TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-24-783 Otsuse kuupäev 29. august 2025 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X kaebus Toila Vallavalitsuse 16. veebruari

) § 131 lg 2 3-24-783 alusel määramata põhjendusel, et perekonna sissetulek pärast

§ 133

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 1474,52 euro ulatuses. Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku (

§ 133lg 4).

1. Kaebaja esitas Toila vallale
2. veebruaril 2024 eelnimetatud otsuse peale vaide, mille Toila Vallavalitsus jättis
3. märtsil 2024 rahuldamata.
4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
5. märtsil 2024 kaebuse Toila Vallavalitsuse
6. veebruari
7. a otsuse nr 24269174105 tühistamiseks ning Toila valla kohustamiseks teha uus otsus kaebajale toimetulekutoetuse määramise kohta. Vaidlusalune otsus on koostatud tähtaega rikkudes ning Toila vald kohaldas õigusnorme ebaõigesti. Toila vald ei võtnud arvesse, et kaebajal ei olnud
8. a jaanuaris sissetulekut. Kaebaja töösuhe lõppes
9. detsembril 2023 ning ta ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist.
10. Tartu Halduskohus võttis
11. märtsi
12. a määrusega menetlusse X kaebuse Toila Vallavalitsuse
13. veebruari
14. a otsuse nr 24269174105 tühistamiseks ja toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks.
15. Vastustaja esitas kohtule
16. aprillil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
17. Kaebaja seadis
18. aprilli
19. a taotluses kahtluse alla valla esindaja esindusõiguse. Kohus selgitas samal päeval kaebajale seadusliku ja volitatud esindaja erinevust ning asus seisukohale, et valla esindajal on esindusõigus volikirja alusel olemas.
20. Toila vald selgitas kohtu tehtud kohtunõuetele esitatud
21. märtsi,
22. märtsi ja
23. märtsi
24. a vastustes täiendavalt toimetulekutoetuse mittemääramise asjaolusid ning kohaldatud õiguslikku alust.
25. Tartu Halduskohus määras
26. aprilli
27. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
28. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 9.
29. Vastustaja on veebruar 2024 toimetulekutoetuse määramata jätmisel jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. Kaebaja ei saanud jaanuaris 2024 sissetulekut ning vastustaja tegi otsuse tähtaega rikkudes. Vastustaja tugines ebaõigesti

§ 133

lg-s 4 sätestatule ning ignoreeris põhjendamatult

§ 133

lg-s 1, 1ˡ ja § 132 lg-s 3 ette nähtud korda.

§ 133

lg-s 4 reguleeritud sündmus peab toimuma taotluse esitamisele eelneva kuu jooksul ehk praegusel juhul jaanuaris 2024, kuid toimus detsembris

1. Kaebaja töösuhe lõpetati
2. detsembril 2023 koondamise tõttu ning kaebaja ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. 9.
3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) on tehtud esimesed menetlustoimingud
4. veebruaris 2024 tagantjärele, mitte vastustaja poolt nimetatud päeval 2 3-24-783 (
5. veebruar 2024). Kaebaja ja vastustaja vahel puudus kokkulepe täiendavate dokumentide esitamise kohta. Osad kirjed tehti STAR-s tagantjärele ning kaebaja Toila valla külastus on fikseeritud ebakohaselt ehk kaebaja suhtes käituti lugupidamatult.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 10.
7. Kaebajal paluti haldusmenetluses esitada arvelduskonto 6 kuu väljavõte taotleja sissetulekutest ja kuludest ülevaate saamiseks. Samuti selgitati kaebajale toimetulekutoetuse määramise põhimõtteid. Need toimingud on fikseeritud STAR-s. Kaebaja nimetatud teavet ei esitanud piirdudes andmetega üksnes jaanuar 2024 kohta. Vastustaja tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning saadud vastusest nähtuvalt sai kaebaja sissetulekut alates augustist 2023 kuni detsembrini
8. 10.
9. Otsuse tegemisel on sissetuleku arvutamisel lähtutud

§ 133lg-st 4 ning menetluses on arvestamise aluseks võetud kaebaja viie kuu (2023.

a august kuni detsember) sissetulek 9317,73 eurot, millest moodustab viie kuu keskmine sissetulek 1863,55 eurot kuus. Seega kaebaja leibkonna sissetuleku piir ületab toimetulekupiiri 1474,52 euro ulatuses ning tema toimetulek on tagatud. Kaebaja kasutuses olnud rahalised vahendid ületasid toimetulekupiiri olulisel määral ning lähtudes sellest ei olnud tegemist toimetulekuraskustes oleva isikuga. 10.

