Obsah (4)

§ 101§ 100§ 108§ 102

2-25-7489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7489 Tsiviilas

) § 101 alusel arvutatud summas (hagi esitamise ajal 301,74 eurot kuus) muutuva suurusena vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja X.Z V.W ja kostja U.M-i ühine alaealine laps, sündinud XXX. a. V.W ja kostja on lahutatud ning V.W kasvatab hagejat üksinda. Kostja viibib vanglas. Kostja küll panustab lapse kasvatamisse rahaliselt, aga see abi on ebapiisav ja ebastabiilne. Hageja ema V.W kasvatab kahte alaealist last ja olles ka ise töötu, vajab enda ja lapse ellu kindlust ja stabiilsust, mistõttu taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas.

1. Kohus võttis hagi 10.07.
2. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus toimetati kostjale, U.M-ile kätte 11.07.
3. a. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtaeg 01.08.
4. a. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Enne hagi menetlusse võtmist oli kostja 02.06.
5. a kirjas kohtule teatanud, et ta on X.Z-i elatise nõudest (301 eurot) teadlik ja tal ei ole nõudele vastuväiteid.
6. Hageja esindaja, V.W teatas 27.08.
7. a kohtule, et ta on nõus asjas tagaseljaotsuse tegemisega. KOHTU SEISUKOHT
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja nõusolekul on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
9. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et X.Z (hageja) on V.W ja U.M-i (kostja) ühine alaealine laps, sündinud XXX. a (hetkel seega XXX-aastane). Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi ja hageja kostja juures ei viibi. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust 2 2-25-7489 elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejale ülalpidamist elatise maksmise teel. Hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja taotleb kostjalt elatist

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena tagasiulatuvalt alates 05.05.2025.

a. Arvutades hagejale elatist

§ 101alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale

1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates
2. jaanuarist
3. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hageja kostja juures ei viibi, on elatis hagejale alates
4. aprillist
5. a – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)). Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 05.05.
2. a kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse 3 2-25-7489 (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja pangakontole nr EE072200221082507737 (Swedbank). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4