leidis prokuratuur, et kuriteosündmust pole. Neid ei mõistetud õigeks. Menetluse lõpetamise otsustamine on prokuratuuri pädevuses. Käsilolevas asjas süüdistatakse J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili. Ka asjaolu, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ suhtes on menetlus lõpetatud, ei takista praegust süüdistust arutamast. (e) Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus Jälitustoimingud
  3. Jälitusload on seaduslikud. Harju Maakohus andis esimese jälitusloa
  4. mail 2015 ja see kandis numbrit
  5. Hiljem esitas prokuratuur korduvalt jälituslubade taotlusi või lubade pikendamise taotlusi, mille kohus rahuldas, andes jälitusloa või pikendades seda. Lisaks andis korduvalt jälituslube ka Põhja Ringkonnaprokruatuur, esimene
  6. mail 2015 antud jälitustoimingu luba nr
  8. Prokuratuuri esimese jälitustaotluse esitamise ajaks polnud kellelegi veel kahtlustust esitatud, ent olemas oli kahtlus, et Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. võib panna toime kuriteo KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 järgi. Taotluses on kirjas oletatav kuritegelik skeem ja seal on nimetatud konkreetsed isikud. Ka jälitusloas on sellist skeemi kirjeldatud ja osutatud konkreetsetele asjasse puutuvatele isikutele. Samuti osutas kohus tõenditele (nt MTA-le esitatud andmed). Kohus tugines prokuratuuri argumentidele. Kohus põhjendas prokuratuuriga nõustudes jälitustoimingute vajadust ja eesmärke ning tuvastas sellegi, et jälitustoimingute tegemine on kooskõlas ultima ratio-põhimõttega. Kohus märkis sedagi, et selleks ajaks oli võimalikku maksudest kõrvalehoidumise skeemi kirjeldatud meediaväljaandes (Äripäeva
  9. mai
  10. a artiklis). Artikli ilmumise järel ilmnes, et asjaosalised polnud valmis rohkem midagi avaldama. Kohus loetles seni tehtud toiminguid, mis olid osutunud vähetulemuslikuks. Kohus järeldas õigesti, et isikute tegevus oli konspireeritud ja avalikud menetlustoimingud poleks aidanud menetlusega edeneda. Ehkki teave oli sel ajal fragmentaarne, esitati süüdistus lõpuks sama karistussätte järgi. Jälitusluba nr 252 oli seaduslik. Teisedki jälitusload, mis osalt põhinesid loal nr 252, olid õiguspärased. Isikulised tõendid
  11. J. Kukebali ütlused on osalt ebausaldusväärsed. T. Raatsin andis alguses kohtus ütlusi, ent keeldus siis sellest ja kohtus avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused.
  12. K.T. andis ütlusi tunnistajana. Tema ütlused on usaldusväärsed. Kohus ei rahuldanud kaitsjate taotlust kutsuda K.T. teist korda ütlusi andma. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ka muul viisil kui teda uuesti küsitledes. Asjas on olemas hulgaliselt kirjalikke tõendeid, mille abil kohus kontrollis K.T. ütluste usaldusväärsust. K.T. süüstas muu hulgas iseennast. Läbiotsimine REWILO Raamatupidamine OÜ ruumides 14
(56)
  1. Kaitsepool heidab ette, et menetleja otsis läbi rohkem ruume kui lubatud. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega lubati läbiotsimine toimetada REWILO Raamatupidamine OÜ renditavas Tallinnas, Pärnu mnt 141 asuva büroohoone
  4. korrusel numbriga 39 tähistatud kontoriruumis, kus on peaukse kaudu sisenetav avatud põhiruum ja selle kaudu sisenetav kaks eraldatud ruumi. Määrusest ei nähtu, et läbi lubati otsida vaid väga piiritletud kontoriruumi osa. Määruses on loetletud kõik asjasse puutuvad ja REWILO Raamatupidamine OÜ-ga seotud isikud (sh KV auditeerimine OÜ). Kohus jättis otsitavate asjade loetelu lahtiseks, sest määruse tegemise ajal polnud võimalik täpselt kindlaks määrata, milliseid dokumente leida võib. Läbiotsimisel äravõetud asjad, mis ei osutunud asjasse puutuvaks, tagastati. Tõik, et määruses on REWILO Raamatupidamine OÜ märgitud kahtlustatavaks, on eeluurimiskohtuniku ilmselge viga. Määruse põhjendustes ei räägita sellest äriühingust kui kahtlustatavast. Läbiotsimise kohta koostati
  5. veebruaril 2016 läbiotsimisprotokoll. Läbiotsimise juures viibisid K.P. ning O. ja S.V. . K.P. ja O.V. andsid dokumendid sellekohase küsimuse peale vabatahtlikult välja. Protokollile lisati palju käsikirjalisi märkusi K.P. lt ja tema kaitsjalt. Prokuratuur käsitas neid kaebusena ja koostas
  6. märtsil 2016 kaebuse rahuldamata jätmise määruse. A. Kiili arvuti vaatlus
  7. Prokuratuuri
  8. veebruari
  9. a määruse alusel tehti läbiotsimine
  10. veebruaril 2016 A. Kiili elukohas XXX. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise käigus võeti elutoast ära kaks sülearvutit. Esile on kerkinud küsimus, kummast arvutist leiti kriminaalasjas tähtsaks osutunud failid. Protokollis pole fikseeritud arvutite seerianumbrit ega teisi tunnuseid. Süüdistusaktis ja
  11. veebruaril 2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kõneletakse arvutist Acer Aspire, kust leiti olulised failid. Kriminaalasja lahendamiseks olulised tõendid leiti elutoast A. Kiili elutoast diivanilt ära võetud arvutist Acer Aspire. Kohus küsitles
  12. jaanuaril 2022 peetud istungil M.K. t ja G.K. d, kes vaatlesid muu hulgas A. Kiili elulohast leitud asju ja selgitasid jälgitavalt arvutite vaatlust. Läbiotsimine oli seaduslik ja sellega saadud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. (f) Maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud
  13. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud.
  14. aasta novembris pakkusid äriühingud, mille juhatuse liikmed olid T. Raatsin ja A. Kiil, näiliku tööjõurenditeenust. Töötajad võeti tööle äriühingutesse Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ ning neid töötajaid renditi välja teiste, samuti T. Raatsini ja A. Kiili kontrolli all olevate äriühingute (Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ) kaudu kasutajaettevõtjatele (AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ). Tööjõurendiskeemi erinevates tegevustes ja kindlates rollides osalesid veel O. ja S.V. ning R.P. . Näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le kestis
  15. aasta novembrikuust kuni
  16. aasta kevadeni, mil see senisel kujul katkes osaliste erimeelsuste tõttu. Inimesed, kes seni olid renditöötajateks vormistatud, vormistati tööle AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse.
  17. aasta suvel toimunud läbirääkimiste tulemusel jätkus näilik tööjõurenditeenuse müümine AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le. Sellesse kaasati Rendifond OÜ, mis oli J.Kukebali ja K.T. kontolli all. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ostsid augustist 2015 kuni detsembrini 2015 tööjõurenditeenust Rendifond OÜ-lt, kes rentis töötajad omakorda T. Raatsini juhitud äriühingutelt Gration Services OÜ ja Vipmatex OÜ. Sellise tööjõurendiskeemi kasutamise eesmärk oli J. Kukebali jaoks maksueelise saamine, kuna tema juhitud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ vabanesid tööjõumaksude tasumise kohustusest ja said ühtlasi tasuda tööjõurendi eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu, mida oli võimalik kajastada käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna ja mis võimaldasid tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Sellise skeemi kasutamine võimaldas ka äriühingutest maksuvabalt raha välja viia, mille arvel tasuda skeemis osalejatele ning maksta 15
(56)AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele palka sularahas, mida ei deklareeritud ja millelt makse ei tasutud.
  1. Kasutades teiste osaliste (O. ja S.V. , T. Raatsini, R.P. ja A. Kiili) töös hoitud tööjõurendiskeemi, esitas J. Kukebal raamatupidaja K.K. i vahendusel novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 maksuhaldurile valeandmeid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tasumisele ja kinnipidamisele kuuluva sotsiaalmaksu ja tulumaksu kohta. Sellega jättis ta enda juhitavate äriühingute töötajatele tehtud töötasude väljamaksed ja neilt arvutatavad maksud olulises osas deklareerimata. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ poolt Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ kontodele kantud summadest üks osa kasutati AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele töötasude väljamaksmiseks, ülejäänut kasutati tööjõurendiskeemis osalenutele teenuseprotsendi tasumiseks ja tagastati sularahas J. Kukebalile ja K.T. le. Sellised summad, mida töötasudeks ei kasutatud (AS-i Turvamaailm puhul 187 208 eurot, Delta Security OÜ osas 410 269,71 eurot) on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuli tasuda tulumaksu. See jäeti aga deklareerimata ja tasumata.
  2. J. Kukebal korraldas maksuhaldurile valeandmete esitamise ka käibedeklaratsioonides, kuna AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioonides lasti raamatupidajal kajastada Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel tööjõurenditeenuse eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu. Tegelikkuses tööjõurenditeenust ei saadud. Arvetel näidatud käibemaks on kajastatud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu hulgas, mille tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks.
  3. Samasugust näiliku tööjõurendi skeemi kasutas ka J.L. Joy Grupp OÜ huvides, millele T. Raatsin osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi ning A. Kiil vaimset ja ainelist kaasabi. Maksuhaldurile jäi tööjõumaksudena deklareerimata ja tasumata tulumaksu 40 011,48 eurot, sotsiaalmaksu 78 233,04 eurot, käibemaksu 84 519,00 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 72 450,36 eurot, kokku 275 213,88 eurot. (g) Karistus
  4. J. Kukebali süü on suur. Tema roll ja panus oli väga oluline. Muu hulgas esitas ta valeandmeid eriliiki maksude kohta. MTA kontrollimenetluse vaatamata jätkas ta kuriteoga ja astus samme, et muuta tegevus veel varjatumaks. J. Kukebal soovis kuritegelikku skeemi kasutada võimalikult pikalt ja suures mahus. Aja jooksul hakkas ta ka ise skeemi aina enam panustama. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J. Kukebal on varem karistamata, tal on kindel elukoht ja ta on pikalt enda tegevusvaldkonnas töötanud. J. Kukebalile tuleb mõista šokivangistus.
  5. T. Raatsini süü on samuti suur. Tal oli keskne roll, et kuritegude toimepanemine osutus üldse võimalikuks. Tema panus oli määrav ja igapäevane. T. Raatsin jätkas ebaseadusliku tegevusega, hoolimata sellest, et MTA oli teinud omajagu kontrolle. T. Raatsin tegi pingutusi, et MTA kontrollile vaatamata laiendada tegevust ja saada suuremat kriminaaltulu. Karistust raskendab KarS § 58 p 1 mõistes omakasu motiiv. T. Raatsinit on varem karistatud kriminaalasjas nr 1-136111 KarS § 3892 lg 2 - § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ja talle on juba varem kohaldatud KarS § 49 1 alusel 2-aastast ettevõtluskeeldu. Menetletavad teod pani T. Raatsin toime ajal, kui tema suhtes arutati kriminaalasja nr 1-13-
  6. T. Raatsinil tuleb kohe ära kanda 9 kuud vangistust. T. Raatsinile tuleb kohaldada 3-aastast ettevõtluskeeldu, sest ta aitas kuritegeliku skeemi toimimisele kaasa sellega, et oli variäriühingute juhatuse liige. Ta ei tegelenud nendes äriühingutes reaalse majandustegevusega. T. Raatsin kasutas äriühinguid lihtsalt kuriteo toimepanemise vahendina. T. Raatsinile tuleb keelata mistahes viisil ettevõtlusega tegelemine. 16
(56)
  1. A. Kiili süü on teistega võrreldes väiksem, aga ikkagi suur. Temagi oli juhatuse liige variäriühingutes ning ta aitas kaasa sularaha väljavõtmise ja dokumentide (sh näilike arvete) koostamisega. A. Kiil ei tegelenud variäriühingutes reaalse majandustegevusega. Karistust raskendab omakasu motiiv KarS § 58 p 1 järgi. Ka A. Kiil jätkas tegevusega isegi pärast seda, kui MTA oli tähelepanu juhtinud sellele, et tööjõurendi pakkumine pole lubatud. A. Kiili jaoks olid maksupettused elustiil ja peamine elatusallikas. Samas polnud ta iga päev kuritegelikult aktiivne. A. Kiil tunnistati
  2. novembril 2016 süüdi asjas nr 1-13-6111 KarS § 389 1 lg 2 järgi. Menetletavad teod pani ta toime ajal, kui tema suhtes arutati asja nr 1-13-
  3. A. Kiilil tuleb kohe ära kanda 2 kuud vangistust. (h) Avalik-õiguslik nõudeavaldus
  4. Kannatanu Eesti Vabariik esitas MTA kaudu süüdistatavate vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse. Kannatanu esitas nõudeavalduses maksuarvestuse, mis on olemuselt süüdistuse põhjal tehtud matemaatiline arvestus. Süüdistuses on kõik vajalik toodud. Maksuarvestus pole tõend, vaid menetlemist hõlbustav dokument. Maksuarvestus hõlmab asjasse puutuvate maksuperioodide käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsust. Maksuarvestuse aluseks on MTA uurimisosakonnalt maksuhaldurile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud materjalid, sh Delta Security OÜ, AS Turvamaailm ja Joy Grupp OÜ ostuarved, tööjõurendi lepingud, töötajate nimekirjad, käsunduslepingud ja üleandmise-vastuvõtmise aktide kinnitatud koopiad ning pangakontode väljavõtted.
  5. Kohus rahuldas nõudeavalduse osaliselt. Seda on selgitatud otsuses järgmiselt.
  6. MTA palus mõista Delta Security OÜ-d puudutavas osas süüdistatavatelt solidaarselt välja 253 806,40 eurot, sealhulgas kinnipeetud tulumaks 25 432,97 eurot, sotsiaalmaks 48 825,92 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja 104 385,22 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kohus võttis süüdistatavatelt väljamõistetava maksukohustuse aluseks tulumaksu 25 432,97 eurot, sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot, käibemaksu 75 162,29 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot, kokku 253 087,07 eurot. Toodud summad on väiksemad kui nõudeavalduses näidatud summad. MTA esindaja väljendas
  7. juulil 2023 toimunud istungil seisukohta, et nõudeavaldus tugineb prokuratuuri tõenditele ja seetõttu peab tuginema ka prokuratuuri arvutustele, millega saadi väiksemad kui nõudeavalduses kirja pandud summad. Need kujutavad endast maksuvõlga

