Obsah (5)

§ 101§ 102§ 96§ 100§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-1963 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-G

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja saab lapsetoetust kuni 31.12.2022.a 60 eurot kuus ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (dtl 278). Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt

§ 101

lg-le 5, on kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus kuni 31.12.2022.a 273,16 eurot kuus (606,32 : 2-30) ning alates 01.01.2023.a 263,16 eurot kuus (606,32 : 2-40). 28.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Maakohus luges tõendauks, et hageja ja 5 kostja koosviibitud päevad on 10 päeva kuus ning sellest tulenevalt esineb antud juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

Vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori poolt tehtavale arvutusele tuleb vähendada elatist 66,67% võrra, mis teeb elatise summaks perioodil 04.02.2022 kuni 31.12.2022.a 91,05 eurot kuus ja 01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a 87,71 eurot kuus.

1. Harju Maakohtu 25.03.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6943 muudeti eelnevat suhtluskorda ning uue suhtluskorra kohaselt viibib hageja alates kohtumääruse jõustumisest (10.04.2024.a) mõlema vanemaga koos võrdse aja, s.o 50/50 (dtl 468-502). Seega alates 10.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning ei ole kohustatud elatist tasuma. Kostja poolt esitatud koosviibimiste tabelist nähtub, et aprillis 2024.a viibis hageja kostjaga 18 päeva kuus, mis tähendab, et üle 50% ajast (dtl 464). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Seega leidis kohus, et alates 01.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning kohus mõistis elatise välja kuni 31.03.2024.a.
2. Ülaltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja elatise perioodi 04.02.2022 31.12.2022 eest kogusummas 991,75 eurot ja perioodi 01.01.2023 - 31.03.2024 eest kogusummas 1315,65 eurot.
3. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest summas 426 eurot kuus. Kostja vaidles sellele vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus sellel perioodil hageja lasteaiakulud, eelkooli kulud, erakooli õppemaksu, trennid, huviringid, ostis hagejale riideid ja jalanõusid, kitarri, tõukeratta, ravimeid, mänguasju, pesemisvahendeid, süüa ning veetis hagejaga aega nii kinos kui teatris. Hageja ei ole esitanud selle perioodi kohta kulutõendeid (v.a mõned elektriarved ja kommunaalkulud). Kostja seevastu on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et perioodil 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult. Seega leidis kohus, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda.
5. Maakohus on arvestanud hageja ema keskmiseks elektrikuluks 220 eurot, mis on liiga suur. Sealjuures on hageja esitanud vaid kütteperioodi arved. Lisaks on maakohus on jätnud tähelepanuta, et elamus on eraldi tuba ka hageja ema kolmandale täisealisele lapsele, kes elab Tartus.
6. Hageja ei ole toidu- ja majapidamistarvete kulusid 190 eurot kuus ning transpordikulusid 60 eurot kuus tõendanud. Kui toidu- ja majapidamistarvete kulu ja transpordikulu on 6 tõendamata, siis tuleks lugeda põhjendatuks poole väiksem summa, arvestades vastavate kulude katmist ka kostja poolt.
7. Maakohus on põhjendamatult arvestanud alates 2022.a õppemaksu summas 220 eurot lapse kulude hulka. Kostja on soovinud, et laps õpiks ilma õppemaksuta tavakoolis, mitte erakoolis. Lapse käimine selles koolis on lapse ema ühepoolne otsustus.
8. Ülaltoodut arvestades on hageja kulud oluliselt väiksemad. Arvestades lapse emale makstavat lapsetoetust ja lapse viibimist isaga keskmiselt 10 päeva kuus, oleks elatis sellest vähem kui pool, mistõttu on maakohtu väljamõistetud elatise suurus ebaõige.
9. Kostja on esitanud kohtule hageja vajalike kulude tasumise tõendid ning tasaarvestusliku nõude. Kohus on jätnud selle ebaõigesti arvestamata.
10. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ema esitas hageja nimel teadvalt põhjendamatu hagi. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse käik
11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
12. Hageja esitas 01.08.2025 seisukoha, milles muuhulgas märkis, et ta ei nõustu maakohtu otsusega ja vaidlustab selle. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja suurendada väljamõistetud elatise suurust ning samuti mõista välja tagasiulatuva elatise perioodi 04.02.2021-03.02.2022 eest. Ühtlasi esitas hageja 01.08.2025 menetlusdokumendis taotluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja tsiviilasja saatmiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kuna hageja on 01.08.2025 menetlusdokumendis vaidlustanud maakohtu otsust, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud menetlusdokument sisaldab endas ka apellatsioonkaebust. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja seaduslikule esindajale toimetati maakohtu otsus kätte 04.10.
14. Seega on apellatsioonkaebus esitatud hilinemisega. Apellatsioonkaebus on hilinenud ka juhul, kui seda käsitleda vastuapellatsioonkaebusena. TsMS § 635 lg 2 sätestab, et vastustaja võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Ka seda tähtaega ei ole järgitud. TsMS § 637 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Seega tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 7
15. Hageja esitas 01.08.2025 menetlusdokumendis tõendeid. Osad nendest on esitatud juba maakohtu menetluses, mistõttu nende teistkordseks esitamiseks puudub vajadus (TsMS § 238 lg 1 p 2). Ülejäänud tõendid oleks hageja saanud esitada juba maakohtu menetluses. Kuna hageja oleks saanud need tõendid esitada maakohtus, siis on tõendid ringkonnakohtule esitatud hilinemisega, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda (TsMS § 331 lg 1).
16. TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti hageja kasuks välja elatis perioodi 04.02.2022-31.12.2022 eest 91,05 eurot kuus ja perioodi 01.01.2023-31.03.2024 eest 87,71 eurot kuus. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes eelmärgitud osas.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21). 45.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

