← Eesti

2-25-103762/6

Obsah (7)§ 187§ 444§ 162§ 4842§ 177§ 178§ 468

2-25-103762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu võrguettevõtja Elektrilevi OÜ (varem OÜ Jaotusvõrk) ja Xi (kostja) vahel 05.02.2007 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust nr 17836515 (tarbimiskoha nimetus „Korter“, tarbimiskoha aadress xxx). Kostja on jätnud täitmata lepinguga endale võetud kohustused ning on jätnud teenuste ja kauba (elekter) eest tasumata. Elektrilevi OÜ lõpetas võrgulepingu kooskõlas Elektrituruseaduse §-ga 90 ja 91 ja ütles võrgulepingu üles alates 31.12.

  1. Elektrilevi OÜ on loovutanud nõuded Eesti Energia AS-le, kes omakorda on loovutanud nõuded Enefit AS-le. Enefit AS on loovutanud nõude kostja vastu inkassofirmale OÜ GS Core (hageja). Nõue loovutati 19.09.2024 ja hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest 26.09.
  2. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.05.
  3. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded on õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. 2 2-25-103762

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

§ 4842alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 120 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.