§ 32p 1 tähenduses.

Kohustuse tekkimise alus kattub süüdistatavatele süüks arvatud kuriteo tehioludega. Kohustusliku kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid pole kannatanu nõudnud.

§ 41

lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema toime pandud kuriteoga tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ kajastasid maksuarvestustes valeandmeid, mille tõttu jäid riigile maksud laekumata. Kohus rahuldas nõudeavalduse tulumaksu, käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja sotsiaalmaksu osas osaliselt. 57. AS-i Turvamaailm osas palus MTA mõista süüdistatavatelt solidaarselt välja 449 773,27 eurot, sealhulgas tulumaks 88 358,06 eurot, sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 498,37 eurot ja 47 146 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Need summad (v.a käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu osas) on esitatud maksude kohta, millega seoses mõistab kohus süüdistatavad süüdi. Kohus arvestab maksuvõla suurust silmas pidades süüdistatavate kasuks väikseimat arvutust. Kõnealused summad on maksuvõlg

§ 32

p 1 järgi, mille saab süüdistatavatelt

§ 41lg 1 alusel välja nõuda. 17

(56)58. AS-i Turvamaailm puhul on maksukohustus lõppenud, Delta Security OÜ puhul aga mitte, kuna see on likvideerimisel.

§ 41

lg 3 ei näe ette maksukohustuse lõppemist avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise eeldusena. Maksukuriteo toimepanija vastutus võõra maksuvõla eest ei lõpe põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega. Lisaks võtab kohus arvesse, et S.V. tasus kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse peale 45 000 eurot ja O.V. 55 000 eurot. Seega on MTA nõude reaalväärtus vähenenud, ent seda pole nõudeavalduses kajastatud, enam ei saa seda ka teha. Riik eristab, kas ja millises ulatuses kohus rahuldab nõudeavalduse ja alles pärast nõudeavalduse rahuldamist tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud summad. Maksukohustuse täitmisel vabatahtliku täitmise või sissenõudmisel sundtäitmise korras tuleb arvesse võtta seda, et kohtu kindlaks määratud maksuvõla tasumises osalevad nende tehtud sissemaksetega (kokku 100 000 eurot) ka O. ja S.V. . Maksukohustuse olemasolu ja suuruse tuvastab kohus kriminaalmenetluses ka juhul, kui seda ei ole maksumaksja suhtes maksuotsusega kindlaks määratud või kui maksukohustus on näiteks maksumaksja õigusvõime tõttu lõppenud. 59. Joy Grupp OÜ vastu pole avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud. 60. 18

