lg.1 alusel määrata kindlaks tema ülalpidamise ulatus tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Hagile on lisatud teatis koolist hageja õppimise kohta Jõgevamaa Gümnaasiumis (dtl 9). 05.02.2025 (dtl 16-17) esitas hageja täiendavad põhjendused, et tal ei ole võimalik endale sissetulekut teenida õppimise tõttu, sissetulek puudub, tõendid ema sissetuleku kohta ja hageja kulude kohta, ta on elatise saamiseks pöördunud isa poole. Hageja esitas selle kohta tõendid (dtl 18-61). Kohus kohtuistungil 04.08.2025 küsis hagejalt tõendit selle kohta, et ta praegu on haridust omandajate nimekirjas
Hageja esitas isikukaardi Jõgevamaa Gümnaasiumist (dtl 83-87), kus õpilane on 11E klassi lõpetamise järel õpilaste nimekirjas.
) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. 9. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 8) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevase õppetööga õppeasutuses, Jõgevamaa Gümnaasiumis. Hageja põhjendas ka kohtuistungil, et koolipäevad on pikad, antakse ka koduseid ülesandeid. Kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita, see tagab hakkamasaamise ka edaspidi. Hageja on esitanud nõude 27.01.2025 elatise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.01.2025 ja edaspidiseks, et saaks lõpetada keskkooli. Hagejal on plaan jätkata õpinguid kõrghariduse saamiseks (ülikoolis). Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik
10. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuine kulu on keskmiselt 668,15 eurot, sh eluasemekulud 95,15 eurot, toidukulu 300 eurot, transpordikulud 85 eurot, sidekulud 33 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 75 eurot. Hagiavalduses (täiendus dtl 16) esitatu kohaselt elab hageja koos emaga ja noorema õe M.M.iga. Elatakse emale kuuluvas korteris ja hageja väitel kannab tema ülalpidamiskulud tema ema. Kohtuistungil antud seletuses nimetas hageja, et korteris elavad peale tema veel ema, ema elukaaslane ja hageja noorem õde. Seega jaguneb hageja vajalike kulude kandmine hageja enda, tema ema ja kostja vahel. Menetluses ei ole esitatud vastuväited hageja vajalike kulude suurusele. Kohus käsitles kohtuistungil hagejaga temale vajalikke väljaminekuid, s.h. eluasemekulusid. Hageja kasutab piiramatu internetiga paketti, sama teenuse raames kasutab internetti ka hageja õde. Igakuiseid kommunaalkulusid maksab hageja ema, kulude kohta on esitatud tõendid (dtl 47-49). Kohtu hinnangul ei ole hageja vajalikud kulutused, hagiavalduses näidatud 668,15 eurot kuus, liialdatud, kuid arvestades hageja antud selgitusi ja asjaolu, et eluasemekulud peaksid jagunema nelja isiku vahel, loeb kohus hageja vajalikeks eluasemekuludeks 71,36 eurot kuus. Ka hagejale vajaliku transpordikulu juures loeb kohus põhjendatuks kulu 43 eurot kuus, võttes arvesse, et hagejale vajalikud sõitmised (näiteks kooliga seotuna) on olnud kaetud korraldaja poolt. Seetõttu loeb kohus hagejale vajalikud kulud kuus summas 602,36 eurot. Hageja ema ja isa vahel kokkulepitu kohaselt on kostja varasemalt kandnud hageja ülalpidamiskulusid 200 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja taotletud elatisesumma 200 eurot kuus ehk umbes 1/3 hagejale vajalikest kuludest on põhjendatud. Sellises summas ülalpidamise andmisel kostjalt hagejale jääb hageja ja tema ema kanda kulusid enam kui 400 eurot kuus ehk vähemalt 2/3 hagejale vajalikest kuludest. Hageja selgitustest nähtub, et ta ei nõuagi kostjalt kõigi kulude kandmist pooles ulatuses. Nii ei ole hageja nõudnud kostjalt ka näiteks autokoolis käimise kuludes osalemist. Pärast hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud. 11.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt rohkem kui perioodi 01.01.2025-27.01.2025 eest, hagi on esitatud kohtule 27.01.2025. Hageja on arvutanud elatisenõude tagasiulatuva perioodi 01.01.2025-27.01.2025 eest summas 167,74 eurot (dtl 16 p 4). Kohus on seisukohal, et elatisenõuet perioodi eest 01.01.201527.01.2025 ei tule lugeda käesolevas asjas elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt
Asja materjalist (poolte kirjavahetus dtl 52-61) nähtub, et hageja on kostja poole pöördunud elatise saamiseks ka pärast täisealiseks saamist juba 19.12.2024 ehk vahetult enne täisealiseks saamist. Aeg kuni 27.jaanuarini 2025 ehk hagi esitamiseni kohtule on minimaalne ja põhjendatud, et veenduda kohtusse pöördumise vajaduses, s.t. selles, et kostja vabatahtlikult elatist ei maksa. Hageja ei ole asjatult viivitanud, mistõttu on põhjendatud mõista elatis välja alates 01.01.
p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid
lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (
Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealise lapse ülalpidamise kõrvalt. Kostja on teeninud töötasuna sissetulekut keskmiselt 2203 eurot kuus, mis võimaldab ülal pidada nii kostjat ennast, tema alaealist last ja maksta 200 eurot elatist hagejale. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist perioodi eest 01.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.