1. Vastuseks märtsis 2025 esitatud kohtunõuetele märkis vastustaja, et kaebaja esitas Toila vallale esmakordselt toimetulekutoetuse taotluse
2. a veebruaris ning vald palus taotlusele juurde lisada kuue kuu pangakonto väljavõtte hiljemalt
3. veebruaril 2024, kuid kaebaja nõutud dokumenti määratud tähtajaks ei esitanud. Kaebaja esitas üksnes jaanuar 2024 väljavõtte. Toimetulekutoetuse menetlemisel tehti kaalutletud otsus mitte lähtuda

§ 133

lg-st 1 põhjusel, et kaebaja esitas andmed, mille kohaselt puudusid tal taotluse esitamisele eelnenud kuul sissetulekud. Kuna kaebaja ei esitanud nõutud kuue kuu väljavõtet, siis tegi vastustaja päringu Maksu- ja Tolliametisse, mille andmetest selgus, et kaebajale oli tehtud väljamakseid perioodil august kuni detsember 2023 summas 9317,73 eurot. Seega ei olnud alust menetleda taotlust

§ 133lg 1 alusel.

10.4. Vald möönab, et võis eksida selles osas, et taotluse menetlemisel

§ 133

lg 4 alusel olid arvestuse aluseks sissetulekud perioodil august kuni detsember 2023 ning välja on jäetud jaanuar 2024, kuid ka sellisel juhul ületab leibkonna kuue kuu sissetulek toimetulekupiiri 1163,42 eurot. Toimetulekutoetuse mittemääramine ei mõjuta kaebaja toimetulekut, kuna talle august kuni detsember 2023 välja makstud rahaliste vahendite näol on tegemist piisava sissetulekuga, mida saab kasutada oma esmavajaduste rahuldamiseks. 10.

1. Toila Vallavalitsus vaatas pärast Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsuse nr 3-24965 jõustumist uuesti läbi kaebaja taotluse toimetulekutoetuse määramiseks märts 2024 eest ning tegi uue otsuse toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, see otsus on kehtiv. KOHTU SEISUKOHT
4. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tuleb toimetulekutoetuse määramisel arvestada taotleja sissetulekutega ning milline ajavahemik on õige aluseks võtta. 12.

§ 131

lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

§ 133

lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (

§ 131

lg 2).

§ 134

lg 1 järgi määrab ja maksab kohaliku 3 3-24-783 omavalitsuse üksus toimetulekutoetust jooksvaks kuuks

-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 133

lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

§ 133

lg 11 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek.

§ 133

lg 4 näeb täiendavalt ette, et kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga (§ 132 lg 3). 13. Tartu Halduskohus asus sarnases samade poolt vahel toimunud kohtuasjas (haldusasi nr 324-965) seisukohale, et juhul, kui toimetulekutoetust arvestatakse

§ 133

lg 1 kohaselt, tuleb haldusorganil lähtuda taotluse esitamisele eelneva kuu saadud sissetulekust, mille hulgast on välja arvatud

§ 133lg-s 2 nimetatud laekumised.

Tulenevalt

§ 133

lg-st 4 võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele. Otsus kuue kuu keskmise sissetuleku arvesse võtmiseks tuleb teha juhtumipõhiselt, lähtudes isiku või perekonna abivajadusest (sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) seletuskiri, millega sätestati

§ 133lg 4 kehtivas sõnastuses).