(56)C. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD (I) APELLATSIOONID
  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad. (a) J. Kukebali kaitsja J. Urrese apellatsioon Taotlused
  2. Kaitsja taotleb: 1) kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või 2) maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kukebali õigeksmõistmist või 3) maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või 4) J. Kukebalile kergema karistuse mõistmist ja 5) kannatanu avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist ning 6) J. Kukebali menetluskulu riigi kanda jätmist. Mõistlik menetlusaeg on möödunud
  3. Kriminaalmenetlust alustati
  4. märtsil 2015 ja J. Kukebalile arvatakse süüks kuritegu ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini
  5. J. Kukebal peeti kinni ja ta sai menetlusest teada
  6. veebruaril
  7. Mõistlik menetlusaeg on ületatud muu hulgas riigi tegevusetuse tõttu.
  8. märtsist 2015 kuni
  9. veebruarini 2016 tehti jälitustoiminguid. See võttis liiga kaua aega.
  10. veebruarist 2016 kuni
  11. märtsini 2018 tegid uurijad menetlustoiminguid.
  12. aastast ei tegeletud kriminaalasjaga (ainus toiming kestis 30 minutit). Menetlust ei toimetatud vähemalt 8,5 kuud. Suurem osa
  13. aastal tehtust seisnes protokollide koostamises materjali kohta, mis jõudis uurimisasutusse
  14. veebruaril
  15. Seda materjali ei hakatud läbi töötama lausa 10 kuud. Kohtueelne menetlus pidanuks lõppema hiljemalt
  16. detsembril
  17. Seega venitas MTA menetlust 14,5 kuud.
  18. märtsist 2018 kuni
  19. aprillini 2019 oli kriminaaltoimik prokuratuuris. Kahtlustatavate taotlused said lahendatud
  20. juuliks
  21. Prokuratuur pidanuks esitama süüdistusakti kohtule hiljemalt
  22. oktoobril
  23. Prokuratuur venitas menetlust 6 kuud. Maakohus nõustus ühest küljest kaitsepoolega, et prokuratuur saanuks tegutseda kiiremini, ent seejärel leidis kohus, et ajakulu oli ikkagi põhjendatud.
  24. Põhjendatud pole ka kohtuotsuse koostamiseks kulunud aeg. Viimane maakohtu istung toimus
  25. augustil
  26. Selleks ajaks oli menetlus kestnud 7,5 aastat. Kohus võttis otsuse kuulutamiseks aega 6,5 kuud. Kohus pidanuks menetluse lõpetama mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, kui hindas kohtuotsuse tegemisele kuluvat aega nii pikaks. Kohtuotsus tulnuks koostada 3 kuuga. Kohus suhtus eelarvamuslikult kaitsja soovi esitada kaitsepoole tõendid pärast O.V. küsitlemist (mille tõttu jäi ära üks istungipäev), samas kui prokuratuurile ei teinud etteheiteid venitamise kohta. Kaitsja palus kohtult paar päeva aega, et analüüsida tunnistajatelt seni kuuldut ja valmistuda süüdistatava küsitlemiseks. Seda ei saa pidada ebamõistlikuks. Kuna O.V. suhtes lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, aga J. Kukebali süüdistuse järgi pani ta kuriteo toime koos O.V. ga, siis tuli O.V. üle kuulata enne kaitsepoole tõendite esitamist. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et avalik menetlushuvi kaalub üles pikaajalise menetluse tingitud riived süüdistatavate õigustele. Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu karistuse kergendamine ei mõjuta avalik-õiguslik nõudeavalduse läbivaatamist. 19
(56)Asjade eraldamised ja lõpetamised
  1. Süüdistuse järgi tegutsesid süüdistatavad koos O. ja S.V. ga. Väidetav näiliku tööjõurentimise teenuse osutamine polnud võimalik ilma O. ja S.V. ta. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas
  2. märtsil 2019 osaliselt nende suhtes menetluse (asjas nr 19700000013) KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, täpsemini osas, mis puudutas Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm poolt novembrist 2014 kuni märtsini 2015 valeandmete esitamisele kaasaaitamist. Sisuliselt tuvastas prokuratuur, et O. ja S.V. ei pannud toime kuritegu või vähemalt pole selle väitmiseks piisavalt tõendeid. Kohus ei saa vaadata mööda sellest, et prokuratuur lõpetas O. ja S.V. osas menetluse selle aluse puudumise tõttu, aga märkis süüdistuses ometi, et nad panid kuriteo toime koos J. Kukebali ja teistega. Kohtu viited Riigikohtu praktikale ei puutu asjasse: O. ja S.V. pole tundmatuks jäänud isikud. Praegusega võrreldavat olukorda lahendas Riigikohtu üldkogu
  3. aprilli
  4. a otsuses asjas nr 3-1-2-2-
  5. J. Kukebali süüditunnistamine ning O. ja S.V. suhtes menetluse lõpetamine on vastuolus olulises küsimuses, kas kuriteosündmus leidis aset või mitte. Prokuratuuri määruse põhjal saab süüdistusversiooni kahtluse alla seada. Kaitsja palus prokuratuuril korduvalt selgitada kõnealust vastuolu, ent prokuratuur ei soostunud seda tegema. See paistab pahatahtliku taktikana.
  6. Küsitav on ka O. ja S.V. osas kriminaalasja eraldamine KrMS § 213 lg 1 p 6 ja § 216 lg 2 p 3 alusel, mis ei ole aga asjakohane, sest nende suhtes ei lahendatud asja lühi- ega kokkuleppemenetluses. Eraldamise määruse koostamise päeval lõpetas prokuratuur ühtlasi menetluse osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja osalt KrMS § 202 lg 7 järgi. Ka R.J. i suhtes lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p-le 1 tuginedes, kuid tema asja ei eraldatud. R.J. i osas oli prokuratuuril selge põhjendus, miks tuli menetlus lõpetada (tal polnud tahtlust). O. ja S.V. osas on aga kaks teineteisega vastuolus olevat versiooni. Prokuratuuril võib olla teavet, mida ta soovib varjata. Seesugune kahtlus tekkis ka maakohtu kohtunikul.
  7. R.P. kriminaalasja eraldamine oli põhjendamatu. Maakohtu käsitles eraldamist
  8. aprilli
  9. a määruses, ent selles määruses pole kaitseväidetele vastatud. KrMS § 216 lg 2 p 3 ei kohaldu, sest R.P. osas ei eraldatud asja seepärast, et lahendada seda lühi- või kokkuleppemenetluses. KrMS § 216 lg 4 ei võimalda eraldada ühte isikut kriminaalasjast ning lahendada sisuliselt ühte ja sama süüküsimust üldmenetluses kahes paralleelselt toimetatavas kohtumenetluses. Üksnes R.P. l võib olla teavet, mis lükkaks ümber süüdistuse.
  10. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ osas asja eraldamine on samuti põhjendamatu. Maakohtu sõnul andis ta hinnangu sellele
  11. veebruaril 2023 peetud kohtuistungil, kuid sellel istungil ei vastanud kohus kaitseargumentidele. MTA eraldas
  12. juunil 2017 Delta Security OÜ ja AS-i Turvamaailm asja. Kaitsja ei nõustu sellega, et iga prokurör võib esitada kohtule süüdistuse, isegi kui see pole tema menetluses. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioone puudutavat asja saanuks kohus lahendada vaid siis, kui kriminaalasjas nr 17930000188 esitanuks seda menetlust juhtima määratud prokurör süüdistusakti kohtusse. Praegu nii talitatud ei ole. Kaitsja ei taotle AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käimasolevasse menetlusse kaasamist. Nende tegevusega seonduv menetlus pole veel lõppenud. Kuna selles osas eraldati asi, siis tulnuks maakohtul jätta käsilolevas asjas süüdistus AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioonide osas läbi vaatamata. Prokuratuuri tekitatud segadust süvendab prokuröri Hendrik Kaingu
  13. juunil 2018 saadetud kiri, millega sisuliselt muudeti MTA
  14. juuni
  15. a kriminaalasja eraldamise määrust. Kui eraldatakse kuriteoepisood, siis peaks eraldama asja kõikide isikute suhtes, keda episood puudutab. 20
(56)
  1. Eraldamised on viinud ulatuslike vastuoludeni. Näiteks R.P. asjas pidas kohus jälitustoiminguid õigusvastaseks, samas kui käsilolevas asjas hinnati need õiguspärasteks. Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus
  2. K.T. andis ütlusi
  3. augustil
  4. Samuti andis ta pärast seda ütlusi asjas nr 1-21-3063 (eraldatud R.P. asjas). K.T. ütlused erinevates asjades on vastuolulised. Kaitsja taotles tema uut ülekuulamist, mille peale anti prokuratuurile aega selles osas seisukoha kujundamiseks, kuni kohus otsustas
  5. märtsil 2023 toimunud istungil üllatuslikult keelduda K.T. ülekuulamisest, kuigi K.T. oleks pidanud uuesti üle kuulama, et teha kindlaks, kas tema ütlused erinevates asjades on vastuolus. Kohus leidis otsuses, et K.T. ütlustes pole vastuolusid. K.T. ütlused on oluline isikuline tõend. K.T. suhtes lõpetati menetlus
  6. juunil 2016 KrMS § 205 lg 1 alusel. Tema tehtuga võrreldes andis samaväärse panuse J. Kukebal.
  7. Jälitusload pole nõuetekohased. Iga järgnev jälitusluba ei põhjendanud, miks pole seni jälitamisest piisanud ja miks on tarvis uuesti jälitada. Jälitusload põhinevad samadel üldsõnalistel argumentidel. Ultima ratio-põhimõtte kasutamist põhjendati üldsõnaliste lausetega. Kuritegudega jätkamise korral tuleks teha võimalikult kiiresti avalikud menetlustoimingud, sest üldjuhul peatab see ka kuritegude toimepanemise. Kuna
  8. mail 2015 kirjutati ajalehes süüdistatavate võimalikust näilisest tööjõurendist, siis polnud pärast seda enam võimalik eelistada varjatud toiminguid avalikele pelgalt põhjendusega, et muidu kahjustataks kriminaalmenetlust. Kõik J. Kukebali ja AS Turvamaailm suhtes tehtud jälitustoimingutega saadud tõendid tuleb jätta kõrvale.
  9. Menetleja nõudis
  10. märtsil 2015 AS-le Swedbank saadetud päringuga AS-i Turvamaailm arvelduskonto väljavõtet alates
  11. jaanuarist 2014, kuigi prokuratuuri
  12. aprilli
  13. a jälitusloas nr 338 ei nimetatud J. Kukebali ega AS-i Turvamaailm. Menetleja lõi AS-le Swedbank eksitava mulje, justkui soovis ta informatsiooni kriminaalasjas nr 15930000048 mõne menetlussubjekti kohta. Sel ajal ei kahtlustatud aga AS-i Turvamaailm veel kuriteo toimepanemises. Seetõttu oli päring pangale ebaseaduslik ja AS-i Turvamaailm kontoväljavõtted pole lubatavad tõendid.
  14. Kõik väidetavalt REWILO Raamatupidamine OÜ ruumidest leitud tõendid on lubamatud. Harju Maakohtu
  15. veebruari
  16. a määrusest nähtub, et eeluurimiskohtunik andis loa toimetada läbiotsimine REWILO Raamatupidamine OÜ üüritavas kontoriruumis nr
  17. Kohus selgitas määruses, et see kontoriruum koosneb kokku kolmest ruumist. Seal oli kolm ruumi veel, mida kasutas KV Auditeerimine OÜ, kelle ruumide läbiotsimiseks polnud luba. KV Auditeerimine OÜ ruumide läbiotsimine oli seega ebaseaduslik. Kõik see, mis saadi läbiotsimise tulemusel, on ebaseaduslik. REWILO Raamatupidamine OÜ läbiotsimisprotokollist ei selgu, millisest ruumist ja mida leiti. Tööjõurendi teenuse osutamine
  18. J. Kukebal polnud AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktiline ühingujuht. AS-i Turvamaailm juhatuse liige oli süüdistuses märgitud ajavahemikul ainult K.T. ja Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. . Nende rolli äriühingutes pole peetud näiliseks. Maakohus ei lahendanud küsimust, kas J. Kukebal tegutses K.T. ja R.J. i kõrval või asemel. J. Kukebal oli AS Turvamaailm nõukogu liige. Kui K.T. täitis juhatuse liikmena nõukogu liikme korraldusi, siis see on tavaline suhe. J. Kukebal täitis turvajuhi ja osaniku/aktsionäri rolli ning K.T. ja R.J. juhatuse liikme rolli. R.J. i sõnul pidas ta end Delta Security OÜ juhatuse liikmeks (kirjeldas, kuidas sõlmis lepinguid, võttis vastu juhtimisotsuseid jne). J. Kukebal ei vastuta AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavate kuritegude eest. 21
(56)
  1. Süüdistuse põhiväide on, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ osalesid näiliku tööjõurendi teenuse skeemis, mida korraldasid T. Raatsin, A. Kiil, S.V. ja O.V. kokkuleppel R.P. ga
  2. aasta novembrist kuni
  3. aasta detsembrini. Kuna V. te suhtes menetlus lõpetati, siis see näitab, et nende osalusel ei osutatud AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le näilikku tööjõurendi teenust. Töövaidluskomisjon pidas töötajate tööandjaks rendiettevõtjat. Kohus leidis ekslikult, et Töövaidluskomisjoni otsusel pole mõju kriminaalasjas selle küsimuse lahendamisel, kes oli ühe või teise töötaja tööandja. Töörent polnud näilik. Tööjõurenti võib kasutada. Vaidlust pole selles, et enne süüdistuses märgitud ajavahemikku töötasid AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s töölepingu alusel abitöötajad. Ühel hetkel otsustati, et abitöölisi töölepinguga tööle ei võeta ja neid renditakse (tööjõurent). Nii hakkasid mitu endist töötajat töötama nendes äriühingutes hoopis teiste äriühingute kaudu, kes pakkusid tööjõurenditeenust. Tööjõurent ei muutu näiliseks, kui renditud töötaja on varem töötanud selles samas äriühingus. Kohus asus ekslikule seisukohale, et kui töötajaid rentiv ettevõtja peab töötundide ja selle pealt makstava tasu osas arvestust, siis see osutab näilikule tööjõurendile. Kaitsja leiab vastupidist.
  4. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõurenti peetakse näilikuks ainult seepärast, et ehkki tööjõurenditeenuse osutajad deklareerisid makse, ei tasunud nad neid makse riigile. Kahe kohtuotsusega (maa- ja ringkonnakohtu otsusega) tunnistati RKO Platvorm OÜ tagastusnõude aluseks olnud tehingud õiguspäraseks. Samas kolmanda ehk halduskohtu otsusega loeti need õigusvastaseks. T. Raatsin ja A. Kiil arvasid, et neil oli õigus omandada RKO Platvorm OÜ-lt nõuded MTA vastu. Kui need nõuded olid olemas, siis oli rendiettevõtjal õiguspärane alus deklareeritud makse tasaarveldada oma nõudega ning riigil ei jäänud maksusumma laekumata. MTA
  5. detsembri
  6. a vastuse järgi ei aktsepteerinud MTA aga seda enammakset. See vastus saadeti pärast vaidlusalust ajavahemikku (
  7. aasta novembrist kuni
  8. aasta detsembrini). Kaitsja ei nõustu kohtuga, et aluseks tuli võtta just halduskohtu otsus. Tööjõurenditeenuse osutamisega seonduv kuulub tsiviilkohtu lahendatavate asjade sekka. Lähtuda tuli Tartu Ringkonnakohtu
  9. juuni
  10. a otsusest. Halduskohtumenetluses saabus Tallinna Ringkonnakohtu
  11. juuni
  12. a otsus oluliselt hiljem. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, kuidas saanuks kujunenud segases õiguslikus olukorras AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ mõista RKO Platvorm OÜ tagastusnõudesse puutuvaid üksikasju ja ohtu, et riigile võivad jääda maksud laekumata, kui ilmneb, et RKO Platvorm OÜ-l pole siiski tagastusnõuet, mistõttu ei saa seda olla ka Baltic Tööjõud OÜ-l ega Simetra Tööjõud OÜ-l, kes osaliselt selle nõude omandasid. Pole tuvastatud, et J. Kukebal teadis maksusummade laekumata jäämisest. RKO Platvorm OÜ tagastusnõue pidi andma ka AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le kindluse, et riigile ei jää tööjõumaksud maksmata.
  13. J. Kukebali eesmärgiks polnud maksueelise saamine. Maksueelis üle 700 000 euro suuruse maksuriski ja kriminaalkaristuse eest on 18 128,68 eurot. Kohus ei tuvastanud, et äriühingutest välja võetud sularahast 187 208 + 410 269,71 eurot mingigi osa oleks jõudnud J. Kukebali kätte. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ei osalenud ega soovinud osaleda näiliku tööjõurendi skeemis. Isegi kui tööjõurent oli näilik, polnud J. Kukebalil tahtlust. Karistus
  14. Maakohtu mõistetud karistus on liiga karm. Kohus leidis ekslikult, et süüd suurendab valeandmete esitamine erinevat liiki maksude kohta. Kohus ei selgitanud, miks suurendab süüd see, et näilise tööjõurendi puhul on korrigeeritud maksukohustust erinevat liiki maksude puhul. Maakohus tuvastas, et J. Kukebal pole viimased 8 aastat kuritegusid toime pannud. Kohtu järeldused on vastuolulised. J. Kukebalile tulnuks mõista karistus, mis on umbes poole lühem maakohtu mõistetust. Prokuratuur lõpetas menetluse J.L. suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel. J.L. ja J. Kukebali teod on võrreldavad, erinevus seisneb vaid ümber hinnatud töötajate arvus ja 22
(56)kaasnenud kahju ulatuses. On põhjendamatu, et ühel juhul lõpetatakse menetlus, aga teisel juhul mõistetakse karistus, millest peab osa reaalselt ära kandma. Maakohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 1-17-4798 pole asjakohane: tegu oli teine (kelmus), see oli korduv ja sellest oli möödunud lühem aeg kui praegu (J. Kukebali teost on möödas aga juba ca 9 aastat). Osutatud otsuses mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. J. Kukebalil pole kehtivaid kriminaalkaristusi ja ta töötab. Šokivangistus ei ole enam mõjus. Karistuse mõistmisel on menetletava asjaga võrreldav Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 1-15-
  1. Viimase aja võrreldavas kohtupraktikas (kus kehtivad kriminaalkaristused puudusid ja tegu pandi toime mõnda aega tagasi) on KarS § 3891 lg 2 järgi mõistetud karistused jäetud täielikult tingimisi täitmisele pööramata, samuti on menetlus lõpetatud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu
  2. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on ebaselge. Nõudeavalduse põhjal pole jälgitav, kuidas on selles märgitud summad saadud. Nõudeavalduses on kõigest üldsõnaline väide, et see põhineb kriminaalasja tõenditel ja summad on saadud neist tõenditest kogumis. Selline lause pole piisav ja nõudeavalduses kirjas olevad numbrid ei ole kontrollitavad. (b) T. Raatsini kaitsja I. Põdra apellatsioon Taotlused
  3. Kaitsja taotleb: 1) maakohtu otsuse tühistamist ja T. Raatsini õigeksmõistmist ning ettevõtluskeelu tühistamist ja 2) süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamist ja 3) avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist või 4) karistuse kergendamist ja ettevõtluskeelu tühistamist või 5) menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Süüdistus on konkretiseerimata ja süü tõendamata
  4. Süüdistus on puudulik. Süüdistusest ei ilmne T. Raatsinile süüks arvatud kuriteo objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastavaid asjaolusid. Pole selge, milles seisnes T. Raatsini osa kuriteo toimepanemises. Eristada tuleb kolme episoodi (AS Turvamaailm, Delta Security OÜ-d ja Joy Grupp OÜ-d puudutav episood). Süüdistusest ei selgu, mida tegi T. Raatsin ühes või teises episoodis. Teistele isikutele tehtud etteheited ei puuduta T. Raatsinit. Tõendatud ei ole, et T. Raatsin esitas maksudeklaratsioone või jagas korraldusi. Samuti pole tuvastatud varalise kasu saamine ega selle ulatus. Seda tegid erinevad raamatupidajad. T. Raatsin pidanuks täideviijana vastutusele võtmiseks kuriteoplaani välja töötama või kuriteo organiseerima, aga selliseid tõendeid kohtule esitatud pole. Süüdistus ei sisalda T. Raatsini kaastäideviimise analüüsi. Süüdistust pole esitatud ühelegi juriidilisele isikule. Kohus väljus süüdistuse piirest ega vastanud kaitseväidetele. T. Raatsin ei esitanud
  5. aastal RKO Platvorm OÜ nimel parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, mis sisaldas valeandmeid. Maakohtu selline väide on ekslik ega tugine tõenditele. Kõnealuse deklaratsiooni esitas R.P. . Subjektiivse külje analüüs pole nõuetekohane
  6. T. Raatsini süüditunnistamiseks pidi ta olema teadlik sellest, et J. Kukebal, J.L. või teised isikud kas jätsid maksuhaldurile andmed esitamata või esitasid valeandmeid maksueelise saamise 23
(56)eesmärgil, mis tekitas suure kahju. Midagi sellist aga tuvastatud pole. T. Raatsin ei kujutanud ette põhitegu selle olulisemates ebaõigusjoontes. Jälitustoimingud olid õigusvastased
  1. Esimene jälitusluba anti
  2. mail 2015 (nr 252). See on nõuetekohaselt põhjendamata, järgitud ei ole ultima ratio-nõuet. See tingib ka kõikide teiste lubade õigusvastasuse. Erinevad load põhinevad samadel põhjendustel, teksti on kopeeritud. Prokuratuuri
  3. juuni
  4. a loast (nr 504) ei selgu, miks on vaja jälitada ega piisa teistest toimingutest.
  5. aasta veebruaris tehtud kohtumääruses ei ole põhjendusi. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu
  6. MTA märgitud maksukohustus tuli täita juriidilisel isikul. Seda ei saa nõuda T. Raatsinilt. Menetlusse pole kaasatud T. Raatsiniga seotud äriühingut, mille kaasamisel olnuks võimalik teha kindlaks juriidilise isiku majanduslik seis ja võimalus nõuda kahju. Avalik-õiguslik nõudeavaldus ei vasta