1. Maakohus asus seisukohale, et hageja igakuised kulud kokku on 606,32 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud elektrikulu, toidu- ja majapidamistarvete kulu ning transpordikulu suuruse ja õppemaksu põhjendatuse.
2. Maakohus leidis, et hageja ema elukoha elektrikulu on keskmiselt 220 eurot kuus, millest tulenevalt on hageja elektrikulu 55 eurot kuus (elamus elab neli inimest). Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt on elamus maakütteseade. Kostja on elektrikulu 8 suuruse vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja on vaidlusaluse perioodi osas elektriarved esitanud üksnes osaliselt, siis ei ole võimalik elektrikulu keskmist suurust täpselt arvutada. Samas on ebaõige kostja väide, et esitatud on vaid kütteperioodi arved. Hageja on esitanud nt ka 2023.a augusti ja septembri arved. Arvestades, et vaidlusaluse perioodi osas on esitatud elektriarved suurusega kuni 299,56 eurot kuus, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu seisukohta elektrikulu keskmise suuruse osas. Asjaolu, et elamus on tuba, milles ööbib külaskäigu ajal hageja Tartus elav täiskasvanud õde, ning mida muul ajal kasutab hageja seisukoha kohaselt tema ema, ei anna alust muuta elektrikulu jagamise proportsiooni.
3. Maakohus leidis, et hageja toidu- ja majapidamistarvete kulu on 190 eurot kuus ja transpordikulu 60 eurot kuus. Maakohus märkis, et kostja ei ole nendele kuludele vastu vaielnud. Kostja leiab, et maakohtu väide on ebaõige, kuna ta on vaielnud kuludele vastu. Ringkonnakohus märgib, et kostja on konkreetselt vastu vaielnud osadele kuludele, ülejäänud kuludele (sh toidu- ja majapidamistarvete kulule ja transpordikulule) ei ole kostja konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on esitanud üldsõnalise väite, et kulud ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata sellest, et hageja ei ole esitanud nende kulude kohta tõendeid, ei saa toidu- ja majapidamistarvete kulu summas 190 eurot kuus, pidada ülepaisutatuks. Samuti ei saa pidada ülepaisutatuks transpordikulu 60 eurot kuus, arvestades muuhulgas hageja väidet, et ta elab Tallinnast ca 30 km kaugusel ning vajab transporti ka Tallinnasse.
4. Maakohus tuvastas, et hageja kooli õppemaks oli vaidlusalusel perioodil keskmiselt 220 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja õppimine selles erakoolis oli ema ühepoole otsus, millist kulu ei peaks kostja kandma. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Käesolevas asjas ei lahendata vanemate vaidlust lapse haridusküsimuse üle. Kuna hageja õppis koolis, kus tuli tasuda õppemaksu keskmiselt 220 eurot kuus, siis tuleb õppemaks arvestada hageja kulude hulka. Lapse kulude kandmise kohustus on mõlemal vanemal (

