Obsah (5)

§ 274§ 65§ 75§ 76§ 761

1-17-8602 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8602 (17922700041) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Aliis

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta B.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati B.M süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja kohaldades

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära ehk 300 eurot. Viru Maakohtu 26.06.2020 kohtumäärusega vabastati B.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 30.04.2022 allutades katseaja kestel

§ 75

lg 1 p 1-6, lg 2 p 5 kohustusele läbida katseaja tingimusena alkoholi- ja narkosõltlaste võõrutamise, rehabiliteerimise ja tavaühiskonda abistamise programmi Lootuse Külas, alludes kõigile programmi nõudmistele, kuna ta on ise selleks nõusolekut avaldanud. Harju Maakohtu 21.12.2020 määrusega

§ 76

lg 7 alusel pöörati täitmisele B.M-ile Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsusega 1 1-17-8602 mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 13.12.

2. 22.02.2022 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid B.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. B.M-i karistusaeg algas 13.12.2020, see lõppeb 29.09.2022.

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 23.02.2022.

B.M-i isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta B.M-i ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas B.M , et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. B.M avaldab, et vabanemisjärgne elukoht on ühiselamus x. Vabanemise korral läheb tööle. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid töökohti on Rakveres või mujal. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
4. Riigikohus on 07.02.2018 määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud: KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seisukoha kujundamisel ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel B.M on kriminaalkorras karistatud kolm korda.
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et B.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 761

lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati B.M süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega. B.M mõisteti Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. B.M kannab karistust mh tahtliku esimese asme kuriteo toimepanemise eest. Kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatust.

B.M pani 05.05.2017 kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime alaealisena. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et B.M on esimese astme tahtlikult toimepandud 2 1-17-8602 kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel tuleb kohaldada

§ 761lg 1 p-s 2 sätestatut.

Sätestatu kohaldamiseks ei ole määrav süüdlase iga tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal, mil ta võib olla ka vanem kui 18-aastane. Kohus möönab, et B.M on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega mõistetud vangistusest. St, et B.M-i puhul on viidatud otsusest tulenevalt täidetud karistusaja pikkusest tulenevad formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