§-des 95 ja 46 sätestatud nõuetele, sest see ei sisalda analüüsi ega viiteid tõenditele.

§ 41lg 3 ei andnud alust nõudeks.

MTA maksuarvestus pole iseseisev tõend. MTA ei arvestanud nende tunnistajate ütlustega, kes eitasid ümbrikupalga saamist ja deklareerimata maksukohustuse olemasolu. Karistus (sh ettevõtluskeeld) on liiga karm

  1. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millistel kaalutlustel on vaja T. Raatsinit nii karmilt karistada. 3-aastane ettevõtluskeeld on ebaproportsionaalne. Kohus ei põhjendanud, miks on tarvis seda lisakaristust kohaldada nii pikaks ajaks. Maakohus eksis menetlusaja mõistlikkuse hindamisel
  2. Mõistlik menetlusaeg on möödunud ja menetlus tuleb seetõttu lõpetada või vähemalt kergendada karistust. Kriminaalasi ei ole keeruline ja avalik menetlushuvi puudub. Osa isikute suhtes lõpetas prokuratuur juba varem menetluse. T. Raatsin ega kaitsja pole venitanud menetlust. Enamik kohtuistungeid on ära jäänud R.P. terviseseisundi pärast. T. Raatsinile ei saa ette heita R.P. käitumist. Menetlus on veninud ka riigi tegevusetuse tõttu.
  3. detsembri
  4. a määruses on leitud, et mõistlik menetlusaeg on peatselt möödumas, ent kolm aastat hiljem asus maakohus seisukohale, et see siiski pole veel saabunud. Kohus heitis ette T. Raatsini ja tema kaitsja taotluste esitamist, kuid ei sõnanud samas, et taotlused olnuks põhjendamata. (c) A. Kiili kaitsja K. Lumiste apellatsioon Taotlused
  5. Kaitsja taotleb: 1) maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks kõikide süüdistatavate (sh R.P. ) osas korraga või 2) maakohtu otsuse tühistamist ja A. Kiili õigeksmõistmist, avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist ning A. Kiilile kuuluva kinnistu (XXX ) müügist laekunud 55 000 euro aresti alt vabastamist, Alke Finants OÜ arvelduskontol oleva 4000 euro konfiskeerimata jätmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist või 3) maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, lisaks avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist, arestimis- ja 24