§ 96lg 1).

1. Eeltoodut arvestades puudub alus muuta kostja poolt vaidlustatud hageja esitatud kulude suurust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et laps oli temaga keskmiselt 10 päeva kuus. Vaidlus puudub, et lapsetoetus laekub hageja emale. Seega mõistis maakohus põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 04.02.2022-31.12.2022 eest 91,05 eurot kuus ja perioodi 01.01.2023-31.03.2024 eest 87,71 eurot kuus.
2. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis arvestamata tema poolt lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida ta on soovinud hageja nõudega tasaarveldada. Kostja on maakohtus esile toonud, et ta on soovinud tasaarveldada lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused järgnevates summades: 2021.a 3817,86 eurot, 2022.a 1355,57 eurot, 2023.a 2058,76 eurot ja 2024.a 590,26 eurot. Seonduvalt kostja väitega tasaarvestuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on 31.03.2025 otsuses tsiviilasjas nr 217-6713 selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli 9 selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud

§ 100

lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette (otsuse p 23). Seega ei ole ülalpidamisnõue tasaarvestatav.

1. Kuna maakohus mõistis elatise välja ajavahemiku 04.02.2022-31.03.2024 eest, siis ei ole alust sellele eelneval või järgneval perioodil kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi käesoleva asja lahendamisel arvestada.
2. Perioodi 04.02.2022-31.03.2024 kohta on kostja esile toonud järgmised hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused: 1) trenn, huviringid ning vabaaja tegevus; 2) riided, jalanõud ja spordivahendid; 3) hügieenitarbed ja ravimid; 4) mänguasjad.
3. Maakohus on elatise arvestuse aluseks võtnud järgmised kulud: kommunaal- ja elektrikulu, toidu- ja majapidamistarvete kulu, transpordikulu, tervishoiukulu, hügieenitarvete kulu, koolitarvete kulu, kooliürituste ja sõprade sünnipäeva kulu, kooli õppemaks, hageja sünnipäevakulu.
4. Riigikohus on
5. mai 2021 otsuses tsiviilasjas 2-18-6491 selgitanud, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

§ 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138) (otsuse p 14.2). 56. Kostja poolt esiletoodud kulud ei kattu nende kuludega, mis on maakohtu otsuses elatise arvestamise aluseks (välja arvatud tervishoiu- ja hügieenikulud). Hageja vajadused maakohtu otsuses esiletoodud kommunaal- ja elektriteenuse, toidu, transpordi jm suhtes ei vähene seetõttu, et kostja on teinud kulutusi trennile, huviringidele, riietele ja muule. Seetõttu ei anna kostja märgitud kulud trennile, huviringidele, vabaajale, riietele, jalanõudele, spordivahenditele ning mänguasjadele alust vähendada hageja elatisenõuet. Mis puudutab kostja tehtud tervishoiu- ja hügieenikulusid, siis nende kulude täiendavaks arvesse võtmiseks puudub alus seetõttu, et

§ 101

lg 1 järgi arvutatud elatise summa juba arvestabki seda, et kostja pidas hagejat keskmiselt kümnel päeval kuus vahetult ülal. Seda, kas vanematel võib olla omavahel nõudeid, kohus käesolevas asjas ei hinda. 10

1. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Samast normist lähtuvalt tuleb menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11