1. Kohtuistungil on B.M avaldanud soovi elada ühiselamus. Seega tuleb nentida B.M-i puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt B.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist ja seejärel tema allutamist käitumiskontrolli nõete ja kohustustele. Seega on B.M-il vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on B.M-i puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et B.M on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Saab nõustuda, et B.M-i käitumises on kantava karistuse vangistuse osas nii mõndagi postiivset. B.M on vangistuses viibimise perioodil õppinud. Omandatud on teadmisi riigikeelt õppides. Kahtlusteta aitab riigikeele omandamine isikul vabaduse tingimustes kergemini hakkama saada ja toime tulla igapäevases asjaajamises riigiasutustega. Töötamine vangistuse tingimustes näitab noorele kinnipeetavale, et sissetulekut on võimalik saada ka läbi oma seaduskuuleka panuse ning seeläbi hüvitada olemasolevaid nõudeid . B.M-iga on vangistuse tingimustes läbi viidud vestlusi, kus käsitletakse hoiakuid, käitumist ja kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Isegi kui motivatsioon eluviisi muutmiseks on madal, siis omandatu avaldab kahtlusteta mõju ning annab panuse isiku mõttemaailma muutumiseks. Erinevad ravid, nõustamised, vestlused ja programmid aitavad suunata noort õigusrikkujat õiguskuulekale teele, aitavad muuta tema mõttemaailma, kuna noore õigusrikkujana on isiksus alles arenev. B.M-il on lähedase isikuna olemas perekond. Kohus märgib, et kogumis on tegemist kaalukate asjaoludega, mis annavad olulise panuse B.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. B.M-i käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli antud võimalus kanda vabaduse tingimustes kui ta oli vabastatud karistuse kandmisele ennetähtaegselt tingimisi, kui ka hilisem, täitmisele pööratud karistusaeg. Viimatist, ehk karistus kantavana vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks negatiivselt ja B.M-i vabastamist mittetoetavaks. Põhjuse sellise seisukoha kujundamiseks annab B.M-i käitumine vangistuse ajal distsiplinaarsüüteo toimepanemises. B.M-i suhtes on olemas üks kehtiv distsiplinaarsüüteo otsus. Kehtiva distsiplinaarkaristusena on määratud noomitus. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et B.M on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamise aja seisuga omas B.M mitut kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva distsiplinaarkaristuse võttis kohus arvesse seisukoha kujundamisel, andes sellele kaalu, mis ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Seega oli B.M-ile teada, et kehtiv distsiplinaarkaristus on selline asjaolu, mis omab kaalu 3 1-17-8602 ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ning mis ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Vaatamata teadmise olemasolule jätkas B.M käitumismustriga, mis väljendus distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et B.M on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. B.M , vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugivad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet, on oht, et B.M võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Seda enam, et nii viimatise süüdimõistva otuse aluseks olev tegu kui ka distsiplinaarsüüteo toimepanemine oli seotud ametiisikute suhtes. Seega seda enam olukorras, kus iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ning enesekesksus. Järelikult on hinnang B.M-i karistusajale negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
3. Kohus on varasemalt andnud B.M-ile võimaluse vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Varasema ennetähtaegse vabastamise materjalidest selguvana B.M-i optimistlik seisukoht seaduskuulekaks eluks ei realiseerunud. Olukorras, kus kinnipeetav ei suuda jälgida kriminaalhoolduse nõudeid, mida ta on demonstreerinud enda obektiivselt avaldunud käitumisaktidega, on edulootus seaduskuuleksks eluks vähesed. Seda enam olukorras, kus B.M ei elanud kindlaskmääratud elukohas ning kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande. B.M ei ilmunud ka kohtuistungile ega andnud oma mitteilmumise põhjusest teada, mistõttu Harju Maakohus oli sunnitud ta 28.10.2020 määrusega tagaotsivaks kuulutama. B.M peeti kinni 13.12.
4. Seega B.M on rikkumisi toime pannnud ajal, mil ta oli vabastatud karisutse kandmiselt ennethtaegselt tingimisi ja karistuse kandmise ajal. Kohus loeb mõlemad karistuse kandmise aja osad läbituks negatiivselt.
5. B.M kannab karistust eriliigiliste, vägivallaga toime pandud kuritegude eest. Seonduvalt B.M-i karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras kolmandat korda karistatud isikuks, kannab B.M vanglakaristust esmakordselt. Samas on põhjendatud välja tuua, et sama süüdimõistva kohtuotsuse alusel on kohus andnud B.M-ile võimaluse kanda karistus tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. B.M talle antud võimalust ei väärtustanud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramine on olnud põhjuslikus seoses B.M-i käitumisega. Lisaks on kohus seisukohal, et vaatamata B.M-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi mõistmisele, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uue kuriteosüüdistuse esitamise. Peale selle on B.M sellele eelnevalt peale tingimisi karistuse mõistmist käitunud viisil, kus esines alus uue süüdistuse esitamiseks. B.M-i kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et B.M on tugeva kontrolli all vangistuses viibimise perioodil taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud distsiplinaarkorras karistuse määramisega. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib B.M naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute tervist ja vara ohustava tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on impulsiivne ja tagajärgedele mõtlematu käitumine, maajandusliku kasu saamise eesmärk, enesekontrolli kaotamine ja alkoholi tarbimine soodustegurina. 4 1-17-8602