(56)konfiskeerimisotsustuste tühistamist, menetluskulu riigi kanda jätmist ning süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamist või 4) A. Kiili karistuse kergendamist, sh mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, ja karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist, lisaks avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmist, arestimis- ja konfiskeerimisotsustuste tühistamist ning menetluskulu riigi kanda jätmist ja 5) jälituslubade õigusvastaseks ja nende alusel saadud tõendite lubamatuks tunnistamist ning 6) A. Kiili 16. ja 17. mail 2019 ning 17. veebruaril 2020 esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluste rahuldamist ning KarS § 3891 ja KrMS § 32 lg 2 ning § 91 lg 2 põhiseadusega kooskõla kontrollimist ja 7) A. Kiili 17. veebruaril 2020 esitatud taotluse rahuldamist, mis puudutab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist selle kohta, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi vaid kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelneval kirjalikul loal (kelleks pole prokuratuur) ning 8) Euroopa Kohtul eelotsuse küsimist järgmistes küsimustes:
  1. a)kas KrMS § 180 lg 1 on kooskõlas direktiivi 2016/1919 art-tes 3 ja 4 sätestatuga juhuga, mil süüdistatavale riigi tasuta õigusabi korras määratud kaitsja kulud arvestatakse hüvitatavate kohtukulude sekka;
  2. b)kas direktiivi 2016/1919 saab tõlgendada selliselt, et pärast seda, kui siseriiklikult on otsustatud süüdistatavale tasuta riigi õigusabi osutamine kriminaalmenetluses, on direktiiviga 2016/1919 kooskõlas selle hüvitamise nõudmine täies ulatuses pärast isiku süüdimõistmist või 9) kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. R.P. kriminaalasja eraldamine oli ebaseaduslik 88. R.P. asja eraldamine oli ebaseaduslik. KrMS § 216 lg 4 ei võimalda eraldada kriminaalasja süüdistatava, vaid üksnes kuriteo osas. Kõikide süüdistatavate teod on olemuslikult seotud. Lisaks on ebaselge, millele tuginedes leidis kohus R.P. asja eraldades, et see on vajalik mõistliku menetlusaja tagamiseks. R.P. sai kohtuistungitel osaleda, tema terviseseisund lubas seda. Ühiselt toimepandud kuriteo lahendamine ühes menetluses on oluline, tagamaks selle igakülgne ja terviklik arutamine. R.P. oli väidetavalt koos T. Raatsini ja A. Kiiliga kaasaaitaja. Tema suhtes menetluse eraldamine saanuks toimuda ainult väga kaalukatel põhjustel, mida praegu pole. Eraldamine mõjutas lisaks R.P. le ka A. Kiili, seda näiteks kaitseõiguse teostamisel (kaitsetaktikat valides). R.P. asjas tehtud otsustused erinevad kohati oluliselt käsilolevas asjas tehtud otsustustest (nt jälitustoimingute osas). Objektiivne koosseis pole täidetud 89. Tegemist polnud näiliku, vaid kehtiva tööjõurendiga. Kui tööjõumakse deklareeritakse vale äriühingu nimel, siis on deklareeritud maksukohustuse summad ikka õiged ning riigil on võimalus need sisse nõuda. Käibemaksu neutraalsuse printsiibi järgi ei tekita riigile kahju see, kui ostja ja müüja kajastavad üht ja sama tehingut (isegi kui see tehing peaks olema näilik) samasuguselt, sest sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluva käibemaksu summa on null. Kuna A. Kiili juhitud tööjõurenti pakkuvatele äriühingutele on tasutud summad tööjõurendi arvete alusel (kus on arvestatud töötajatele netoväljamakseid ja neilt arvestatud tööjõumakse) ning A. Kiili äriühingud on deklareerinud maksud ja tasunud töötajate arveldusarvetele töötasu, ei saa rääkida näilikest tehingutest. Pooled soovisid tööjõu rendilepingutega tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ja need ka saabusid. A. Kiilil polnud tahtlust sõlmida näilikke lepinguid. Pole tõendeid, mis viitaksid näilikele tehingutele ja nende seosele A. Kiili käitumisega. Maakohtu osutatud 25
(56)telefonikõned J. Kukebali ja T. Raatsini vahel ei tõenda seda. Täitmata on KarS § 389 1 objektiivne tunnus valeandmete esitamine. A. Kiil ei sõlminud näilikke tehinguid. Subjektiivne koosseis ei ole täidetud
  1. A. Kiil ei suhelnud J. Kukebaliga süüdistuses märgitud ajavahemikul mingitel maksukohustuse teemadel. A. Kiil teadis, et J. Kukebal pole AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ juhatuse liige. J. Kukebal polnud maksudeklaratsioonide esitamisel kohustatud isikuks. A. Kiilil polnud võimalik teada, et J. Kukebal tegutseb kuidagi äriühingute maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. Seepärast ei saanud A. Kiil sellele ka kaasa aidata. A. Kiil deklareeris tööjõumaksud vastavalt tööjõurenti puudutavatele lepingutele. Tal polnud tahtlust tekitada riigile kahju. Riigi jaoks pole vahet, milline juriidiline isik maksudeklaratsiooni esitab.
  2. Subjektiivne külg ei ole täidetud ka J.L. ja Joy Grupp OÜ kuriteole kaasaaitamises. Tööjõurent polnud näilik. Pole tõendatud, et A. Kiil ja J.L. tegid koostööd. J.L. ei mäletanud A. Kiili seotust Velum Service OÜ ja Joy Grupp OÜ vahel sõlmitud tööjõurendilepinguga. J.L. suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga juba
  3. juunil
  4. On ebaselge, miks lõpetati täideviija osas menetlus, samas kui kaasaaitaja osas peab menetlust jätkama. A. Kiil võis arvata, et RKO Platvorm OÜ-l oli enammakse, mida kriminaalasjas nr 1-13-6111 maakohus tunnustas, kuni Tartu Ringkonnakohus otsustas selle
  5. novembril 2016 ümber. Jälitustoimingud olid õigusvastased
  6. Jälitustoimingud olid ebaseaduslikud. See tuvastati R.P. asjas, aga käsilolevas asjas mitte. Järgitud pole ultima-ratio põhimõtet.
  7. mai
  8. a määruses (nr 252) pole nõuetekohaselt põhjendatud, miks on vaja teha jälitustoiminguid ega piisa teistest toimingutest. Kohus pole esile toonud, millised võiksid olla muud võimalused tõendite kogumiseks peale jälituse. Kõikides edasistes jälituslubades on viidatud ja tuginetud just
  9. mai
  10. a määrusele, mis muudab needki õigusvastaseks. Kõiki jälitusega seotud dokumente pole pooltele esitatud, sest osa jälitustoimingutest võidi sooritada ebaseaduslikult. Mõistlik menetlusaeg on möödunud
  11. Ehkki A. Kiil pole esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, tuleb seda ka tema puhul hinnata. Mõistlik menetlusaeg võib olla möödunud ja rikkumine on nii ulatuslik, et menetlus tuleb lõpetada. Väidetavad episoodid jäävad aastatesse 2014–
  12. Menetlust alustati
  13. märtsil
  14. A. Kiil peeti kinni
  15. veebruaril
  16. Sellest on möödunud 8 aastat. Kuni
  17. juunini 2023 oli A. Kiili korteriomand arestitud. Maksukuriteod on paratamatult seotud suurel hulgal paberitega, ent see ei saa olla põhjuseks, et kedagi nii pikalt negatiivselt mõjutada. A. Kiili tõttu pole menetlus kordagi veninud. Tema taotlust prokuröri taandamiseks ei saa käsitada menetluse venitamisena. Karistus on liiga karm
  18. Mõistliku menetlusaja möödumine on A. Kiili karistust kergendav asjaolu. A. Kiili kustunud karistusi ei tohi karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi arvesse võtta. Väidetavatest kuritegudest on möödas peaaegu 9,5 aastat, mistõttu ei täida šokivangistus enda eesmärki. Reaalne vangistus ei vasta A. Kiili süüle. A. Kiil pole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud. 26
(56)Mitme teise isiku suhtes, kes olid seotud AS Turvamaailm ja Delta Security AS või Joy Grupp OÜ episoodiga, menetlus lõpetati. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu
  1. Nõudeavaldus on ebaselge. S. ja O.V. tasusid osalt summa selle nõudeavalduse katteks. MTA pole selgitanud, milliste nõuete katteks on neid makseid arvestatud. Selgusetuks jääb seegi, kuidas on avalik-õigusliku nõudeavalduse summa saadud. Kohus võttis aluseks prokuratuuri
  2. märtsi
  3. a kohtukõnes toodu (sh esitatud tabeli) ega arvutanud ise summade kujunemist. Kohus ei pidanud maksuarvestust tõendiks, mis seab kahtluse alla, kas seda on võimalik üldse arvesse võtta. Kohus jättis tähelepanuta, et osa maksudeklaratsioone on poolikud (kätkedes vaid lisa INF-b, aga mitte tegelikku deklaratsiooni). Kohus määras maksukohustuse äriühingule, keda pole menetlusse kaasatud. Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks
  4. Kaitsepool ei nõustu maakohtu seisukohtadega, mis puudutavad A. Kiili taotlust tunnistada KarS § 3891 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus keskendus liiga palju maksude määramise ja kogumise vajalikkusele. Murekoht seisneb selles, et MTA on samal ajal nii maksuhaldur kui ka uurimisasutus. Maksukohustuslasel ei saa olla kohustust esitada deklaratsioonid uurimisasutusele, kes saab hiljem kasutada neid tema vastu. Ometi kaasaaitamiskohustus just seda teeb.
  5. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse. Prokuratuur ei saa lubada prokuratuuril endal mingeid tõendeid koguda. A. Kiili taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks
  6. Kohus ei lahendanud sisuliselt A. Kiili
  7. veebruaril 2020 esitatud taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ringkonnakohtul tuleb see taotlus läbi vaadata. Euroopa Kohtu seisukohad ei lähe kokku prokuratuuri rolliga Eesti kriminaalmenetluses. On küsitav, kas prokuratuur saab teha objektiivset kontrolli andmetele juurdepääsu üle.
  8. A. Kiil taotleb eelotsuse küsimist ka järgmistel põhjustel. Maakohus mõistis A. Kiililt riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulu 30 771,44 eurot. See on vastuolus Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1919 (
  9. oktoober 2016), milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses. Maakohus ei kontrollinud A. Kiili varalist seisu. Tal polnud võimalik kaitsjast loobuda. Seega pidi talle riigi õigusabi osutamine olema tasuta. (II) VASTUS APELLATSIOONIDELE
  10. Kannatanu esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Avalik-õiguslikes nõudeavaldustes on toodud materiaalõiguse sätted, millel iga maksukohustus põhineb. Selline kohustus tuleneb ka

§ 31lg 1 p-st 1.

Nõudeavaldustes märgitud maksuarvestus on kriminaalmenetluses abivahend, kust nähtub, milliseid dokumente on vaadeldud. MTA ei tuginenud

§-le 40.

§ 41lg 3 ei näe ette maksukohustuse lõppemist nõudeavalduse esitamise eeldusena. 27

(56)Kriminaalmenetluses saab tuvastada kuriteo objektiivse tunnusena mistahes maksukohustuse, olenemata sellest, kas maksu maksev isik on kriminaalmenetluses kohtumenetluse pool või kas tema suhtes on maksukohustuse suurus jõustunud haldusakti või kohtuotsusega kindlaks määratud. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise mõte on see, et süüdistatava karistus- ja maksuõiguslike vastutuse küsimus saaks korraga lahendatud. Maksuhaldur saab valida, kas esitada maksunõue kriminaal- või maksumenetluses. Kui maksunõuet lahendatakse kriminaalmenetluses, siis ei saa samal ajal haldusmenetlust läbi viia. 101. KrMS § 3 lg 2 järgi tuleb kohaldada kehtivat menetlusõigust. Seepärast saab kohaldada KrMS § 381 lg-t 2, sõltumata sellest, et säte jõustus 1. jaanuaril 2019 ja maksukohustuse tekkimise ajavahemikud jäävad aastatesse 2014–2015. Vastutus maksuvõla eest ei teki KrMS § 381 lg 2 või

§ 41lg 3 alusel.

Nõude aluseks olev

§ 41lg 1 kehtib juba alates 1.

juulist

  2. Kui avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei esita prokuratuur, siis saab selle esitaja esitada tõendeid, olenemata prokuratuuri tõenditest. MTA tugineb prokuratuuri tõenditele, aga võis lisada ka enda tõendeid.
  3. Maksuarvestust ei saa võrdsustada maksuotsusega. Avalik-õiguslik nõudeavaldus pole haldusakt.
  4. Kannatanu ei eita, et S.V. tasus 45 000 eurot ja O.V. 55 000 eurot nõude katteks. Tuleb eristada, kas ja millises ulatuses rahuldab kohus nõudeavalduse. Alles pärast seda otsustust tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud summad. Kannatanu kinnitab, et süüdistatavatelt ei nõuta maksukohustuse täitmist topelt. Rahaliste vahendite deponeerimist tulevase nõude katteks on tunnustatud.
  5. Prokuratuuri märgitud kohustused olid mõnevõrra väiksemad kui nõudeavaldustes. Kannatanu palus aluseks võtta just väiksemad summad. Kohtu välja mõistetud summad on jälgitavad. (III) A. Kiili kaitsja taotlus
  6. A. Kiili kaitsja saatis ringkonnakohtule
  7. oktoobril 2024 taotluse võtta kriminaalasja juurde täiendava tõendina Tartu Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsus asjas nr 1-21-
  10. (IV) Ringkonnakohtu istung
  11. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsjad apellatsioonides esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Prokurör S. Melk palus jätta apellatsioonid rahuldamata. Kohus võttis asja juurde Tartu Maakohtu
  12. juuni
  13. a otsuse asjas nr 1-21-
  14. 28