Kuna otsuse tegemisel on haldusorganil kaalutlusruum, siis tuleb otsustust põhjendada, näidates ära otsuse tegemisel oluliseks peetud asjaolud. Eelkõige peab haldusorgan otsuse tegemisel veenduma, et kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toimetulekutoetuse arvestamine ei tooks kaasa puuduses perekonna abita jätmist. Seega tuleb kuue kuu keskmise sissetuleku arvestamine kõne alla eelkõige juhul, kui mitmeks kuuks ette või tagantjärele makstud sissetulek on saadud toetuse taotlemisele eelneval kuul. Kui sissetulek on saadud varem, siis tuleb hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut.

st tulenevalt on seega võimalik arvestada toimetulekutoetuse määramisel perekonna eelneva kuu sissetuleku või eelneva kuue kuu keskmise sissetulekuga. Nende kahe kombineerimine ei ole ühelgi juhul lubatud (Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-16-1436, p-d 24 ja 25). Vastustaja ei selgitanud märts 2024 kohta tehtud otsuse, miks ta võttis kaebaja tegeliku ja arvesse mineva sissetulekuna arvesse töötasu, mille kaebaja oli saanud töötasuna perioodi august kuni detsember 2023 (5 kuud) eest (seega mitte taotlemisele eelnenud kuue kuu, s.t september 2023 kuni veebruar 2024, keskmise sissetuleku). Kuna kaebaja esitas toimetulekutoetuse taotluse
3. a märtsikuus, kuid viimase töötasu sai kaebaja
4. a detsembrikuu eest, siis tulnuks vastustajal hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellise hindamise läbi viinud. Kui haldusorgan jätab toetuse taotluse lahendamisel arvestamata taotleja sissetulekute ja väljaminekutega või teeb seda viisil, mis ei ole kohtule kontrollitav, siis on haldusorgan eksinud haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu. 4 3-24-783
5. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kohtuasjas kujundatud õigusnormide tõlgendus asjakohane ka praeguse asja lahendamisel ning ei esine aluseid teistsuguse tõlgenduse andmiseks. Toila vald on teinud sama vea veebruar 2024 toimetulekutoetuse määramisel. Sarnaselt märts 2024 kohta tehtud otsusega ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses selgitanud, miks ta lähtus toimetulekutoetuse määramisel

§ 133

lg-st 4 ja mitte

§ 133

lg-st 1 ning miks võeti kaebaja sissetulekuna arvesse töötasu, mille kaebaja sai perioodi august kuni detsember 2023 eest (s.o viie kuu keskmine sissetulek ning mitte taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmine sissetulek). Kaebaja esitas toimetulekutaotluse

1. a veebruaris, kuid viimase töötasu sai
2. a detsembris.
3. Kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks tegelikkuses kaebajale
4. a veebruari eest toimetulekutoetuse määramisel

§ 133

lg-te 1 ja 4 kohaldamise vahel kaalunud ja hinnanud, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab kaebaja toimetulekut. Toila Vallavalitsuse

1. veebruari
2. a otsus nr 24269174105 sellekohaseid põhjendusi ei sisalda. Vastustaja on alles kohtumenetluses pärast halduskohtu otsuse jõustumist asjas nr 3-24-965 ning kohtu selles asjas tehtud mitmetele järelepärimistele vastates asunud selgitama, millistest põhimõtetest otsuse tegemisel lähtuti. Kuna otsuses ega ka vastuses kaebusele ei ole vastustaja nendele asjaoludele tuginenud, siis ei usu kohus, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel hiljem kohtumenetluses tagantjärgi esitatud asjaoludest. Ka esimesele
3. veebruaril 2025 tehtud kohtunõudele esitatud vastuses märgitud põhjendused näitavad, et vastustaja ei mõistnud

§ 133

lg-te 1 ja 4 tingimuste erisusi ning eristamise vajadust ning alles täiendavatele kohtunõuetele vastates on vastustaja üritanud selgitada kaalutlusõiguse teostamise asjaolusid. Kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks nõuetekohaselt hinnanud, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut. Seega ei ole vastustaja järginud sarnaselt haldusasjale nr 3-24-965

reegleid otsuse tegemisel.