6. Seonduvalt B.M-i varasemalt toimepandud kuritegudega rõhutab kohus, et toimepandud teod on oma olemuselt vägivaldsed. B.M on oma käitumisega väljendanud hoolimatust isikuõiguste suhtes ning on käitunud oma üleolekut demonstreerivalt. Oma suhtumist vanglaametnikesse on B.M demonstreerinud käitumisaktiga, mis oli aluseks distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramisel. Arvestades karistuse kandmise aluseks olevate kurteoepisoodide rohkust ning nende iseloomu ja B.M-i suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt B.M-i käitumist vangistuse kandmise ajal, on kohus seisukohal et kinnipeetav on alles suundumas teele, kuidas käituda õiguskuulekalt. Kohtuistungil tajutu pinnalt on B.M-i mõttemaailmas toimumas muutused. Kuid muutused ei ole sellised, mille pinnalt kohtul tekib usaldusprognoos edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.
7. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise iseloomustuse kohaselt elukoht B.M-il puudub. Registriandmete järgi B.M-il puudub registrijärgne elukoht. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on soov elada ühiselamus xxx. Kuigi süüdimõistetu linna ei avaldanud. Mõistab kohus, et võimaliku elukoha aadressina käsitles B.M KohtleJärvel x asuvat ühiselamut. Ühiselamu Kohtla-Järvel aadressil x asub majas nr x. Aadressi andmega eksimine võis olla juhuslik, seda en am, et puuduvad andmed B.M-i varasema Kohtla-Järvel elamise kohta, s.o võimalik on teadmise puudumine Kohtla-Järve linna kinnisvarast ning sotsiaalelupinna aukohast. Seega kinnipeetaval on küll võimalus asuda elama ühiselamusse, kuid kohtu kogemusele tuginedes saab anda hinnangu, et elu ühiselamus ei toeta edaspdist seaduskuulekat elu. Arvestades, et ühiselamus elamise sooviavaldus tekkis kohtumenetluse käigus ning iseloomustuses toodud elukohaga seotud isikuandmeid ja varasemat B.M-i käitumismustrit kindlaksmääratud elukohas elamisega seonduvalt, ei omista kohus kindlale elukohale sellist garantiid, mis toetab ennetähtaegset vabastamist.
8. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on B.M-il olemas kodune lähedaste ring, kes on valmis teda toetama. Aga samuti on B.M-il viimati vabaduses olemise perioodil tekkinud suhtlus tüdruksõbraga. Samas peab arvestama, et lisaks lähedastele toimub lävimine ka oma tutvusringkonnaga. Siinjuures peab märkima, et B.M-i iseloomustusest nähtuvalt varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, on B.M-i ümbritsevad isikud avaldanud kinnipeetavale mõju, kinnipeetav on kuritegusid toime pannud kaaslaste poolt mõjutatuna. Siiski peab möönma, et iseloomustuse järgi B.M kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle. Kui aga arvestada, et B.M on valmis rikkumi si toime panema ka üksi ning on seda vangistuse tingimustes ka demonstreerinud, siis ei leia kohus tuge sellestki, kui isik avaldab motivatsiooni loobuda kriminaalse taustaga/varasemast suhtlusringkonnast. Kuritegusid on võimalik toime panna ka ilma kriminaalse suhtlusringkonnata. Kuna B.M on oma senise käitumisega nii vangistuse eelselt kui ka vangistuse ajal üles näidanud soovi demonstreerida oma allumatust kehtivale korrale, siis on ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus osundab, et
9. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et B.M-i varasemat käitumist on mõjutanud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamine. Sõltuvusainete vaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise perioodil. Viimatine alkoholi tarvitamine leidis aset vahetult enne kinnipidamist. Varasem sõltuvusainete vaba elu vangistuse tingimustes ei ole avaldanud sellist püsivat mõju, mille pinnalt saab nentida ohuprognoosi minimeerimist uute kuritegude toimepanemisel. Tuleb hinnata positiivseks, et B.M on vangistuses viibimise perioodil jõudnud arusaamisele, et sõltuvusained tekitavad probleeme. Kuid läbi praktilise elu puudub B.M-il kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine tarbimisest. Kui sõltuvusainete tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel, siis on olemas selline risk, mis erinevate 5 1-17-8602 asjaolude ebasoodsal kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on oht uute kuritegude toimepanemisele. Teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Käesoleva aja seisuga kohtul puudub veendumus, et vabadusse siirdudes B.M suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi/narkootikumi tarbimisele. Senine B.M-i käitumine ei ole tekitanud kohtus usaldust, et kuritegude toimepanemie riski suurendavatest asjaoludest tulenev risk on piisavalt maandatud.
10. Vangistuses viibimise perioodil on B.M omandanud erialad ning täidab töökohustusi. Vabanemise korraks B.M-il garanteeritud töökoha garantii puudub. Töö tegemise konkreetne nägemus B.M-il puudub. Sõnades on olemas valmisolek asuda täitma töökohustusi. Samas valmisolek on piisavalt abstraktne ja konkreetselt läbi mõtlemata. Arvestades kinnipeetava noort iga, ei saa nõuda pikaajalist töö tegemise kogemust vabaduse tingimustes. B.M-i kohta aga puuduvad töötamise registris igasugused andmed töö tegemise kohta. Iseloomustuse järgi on eelistanud töö tegemist mitteametlikult. Arusaadav on seegi, et töökoha püsivusega esineb probleeme. Arvestades võlanõuete olemasolu ca 3000 euro suuruses summas, töökoha garantii puudumist ning varasemelt toime pandud varavastaseis kuritegusid, ei saa anda majanduslikule toimetulekule ülemäära suurt kaalu karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsutamisel.
11. Kohus võtab arvesse ka seda, et B.M on küll sõnades valmis asuma õiguskuulekale teele, kuid B.M objektiivselt avaldunud käitumises ei ole praeguse seisuga kohus veendunud, et ta on ka tegelikult valmis seaduskuulekaks eluks. Kohtul puudub veendumus, et B.M-i mõttemaailm on muutunud piisavalt viisil, et tulle edukalt toime vabaduse tingimustes.
12. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele B.M-i vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis B.M-i ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja B.M-i valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Arvestades B.M iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et B.M on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 6