(56)D. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT SISSEJUHATUS 108. Kolleegium nõustub valdavalt maakohtu tõendite analüüsiga ja leiab, et vaidlustatud otsus on enamjaolt nõuetekohaselt põhjendatud. Apellatsioonid on suuresti põhjendamatud ega lükka ümber maakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid ning kohtu asjakohaseid ja veenvaid seisukohti. Osas, milles ringkonnakohus nõustub maakohtuga, ei pea kolleegium vajalikuks vaidlustatud otsuse põhjendusi samaväärses mahus korrata ja piirdub suuresti selles otsuses toodu lühikokkuvõttega. Samuti kätkeb maakohtu otsus puhuti juba ammendavat vastust mitmetele apellatsioonides esitatud argumentidele. Samas leiab kolleegium, et mõistlik menetlusaeg on praeguseks möödunud. See ei too aga kaasa kriminaalmenetluse lõpetamist, vaid süüdistatavate karistuste kergendamise. Kolleegium muudab ka osaliselt maakohtu põhjendusi KarS §-i 3891 põhiseaduspärasuse ja jälitustoimingute õiguspärasuse kohta. 109. Ringkonnakohus vastab kõigepealt J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja nendele väidetele, mis puudutavad kriminaalasjade eraldamist ja menetluse lõpetamist teiste isikute suhtes (I). Seejärel lahendab kolleegium A. Kiili ja tema kaitsja taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (II). Pärast seda kujundab kolleegium seisukoha mõistliku menetlusaja nõude järgimise (III) ja süüdistuse nõuetekohase suhtes (IV). Otsuse V osas annab ringkonnakohus hinnangu jälitustoimingute õiguspärasusele. Selle osa jagab kolleegium kaheks, osutades kõigepealt asjakohastele sätetele ja Riigikohtu praktikale (
  1. a)ning hinnates seejärel seda, kas menetletavas kriminaalasjas on jälitustaotlused ja -load nõuetepärased (b). Siis peatub kolleegium J. Kukebali kaitsja apellatsioonis vaidluse alla seatud tõendite lubatavusel ja usaldusväärsusel (VI). Otsuse järgmises osas on käsitletud apellatsioonides esitatud väiteid süüküsimuse kohta (VII). Ringkonnakohus kordab selles osas esmalt maakohtu otsuses nõuetekohaselt tuvastatud ja asja lahendamise seisukohalt kõige olulisemaid faktilisi asjaolusid (
  2. a)ning põhjendab pärast seda täideviimis- (
  3. b)ja kaasaaitamistegude olemasolu (c). Otsuse VIII osas muudab kolleegium süüdistatavate karistust, mille järel annab hinnangu avalik-õiguslikule nõudeavaldusele (IX). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu küsimuse (X). (I) KRIMINAALASJADE ERALDAMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE 110. Kolleegium ei pea põhjendatuks J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja väiteid, mis puudutavad kriminaalasjade eraldamist ja menetluse lõpetamist. 111. J. Kukebali kaitsja näeb põhimõttelist ebakõla selles, et O. ja S.V. suhtes lõpetati osaliselt kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel seetõttu, et pole menetluse alust. Kaitsja arvates ei saanud seega rääkida piisavast kahtlusest, et O. ja S.V. panid toime kuriteo, samas kui süüdistuses on sellega vastuollu minnes toodud, justkui panid nad kuriteo toime koos J. Kukebali ja teistega. Kolleegium märgib sellele vastates, et maakohus osutas asjakohaselt Riigikohtu seisukohale (vt maakohtu otsuse lk 57). Kui kuriteo panevad toime mitu isikut, ei välista ühe isiku süüditunnistamist tõik, et mõnda teist isikut süüdi ei mõisteta, ning see, kui mõni võimalik toimepanija jääb menetlusõiguslikul põhjusel süüdi tunnistamata, ei takista selle isiku süüditunnistamist, kelle süü on tõendatud (vt RKKK 08.07.2014, 3-1-1-31-14, p 26). Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes sedagi, et kohtueelses menetluses tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus mõne isiku suhtes on prokuratuuri pädevuses ja see ei mõjuta kohtumenetluses nende isikute süü üle otsustamist, kelle kohta on prokuratuur saatnud süüdistusakti kohtusse (vt ka maakohtu otsuse lk 58). Lisaks leiab kolleegium käesoleva otsuse 29
(56)edasises osas, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud süüdistatavate süü neile omistatud kuritegude toimepanemises.
  1. Kujunenud olukord pole võrreldav kaitsja osutatud asjaga, kus Riigikohtu üldkogu tunnistas KrMS § 366 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmisalusena ette üldmenetluses tehtud kohtuotsuse jõustumist, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaalasjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus (vt RKÜK 10.04.2012, 3-1-2-2-11). O. ja S.V. suhtes ei ole tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kuriteosündmuse puudumist ning neid pole õigeks mõistetud. Kriminaalmenetluse lõpetamist kohtueelses menetluses ei saa võrrelda õigeksmõistva kohtuotsusega tegemisega (vt ka RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p-d 76–77). Seepärast on võrdlus Riigikohtu üldkogu asjaga nr 3-1-2-2-11 kohatu.
  2. J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili süüküsimuse lahendamist ei mõjuta ka kaitsja osutatud prokuratuuri otsustused O. ja S.V. kriminaalasja eraldamise ning lõpetamise ja R.J. i suhtes menetluse lõpetamise kohta. Olenemata sellest, kas selliste otsustustega saab tagantjärele nõustuda, ei takista need kohtul hindamast J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili süüd ega tegemast süüdimõistvat otsust, kui ta peab kuritegude toimepanemist tõendatuks. Lisaks jäävad kolleegiumile ebaselgeks kaitsja argumendid, kuidas avaldab menetletava kriminaalasja lahendamisele mõju AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ asja eraldamine ning nende osas menetluse lõpetamine. Mõlemad osaühingud on äriregistrist kustutatud ja järelikult lõppenud, mis välistab kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 4 järgi (vt ka maakohtu otsuse lk 58). Öeldu ei tähenda aga seda, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodides pole võimalik menetleda J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili kohta esitatud süüdistust. Niisugust takistust menetlusõigus ette ei näe.
  3. Nii J. Kukebali kui ka A. Kiili kaitsja leiavad, et R.P. asja eraldamine oli põhjendamatu. Kolleegium osutab, et eraldamise otsustas Tartu Maakohus
  4. aprilli
  5. a määruses (vt ka maakohtu otsuse lk 58). Sellest määrusest nähtub, et R.P. terviseseisundi tõttu jäid kohtuistungid korduvalt ära või toimusid vaid lühikest aega (kokku kestis see umbes neli kuud). Kuigi kohus pakkus R.P. le meditsiinitöötaja kohalolekut istungitel, polnud ta väidetavalt nõus, et talle osutatakse istungisaalis meditsiiniabi. Kohtu arvates oli asja eraldamiseks olemas KrMS § 216 lg 2 p 1 alt-s 4 sätestatud alus, sest R.P. t ei olnud võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada. Kohus tugines ka KrMS § 216 lg-le 2, mis sätestab võimaluse eraldada asi kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Võttes aluseks kõnealuste menetlusnormide teksti ja tuginedes ka seaduse eelnõu seletuskirjale (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 17–19), nõustub kolleegium maakohtuga, et asja eraldamist võimaldas KrMS § 216 lg 2 p 1 alt
  6. Seadusandja soovis täpsustada võimalusi kriminaalasja eraldamiseks ühe või mitme süüdistatava osas, et tagada õigus menetlusele mõistliku aja jooksul (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 17). Kuna R.P. osavõtt maakohtu istungitest oli tema terviseseisundist tingituna takistatud ja kohus ei näinud ka võimalust, et see mõistliku aja jooksul muutuks, siis tohtis R.P. osas KrMS § 216 lg 2 p 1 alusel asja eraldada (vt Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a määruse lk 7–10). Rääkida ei saa aga KrMS § 216 lg-s 4 toodud aluse olemasolust. Seadusandja tahe oli suunatud sellele, et see alus hõlmaks just üksnes kuritegude osas asja eraldamist, mitte sama kuriteo osas ühe või mitme isiku suhtes asja eraldamist, millest kõneleb KrMS § 216 lg 2 (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 18–19). Kui tõlgendada KrMS § 216 lg-t 4 nii laialt, et sellel alusel saab eraldada asja kahtlustatava või süüdistatava suhtes ka sama kuriteo osas, siis kaoks suuresti mõte KrMS § 216 lg 2 p-l 1, sest KrMS § 216 lg 4 hõlmaks selle. (Vt Tartu Maakohtu
  9. aprilli
  10. a määruse lk 7–10.) Seega oli asja eraldamine põhjendatud KrMS § 216 lg 2 p 1 järgi. 30
(56)
  1. A. Kiili kaitsja peab ebaselgeks, miks leidis maakohus, et R.P. asja eraldamist on vaja mõistliku menetlusaja nõude järgimiseks. Kolleegium märgib, et sellekohased selged ja asjakohased põhjendused on maakohtu määruses siiski kirjas. Määrusest nähtub, kuidas R.P. ei saanud korduvalt kohtuistungitel osaleda haiguse tõttu ja see haigus oli tal krooniline ning ta ei nõustunud meditsiiniabi võimalusega kohtuistungil (vt Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määruse lk 8–9). Seepärast leidis kohus, et samal põhjusel võib istungite pidamine ka edaspidi olla takistatud. Kõnekas on seegi, et pea kõik menetlusosalised olid määruse järgi vähemalt varem R.P. asja eraldamisega nõus (vt viidatud määruse lk 10).
  4. Lisaks ei osuta miski sellele, et R.P. kriminaalasja eraldamine tingis ebaseadusliku või põhjendamatu maakohtu otsuse, mida saaks käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 järgi (vt ka RKKK 13.06.2007, 3-1-1-16-07, p 15.4). Pelgalt see, et R.P. asjas nr 121-3063 hindas maakohus tõendeid teisiti kui käsilolevas asjas, ei tähenda, et praegu vaidlustatud maakohtu otsuses on tõendite hindamisel rikutud oluliselt menetlusõigust. Sellise rikkumise olemasolule ei osuta seegi, kas ja kuivõrd pidi kaitsepool R.P. asja eraldamise tõttu enda kaitsetaktikat muutma. (II) A. KIILI JA TEMA KAITSJA TAOTLUSED PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE MENETLUSE ALGATAMISEKS NING EUROOPA KOHTULT EELOTSUSTE KÜSIMISEKS
  5. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et taotlus tunnistada KarS § 389 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb jätta rahuldamata (maakohtu otsuse lk 46 jj). A. Kiili kaitsja apellatsioonis on kokkuvõtlikult leitud, et maksukohustuslasel ei saa olla kohustust esitada maksudeklaratsioone MTA-le, kes saab neid hiljem kasutada tema vastu kriminaalmenetluses. Teisisõnu kehtib kaitsja arvates maksudeklaratsioonide esitamisel enese mittesüüstamise privileeg, mis õigustab just nagu deklaratsioonides valeandmete esitamist. Kolleegium sellist arvamust ei jaga.
  6. PS § 22 lg-s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi tõttu on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele valeandmeid eesmärgiga mitte paljastada enda toime pandud kuritegu (RKKK 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 29). Riigikohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale tuginedes leidnud, et enese mittesüüstamise privileeg ei luba kasutada kriminaalmenetluses süüdistatava vastu tõendeid, mis on saadud temalt teises menetluses karistusähvardusel. See põhimõte kehtib üldjuhul alati, kui kriminaalmenetluses soovitakse kasutada tõendit, mille süüdistatav oli sunnitud mõnes teises menetluses karistusähvardusel ise välja andma. Teabe süüstav iseloom ei vabasta isikut teabe andmise kohustusest ega selle rikkumise korral karistusest olukorras, kus kehtib piisavalt selge keeld kasutada kriminaalmenetluses tõendina isiku vastu teavet, mille see isik on teises menetluses karistuse ähvardusel ise välja andnud. Erandiks on säte, mis näeb ette õigusliku aluse keelduda iseennast süüstava teabe andmisest. Õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetlusseisundist ega sellest, kas nende asjaolude osas, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. (Vt RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p-d 19, 22 ja 23.)
  7. Enese mittesüüstamise privileegi kohaldamiseks on EIK sõnastanud kaks tingimust. Kõigepealt peab isik olema allutatud avaliku võimu sunnijõule. Teiseks peab sunnijõudu olema kasutatud eesmärgiga saada isikut süüstavat teavet, et kasutada seda tema vastu juba käimasolevas või eesootavas kriminaalmenetluses, või peab süüstav teave, mida soovitakse kriminaalmenetluses kasutada, olema saadud temalt väljaspool kriminaalmenetlust 31
(56)karistusähvardusel. (Vt nt EIK 04.10.2022, De Legé v. Holland, p 74.) Mitte igasugune sund ei võimalda enese mittesüüstamise privileegi kasutada ega riku EIÕK artiklit 6. Tuvastamaks, kas sunnijõud on mingis menetluses viinud artikli 6 rikkumiseni, on EIK võtnud arvesse sunni olemust ja kaalu, menetluses asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu ning kuidas selliselt saadud teavet kasutatakse. (Vt EIK 04.10.2022, De Legé v. Holland, p 67.) Ka varasemas praktikas on EIK leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi ei saa tõlgendada moel, et see annab üldise puutumatuse igasuguse tegevuse suhtes, mis on ajendatud soovist hoiduda uurimisest. Lisaks ei saa põhjendamatuks pidada iga sunnimeedet, mille eesmärk on julgustada võimudele andma teavet, mida võib hiljem potentsiaalselt kriminaalmenetluses kasutada. (Vt EIK 10.09.2002, Allen v. Ühendkuningriik, p 1, ja 08.04.2003, King v. Ühendkuningriik, p 2.) 120.