1. Erinevalt haldusasjast nr 3-24-965 ei pea kohus siiski õigeks vaidlustatud otsust tühistada ja uueks läbivaatamiseks valda kohustada, sest vastustajal tuleks samasisulise resolutsiooniga otsus, millega keeldutakse toimetulekutoetuse määramisest, uuesti teha. Kohtupraktikas on haldusmenetluse seaduse §-le 58 tuginedes asutud seiskohale, et kui sama asja uuel lahendamisel tuleks vastustajal teha samasisuline otsus, siis ei pruugi põhjendamispuudused ning kaalutlusõiguse kasutamisel tehtud minetused haldusakti tühistamist tingida. Tegemist on siiski erandliku võimalusega ja kohus ei saa asuda haldusorgani asemel teostama olulisel määral kaalutlusotsus. Põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta üksnes juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus tuleks igal juhul uuesti vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 16). Kohus tõi eelnevalt välja, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel nõuetekohaselt kasutanud, sest pole aru saada, miks lähtuti

§ 133

lg-s 4 sätestatud tingimustest ning sedagi valesti, sest arvesse ei võetud kuue kuu, vaid viie kuu sissetulekuid, mistõttu oli arvestatud keskmise sissetuleku suurus ebaõige. Samas tuleb MTA-le esitatud päringust välja, et kaebaja sai regulaarset sissetulekut ajavahemikul september kuni detsember 2023 ning sai detsembris 2023 ka töölepingu ülesütlemisega seonduvalt töötasuga koos hüvitist (see nähtub tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis märgitud reast 33). Asjaolu, et kaebaja ei saanud jaanuaris töötasu ei muuda fakti, et detsembris 2023 saadud sissetulek vastab

§ 133

lg 4 tingimustele ning vastustaja võis seda toimetulekutoetuse määramisel arvestada. Kui asjakohasel ajavahemikul kaebaja saadud sissetulek jagada kuuega ja võttes arvesse taotlemisele eelnenud kulud ning 5 3-24-783 toimetulekumäära, siis ületaks arvestatav sissetulek ikkagi toimetulekupiiri 1163 euro võrra. Samuti ei saa kaebaja viimase töötasu ja töölepingu ülesütlemise eest makstud tasu suurust ja tasumise aega arvestades tuua kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toimetulekutoetuse arvestamine kaasa puuduses perekonna abita jätmise. Sellises olukorras ei näe kohus vajadust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks, sest vastustaja peaks andma ka uuel otsustamisel veebruar 2024 toimetulekutoetuse osas samasisulise resolutsiooniga otsuse ehk taotlus jääks rahuldamata. 17. Kaebaja on välja toonud ka STAR andmete kandmisega seotud asjaolud, kuid need ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust ning kohus nendel pikemalt ei peatu. Samuti ei ole vaidlustatud otsuse materiaalse õiguspärasuse hindamisel tähtsust sellel, kas vald järgis otsuse tegemisel tähtaega või ületas seda mõnevõrra. Otsuse tegemine väidetavalt tähtaega ületades ei ole iseseisvaks otsuse tühistamise aluseks (vt ka haldusmenetluse seaduse § 58). Kohus juhib siiski kaebaja tähelepanu sellele, et kui taotluses esinesid puudused või vastustaja hinnangul oli taotlejal vaja esitada lisaandmeid oma sissetulekute kohta (arvelduskonto 6 kuu väljavõte), siis ei hakka

§ 134

lg-s 2 sätestatud otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg kulgema mitte toimetulekutoetuse taotluse esitamisest, vaid pärast kõikide vajalike dokumentide esitamist. Asjaolu, et vastusaja tegi

1. veebruaril 2024 iseseisvalt päringu MTAle, ei tähenda, et kaebajale ei selgitud arvelduskonto 6 kuu kohta väljavõtte esitamise kohustust. MTA päringust sai vastustaja teada üksnes töötasu puudutava teabe, täpsemat teavet kaebaja sissetulekute ja kulude kohta vastustajal ei olnud, sest arvelduskonto väljavõtet haldusmenetluses ei esitatud. Kohtul puudub alus kahelda STAR kantud andmete õigsuses.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata. Kaebus oli riigilõivuvaba, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 109 lg 1).
3. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6