§ 64

lg 1 sätestab õiguse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest

§-des 60–63 toodud juhtudel.

§-d 60–63 räägivad maksumenetluses maksuhalduri poolt teabe nõudmisest (nt

§ 60

lg 1 järgi maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks) maksukohustuslaselt (

§ 60

), kolmandatelt isikutelt (

§ 61

) või näiteks riigiasutuselt (

§ 63

) või maksumenetluses maksuhalduri poolt asjade või dokumentide nõudmisest (

§ 62

). Niisugustel puhkudel võib teabe andmisest ja tõendite esitamisest

§ 64

lg 1 p 6 järgi keelduda isik küsimustes, millele vastamine tähendaks näiteks tema enda õigusrikkumises süüditunnistamist. 121. Maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse täitmise korral ei saa kõneleda

§-de 60–63 mõistes maksumenetluses maksuhalduri poolt

§ 62lg 1 alusel dokumendi nõudmise peale dokumendi esitamisest.

Millelegi sellisele ei osuta ka maksudeklaratsiooni esitamise kohustusest rääkivad

§ 82ega § 85 jj.

Lisaks on Riigikohus eristanud maksuhalduri nõutud dokumentide esitamata jätmist või nende ebaõigetena esitamist maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisest (RKKK 22.02.2016, 3-1-1-109-15, p-d 144–145). Riigikohtu varasemaski praktikas on enese mittesüüstamise privileegist räägitud just sellistel juhtudel, mil maksuhaldurile on maksumenetluses jäetud teave või tõend esitamata (nt maksurevisjoni tehes) (vt RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p 17 ja 22.10.2007, 3-1-1-57-07, p-d 14–17, samuti 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p-d 27 ja 29, kusjuures viimati osutatud asjas kerkis enese mittesüüstamise privileegi küsimus esile maksukontrolli käigus maksuhaldurile võltsitud tõendite esitamise, aga mitte valeandmeid sisaldava käibedeklaratsiooni esitamise puhul, vrd ka RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p-d 1 ja 30). Enese mittesüüstamise privileeg ei hõlma maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist aga juba ka seepärast, et see põhimõte ei saa õigustada (maksu)süüteo toimepanemist (kuriteo korral maksukohustuse varjamist või tagastusnõude alusetut suurendamist vähemalt suurele kahjule vastavas summas KarS § 389 1 järgi). Neil kaalutlustel ei anna enese mittesüüstamise privileeg alust maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks või andmete kajastamata jätmiseks. 122. KarS § 3891 on asjasse puutuv säte, kuna selle põhiseadusvastasuse korral ei saaks süüdistatavaid tehtu eest sama sätte järgi vastutusele võtta. Kõneleda saab ka KarS §-i 389 1 legitiimsest eesmärgist. Selles kirjeldatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eeskätt maksude korrapärast laekumist (vt nt RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p 16). Maakohus selgitas nõustumist väärivalt maksude tasumise ja nende üle peetava järelevalve olulisust riigi toimimise seisukohalt (maakohtu otsuse lk 47). KarS § 3891 tagab, et näiteks maksukohustuse varjamise ja sellega maksude nõuetekohase maksmata jätmise eest võetakse vastutusele ja karistatakse ning kinnistatakse maksunormide kehtivust. Praeguse kriminaalasja asjaoludel (vt käesoleva otsuse VII osa) võib KarS §-i 3891 pidada nende eesmärkide saavutamisel ilmselgelt sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks ning kahtlust selle põhiseaduspärasuses kolleegiumil ei teki. Seetõttu ei näe ringkonnakohus selle sätte vastuolu põhiseadusega. 32

(56)
  1. Maakohus jättis õigesti rahuldamata taotluse tunnistada KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus selgitas asjakohaselt, et nende sätete eesmärk on võimaldada menetlejal koguda kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks vajalikku teavet (maakohtu otsuse lk 48–49). Ka Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetlus tervikuna ja üksikud menetlustoimingud on suunatud kriminaalasjas tõe väljaselgitamisele eesmärgiga karistada teo toime pannud isikut. Seepärast on isikul teatud ulatuses kohustus taluda tema suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Põhiõiguste riivest tingitud piiranguid ei pea mitte alati heastama või karistuse mõistmisel arvesse võtma. (Vt nt RKKK 14.03.2025, 1-19-705/1769, p 213.) KrMS §-s 91 on ette nähtud selge läbiotsimise õiguslik regulatsioon, mille seaduslikkus allub pealegi kohtulikule kontrollile (nii KrMS § 91 lg 2 kui ka lg 3 korral hiljemalt kohtumenetluses kohtuotsuses läbiotsimisega saadud tõendite lubatavust hinnates). Asjaolu, et prokuratuur saab anda KrMS § 91 lg 3 järgi loa läbiotsimiseks, ei näita veel seda, et läbiotsimisega riivataks liiga intensiivselt näiteks eraelu puutumatust. Sellele ei osuta ka läbiotsimine elukohas. Samuti näeb KrMS § 32 lg 2 ette piisavalt selge aluse uurimisasutuse poolt vajalike dokumentide või andmete nõudmiseks. Ringkonnakohus ei näe ka kaitsja taotlusele tuginedes, et menetletavas asjas tehtud ja kõne all olevad menetlustoimingud osutaksid ülemäärasele eraelu puutumatuse või mõne teise põhiõiguse riivele. Seetõttu peab kolleegium taotlust KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ilmselgelt põhjendamatuks.
  2. A. Kiili kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei lahendanud sisuliselt A. Kiili
  3. veebruaril 2020 esitatud taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas prokuratuuri on võimalik käsitada sellise sõltumatu haldusasutusena, kes saab anda loa läbiotsimiseks. See etteheide on alusetu, sest maakohus võttis selle taotluse suhtes selge seisukoha (maakohtu otsuse lk 56). Kohus märkis asjakohaselt, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 51 lg 1 järgi on harta sätted ette nähtud liikmeriikidele üksnes EL õiguse kohaldamise korral. Teisisõnu hõlmab see vaid liikmesriigi selliseid sätteid, millega rakendatakse EL õigust. Maakohus leidis, et EL õiguse säte ja harta säte peavad puudutama riigisisese õiguse mõnda õigusnormi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et midagi sellist praegu ei nähtu. A. Kiili taotluses ega kaitsja apellatsioonis pole osutatud, millise asjakohase läbiotsimise regulatsiooni puudutava EL õiguse sätte alusel kerkib esile küsimus, kas prokuratuur tohib anda kriminaalmenetluses läbiotsimiseks luba. Seda ei saa võrrelda sideandmete päringuga KrMS § 901 lg 2 alusel, sest sideettevõtjalt saadavate andmete kohta on olemas EL õiguses regulatsioon (vt RKKK 18.06.2021, 1-166179/111, p-d 23 jj).
  4. A. Kiil soovib Euroopa Kohtult eelotsust lühidalt kokku võttes ka küsimuses, kas talle peaks olema võimaldatud kriminaalmenetluses tasuta riigi õigusabi direktiivi nr 2016/1919 alusel, kuna ta ei saanud kohtumenetluses kaitsjast loobuda. Kolleegium möönab, et kaitsja osavõtt praegusest kohtumenetlusest on KrMS § 45 lg 4 järgi kohustuslik, kuna seda kriminaalasja arutatakse üldmenetluses. Kohtueelsest menetlusest kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg-tele 2 ja 3 tuginedes aga kohustuslik polnud. Järelikult saanuks A. Kiil KrMS § 48 alusel kaitsjast kohtueelses menetluses loobuda (vt ka RKKK 07.02.2025, 1-22-3155/132, p 32). Maakohus mõistis A. Kiililt riigi kasuks välja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kantud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 30 771,44 euro ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Apellatsioonis on osutatud direktiivi nr 2016/1919 artiklile
  5. Selle artikli lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et kahtlustataval või süüdistataval, kellel puuduvad piisavad vahendid kaitsja õigusabi eest tasumiseks, on õigus tasuta õigusabile juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad. Seega on tasuta õigusabi mõeldud nendeks puhkudeks, mil kahtlustataval või süüdistataval endal pole õigusabi eest maksmiseks vajalikke vahendeid ja kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid. Sellest ei saa järeldada seda, et kaitsja kohustuslikkus kohtumenetluses 33
(56)peab tingima alati tasuta õigusabi. Lisaks ei nähtu apellatsioonist, kas ja millistel põhjustel nõuavad õigusemõistmise huvid A. Kiilile tasuta õigusabi osutamist. Samuti märgib kolleegium, et kui A. Kiil leidnuks, et talle on tarvis mõista riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta riigi õigusabi seaduse § 16 mõistes, sest tal pole piisavalt vahendeid selle eest tasumiseks, saanuks ta ise esitada maakohtule asjakohased tõendid enda majandusliku seisundi kohta. Apellatsioonis pole ka toodud midagi selle kinnituseks, et A. Kiilil puuduvad piisavad vahendid selleks. Toodud põhjustel ei pea kolleegium Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist vajalikuks. (III) MÕISTLIKU MENETLUSAJA NÕUDE JÄRGIMINE
  1. Kolleegium on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg on praeguseks möödunud. Samas pole mõistliku menetlusaja nõuet rikutud määral, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Menetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane ja erandlik abinõu ning enne selle kasuks otsustamist peab kohus hindama, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 6 või lg 4 alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtus üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. (Vt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 45.) Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (vt RKKK 20.06.2022, 1-20-9006/90, p 19). Ringkonnakohus ei näe praegu vajadust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Mõistliku menetlusaja möödumine toob aga kaasa süüdistatavate karistuste kergendamise KrMS § 2742 lg-le 1 ja § 306 lg 1 p-le 61 tuginedes.
  2. Hindamaks seda, kas ja kui ulatuslikult on riivatud süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale, tuleb arvesse võtta kohtuasja keerukust, süüdistatava ja kaitsja ning riigivõimu käitumist ja selle olulisust, mis on süüdistatava jaoks konkreetses kriminaalmenetluses kaalul. Oluline on seegi, kuidas on pikale veninud menetlus süüdistatavat mõjutanud. Arvesse tuleb võtta sedagi, kui intensiivselt on tõendite kogumisel süüdistatava eraellu sekkutud, milliseid menetluse tagamise vahendeid on tema suhtes kohaldatud ja kas süüdistatav on pidanud viibima seoses menetlusega avalikkuse tähelepanu all. Vastukaaluks süüdistatava õiguste riive ulatuslikkusele tuleb mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimisel arvestada avalikku menetlushuvi. (Vt nt RKKK 20.06.2022, 1-20-9006/90, p-d 17 ja 18 koos viidetega.)
  3. Maakohtu otsuses on mõistliku menetlusaja nõude järgimise küsimus lahendatud põhjalikult ja toodud on kronoloogiliselt olulised kriminaalmenetluse kestust mõjutanud faktilised asjaolud (vt maakohtu otsuse lk 41–46). Kolleegium põhjendab aga seda aluseks võttes, miks on mõistlik menetlusaeg praeguseks möödas.
  4. Maakohus tuvastas, et menetlus hakkas süüdistatavaid mõjutama alates
  5. veebruarist 2016, mil nad peeti kinni paariks päevaks ja neile seati seejärel elukohast lahkumise keeld aastaks ajaks (vt maakohtu otsuse lk 41). Seega on menetlus neid praeguseks mõjutanud ca 9 aastat ja 3 kuud. Vaidlustatud otsuse järgi oli A. Kiili korteriomand arestitud ja sellele oli seatud hüpoteek, kuid see asendati muu abinõuga A. Kiili
  6. juunil 2023 esitatud taotluse peale. Süüdistatavad pole vahi all viibinud. Jälitustoimikust selgub, et süüdistatavaid on umbes aasta aja jooksul aastatel 2015–2016 jälitatud (T. Raatsinit kõige kauem, J. Kukebali ja A. Kiili lühemal ajal). Kriminaalasi on keskmisest keerukam ja ilmselgelt oluliselt mahukam (maakohtu otsuse lk 41– 42). Samuti on see asi olnud varem avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, millele osutab juba näiteks Äripäevas
  7. mail 2015 ilmunud artikkel. 34
(56)
  1. Kohtueelne menetlus kestis ca 3 aastat ja süüdistusakt jõudis kohtusse
  2. aprillil 2019, mis teeb kriminaalmenetluse alustamisest
  3. märtsil 2015 ca 4 aastat (vt maakohtu otsuse lk 41–42). Arvestades selle asja märkimisväärset mahtu ja seda, kui palju isikuid on sellega seotud (olnud), oli 3 aasta pikkune kohtueelne menetlus mõistliku kestusega. Maakohus osutas, et kriminaalasi viibis prokuratuuris ca 1 aasta ja 1 kuu, ilma et süüdistusakti oleks esitatud kohtusse, ehkki seda võinuks teha kiiremini (maakohtu otsuse lk 42). Vaidlustatud otsusest nähtub seegi, et kohtumenetlus venis arvukatel põhjustel. Paljudel kordadel jäi kohtuistung ära R.P. st tingituna (nt tema terviseseisundi, kohtusse mitte ilmumise ja kaitsja vahetamise tõttu), kes pole selles asjas süüdistatav. Samas on asja arutamine osalt viibinud ka J. Kukebali, T. Raatsin ja A. Kiili ning nende kaitsjate käitumise tõttu (põhjusteks on olnud nt haigestumine, kaitsja vahetamine, erinevate taotluste esitamine jm). Kohtust endast ja prokurörist tingitud põhjusel jäi istung ära üksnes paaril üksikul juhul. (Vt maakohtu otsuse lk 42–45.)
  4. Kolleegium ei nõustu J. Kukebali kaitsjaga, et jälitustoimingute tegemine
  5. märtsist 2015 kuni
  6. veebruarini 2016 oli liiga pikk aeg sellisteks toiminguteks. Ringkonnakohus leiab käesolevas otsuses edasiselt, et kõik jälitustaotlused ja -load olid õiguspärased ning jälitustoimingud seega ka vajalikud. Samuti ei jaga kolleegium kaitsja etteheidet, justkui viivitati kohtueelses menetluses põhjendamatult menetlemisega (nt
  7. aastal ei tegeletud väidetavalt asjaga peaaegu üldse). Sõltumata sellest, kas kohtueelses menetluses oli mõningaid viivitusi toimingute tegemisega, ei saa 3-aastast kohtueelset menetlust pidada praegu ülemäära pikaks, eriti kui arvestada sellega, et kohtueelses menetluses tuli teha paljusid isikuid, sealhulgas osaühinguid puudutavaid toiminguid ja töötada läbi suur hulk materjali ning see nõuetekohaselt vormistada. Selles kriminaalasjas lahendamist vajavate küsimuste rohkust ja keerukust ning kohtutoimikutes sisalduva materjali mahtu silmas pidades ei saa põhjendamatuks pidada sedagi, et maakohtul kulus kohtuotsuse koostamiseks üle poole aasta. Kaitsja väidetu, et ta soovis võtta O.V. küsitlemise järel aega, et viimase antud ütlusi analüüsida, mida ei saa pidada põhjendamatuks viivitamiseks, ei mõjuta hinnangut mõistliku menetlusaja nõude järgimisele, kuna see puudutab marginaalset osa kohtumenetlusest. Menetlusaja mõistlikkusele hinnangu andmist ei mõjuta ka T. Raatsini kaitsja väide, et osa isikute suhtes on juba varem kriminaalmenetlus lõpetatud.
  8. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kõikide väidetega, mille kaitsjad on apellatsioonis esitanud, jagab kohus siiski seisukohta, et mõistlik menetlusaeg on möödunud. Kolleegium võtab arvesse eeskätt seda, kui kaua on kriminaalmenetlus, sealhulgas kohtumenetlus praeguseks kestnud ja millistel põhjustel lükkas maakohus alguses istungeid edasi. Samas ei leia kolleegium maakohtu tuvastatud asjaoludele tuginedes, et mõistliku menetlusaja nõuet oleks rikutud ulatuslikult. Kohane abinõu süüdistatavate õiguste riive heastamiseks on KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel karistuste kergendamine (vt käesoleva otsuse VIII osa). (IV) SÜÜDISTUSAKTI NÕUETEKOHASUS
  9. Kolleegium peab süüdistusakti nõuetekohaseks (vt ka maakohtu otsuse lk 57). Süüdistuses on toodud sellised faktilised asjaolud, mille põhjal saab otsustada J. Kukebalile ning T. Raatsinile ja A. Kiilile süüks arvatud kuriteo nii objektiivsete kui ka subjektiivsete tunnuste täidetuse üle. Süüdistus on ka enamjaolt keeleliselt korrektselt koostatud ega sisalda vähemalt mitte märgatavas osas ebaolulisi üksikasju (vt nende nõuete järgimise kohta viidatud otsus nr 1-173371/311, p 68, samuti RKKK 18.04.2023, nr 1-22-7076/23, p-d 16–19 ja RKKK 15.05.2020, nr 1-18-4590/82, p 34). Süüdistuse parema jälgitavuse huvides on seda struktureeritud ja sisaldab kohati pelgalt tausta kirjeldavaid asjaolusid, kuid neid ei saa pidada asjakohatuteks ja pigem aitavad need kaasa süüdistuse sisust arusaamisele. Mõistmaks süüdistuses kirjeldatud väidetavate kuritegude toimepanemise asjaolusid paremini, on oluliste taustafaktide kirjeldamist 35
(56)pidanud vajalikuks ka Riigikohus (vt nt RKKK 18.12.2024, 1-22-3897/47, p 15 ja 20.03.2024, 1-23-1763/24, p 21 jj).
  1. T. Raatsini kaitsja arvates on süüdistus puudulik, kuna sellest ei selgu, missuguste kaasaaitamistegude toimepanemist T. Raatsinile süüks arvatakse. Kolleegium sellega ei nõustu.
  2. AS-i Turvamaailm puudutava episoodi osas (täideviija oli J. Kukebal, kelle kontrolli all oli väidetavalt see aktsiaselts) on süüdistuses märgitud, et T. Raatsin oli Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liige ja temaga kokkuleppel olid AS-i Turvamaailm töötajad vormistatud hoopis Simetra Tööjõud OÜ töötajateks. Osa töölepinguid allkirjastas T. Raatsin ise. AS Turvamaailm ei tasunud Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid hoopis teistele muu hulgas T. Raatsini juhitud osaühingutele. AS Turvamaailm deklareeris süüdistuses toodud ajal käibemaksuarvestuses teiste seas T. Raatsiniga seotud osaühingu väljastatud tööjõurendi ja teiste teenuste arveid ning AS Turvamaailm tegi väljamakseid (mis hõlmasid nii töötajate töötasu kui ka tööjõumakseid) näiliselt soetatud tööjõurendi eest T. Raatsiniga seotud osaühingule. Seejärel tasus T. Raatsiniga seotud osaühing väidetavalt AS-le Turvamaailm töötajate töötasu ning ülejäänud osas (ehk siis tööjõumaksetele vastavas osas) võeti vähemalt osalt kantud summa sularahana välja. Süüdistuses on kirjas, et ka T. Raatsin ise võttis sularaha välja. AS-i Turvamaailm töötajaid ja nendele tehtud väljamakseid deklareeris väidetavalt T. Raatsin Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ TSD-l, aga deklareeritud tööjõumakse ei tasutud. AS Turvamaailm ei deklareerinud tulu- ega sotsiaalmaksu. Samuti ei deklareerinud see osaühing väidetavalt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu, kuna tegi muu hulgas T. Raatsiniga seotud osaühingule ülekandeid ja tasus näiliselt renditud töötajatele töötasu, kuid ülejäänud osa võttis osalt sularahana välja T. Raatsin, kes andis raha tagasi AS-ga Turvamaailm seotud J. Kukebalile või K.T. le. Ka vähendas J. Kukebal väidetavalt AS Turvamaailm käibemaksukohustust, mis puudutas T. Raatsini juhitud osaühingu nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuigi T. Raatsiniga seotud osaühing ei osutanud teenust, mis olid märgitud AS-le Turvamaailm väljastatud arvetel. Samasuguses skeemis osales T. Raatsin ka Delta Security OÜ episoodis. (Vt süüdistusakti lk 90 jj.)
  3. Süüdistusaktist nähtub seegi, et Joy Grupp OÜ-d puudutavas episoodis (täideviija oli selle osaühingu juhatuse liige J.L. ) kandis see osaühing teiste seas T. Raatsini juhitavatele osaühingutele rahasumma, mis hõlmas väidetavalt Joy Grupp OÜ töötajatele tehtavaid töötasuga seotud makseid (sh tulu- ja sotsiaalmaksu), kuid maksud jäeti tasumata ja võeti hoopis sularahas välja. Joy Grupp OÜ deklareeris käibemaksuarvestuses Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ väljastatud väidetavat tööjõurenti puudutavaid arveid. Nende osaühingute juhatuse liige oli vähemalt mingil ajal süüdistuses märgitud ajavahemikust (
  4. aasta novembrist kuni
  5. aasta detsembrini) just T. Raatsin. Süüdistuse järgi deklareeris tema Joy Grupp OÜ töötajatele tehtud väidetavaid väljamakseid teiste osaühingute TSD-l ning deklareeritud tööjõumakse riigile tegelikkuses ei tasutud. Sellest nähtub piisavalt selgesti, milles seisnes T. Raatsini võimalik kaasabi J.L. le tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmisel KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi. Lisaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimata ning tasumata jätmisele ei deklareerinud Joy Grupp OÜ ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu. Seegi osa süüdistusest puudutas T. Raatsini juhitud osaühingutele rahasummade kandmist. Samuti vähendas J.L. väidetavalt Joy Grupp OÜ käibemaksukohustust, mis puudutas T. Raatsini juhitud osaühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist, ehkki T. Raatsiniga seotud osaühingud ei osutanud teenust, mis olid märgitud Joy Grupp OÜ-le väljastatud arvetel. (Vt süüdistusakti lk 110 jj.)
  6. Süüdistuses on toodud eraldi välja, et T. Raatsin osutas KarS § 22 lg 3 mõistes nii füüsilist, ainelist kui ka vaimset kaasabi. Kõiki neid kaasaaitamistegusid on süüdistusaktis eraldi 36
(56)kirjeldatud (nt füüsiline kaasabi seisnes väidetavalt selles, kuidas T. Raatsin sõlmis enda juhitavate osaühingute nimel AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatega näilikke töölepinguid ning võttis vahepeal välja sularaha ja andis selle näiteks J. Kukebalile või J.L. le tagasi). (Vt nt süüdistusakti lk 106.) Niisiis saab süüdistuses

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.