KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-24-3250 Haldusasi Z.S-i kaebus Politsei- ja

) §-s 69 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo, s.o teenistuskohustuste süülise rikkumise toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks

§ 70p 2 järgi põhipalga vähendamise üheks kuuks 10% ulatuses alates 1.

detsembrist 2024 väljateenitavast põhipalgast (p 1); 2) otsustas mitte karistada kaebajat

§-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, teenistuskohustuse süülise rikkumise toimepanemise eest. Käskkirja kohaselt on selle aluseks mh

1. oktoobri
2. a distsiplinaarmenetluse kokkuvõte numbriga 1.3-2/
4. Kaebaja esitas
5. novembril 2024 PPA peadirektorile vaide, milles taotles käskkirjaga nr 1.3-3/87d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist tulenevalt

§ 77

lg-s 1 sätestatud kuue kuu möödumisest päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allub.

1. Kaebaja vaie jäeti
2. novembri
3. a vaideotsusega nr 1.3-2/108-2 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi seaduses ettenähtud aja jooksul.
4. Z.S esitas
5. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule
6. novembril 2024 allkirjastatud kaebuse, milles palub tühistada PPA peadirektori käskkirja nr 1.3-3/87d. Kaebaja selgitas, et teavitas aru saades, et oli ekslikult hävitanud eseme, mis tulnuks süüdimõistetud isikule tagastada, samal kuupäeval (
7. aprillil 2024) oma vahetut juhti, Kesk-Eesti politseijaoskonna juhti JRi ning SKB Lääne sisekontrollitalituse juhti GVi.

§ 77

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Seega lõppes distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg

1. oktoobril
2. Lisaks pikendati
3. septembri
4. a käskkirjaga nr 47d juba möödunud tähtaega. Kaebaja taotles seetõttu
5. oktoobril 2024 menetlejalt distsiplinaarmenetluse lõpetamist ja karistuse määramata jätmist, kuid taotlust ei rahuldatud.

§ 77lg 2 kohaselt peatub kuuekuulise tähtaja kulgemine ajaks, kui 2

§-s 83 sätestatud asjaoludel peatunud (sh § 83 lg 2 puhkusel viibimine). Ent kaebaja ei olnud

1. kuni
2. juulini 2024 süüdistatava staatuses – süüdistatava õigusi tutvustati talle alles
3. oktoobril 2024, kui edastati ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõte. Seega sai kaebaja süüdistatava staatuse alles
4. oktoobril 2024, seda polnud veel ka
5. septembri
6. a käskkirja nr 47d koostamise ajal.
7. PPA palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA esitas järgmised vastuväited. 8.
8. Eristada tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu. Esimesega määratakse asjaolude ja süüdlase väljaselgitamise tähtaeg, teine aga kohaldub siis, kui distsiplinaarvõimu teostaja otsustab karistada ametnikku distsiplinaarsüüteo toimepaneku eest.

ei näe otsesõnu ette menetlustähtaegu, kuid kehtestab reeglid karistuse määramise tähtaja arvestamiseks.

§-d 72 ega 77 ei kohusta määrama käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramise kuupäeva. See on seletatav sellega, et menetluse algetapis pole võimalik tulemust prognoosida. 8.

1. Praegusel juhul pandi distsiplinaarsüütegu toime ja vahetu juht sai rikkumisest teada
2. aprillil
3. Karistuse määramise tähtpäev saabus
4. oktoobril 2024, mis määrati ka distsiplinaarmenetluse tähtajaks. 8.
5. Ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub tema puhkuse ajaks (

§ 83lg 2).

Kaebaja oli

1. kuni
2. juulini 2024 (kokku 19 kalendripäeva) puhkusel. Riigikohus on otsuses nr 3-15-1879/57 tõlgendanud

§ 77

lg-t 2 selliselt, et distsiplinaarkaristuse määramise kuuekuuline tähtaeg peatub

§-s 83 nimetatud aluse esinemisel automaatselt. Järelikult jäi praegusel juhul distsiplinaarkaristuse määramine tähtaja piiresse (kuus kuud + 19 päeva). 8.

1. Distsiplinaarmenetluse pikendamine või karistuse määramise tähtaja peatumine peab olema isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, teada. Tähtaja peatumine seaduse alusel ei nõua haldusakti andmist, kuid selleks võib anda käskkirja nagu käskkiri nr 47d, mis oli mõeldud menetlusele allutatud ametniku informeerimiseks. Käskkirja vormistamine ei muuda menetlustoimingut haldusaktiks. 8.
2. PPA hinnangul pole

§ 77

lg 2 rõhuasetus sellel, millal ametnikku käsitati süüdistatavana, vaid tähtaja kulgemisel. Tegu on materiaalõigusliku tähtajaga, karistuse määramise õigust lõpetava tähtajaga. Ka tähtaja kulgemise algus on

§ 77

lg-s 1 seotud mitte teo toimepanija isikuga või tema staatusega, vaid distsiplinaarsüüteo toimepaneku või sellest juhi poolt teadasaamisega. § 77 lg-t 2 kohaldatakse karistuse määramise otsuse langetamise ajal, mil süüdistatav on juba teada. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Poolte vahel ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse määramise sisulise põhjendatuse üle, vaid kaebaja on kahtluse alla seadnud üksnes selle, kas see määrati hilinenult. Seetõttu ei käsitle kohus muid vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse küsimusi. 10.

§ 77

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane 3

§ 77

lg 2 järgi peatub lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli

§ 83

alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 83alusel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus mh puhkuse ajaks (p 2).

1. Praegusel juhul toimus kaebajale ette heidetud tegevus
2. ja
3. aprillil 2024 ning vaidlust ei ole selle üle, et
4. aprillil 2024 toimunust sai kaebaja vahetu juht teada samal päeval (vastus kaebusele, p 1 (dtl 40). Seega hakkas

§ 77lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg kulgema 17.

aprillist 2024 ning distsiplinaarsüüteo määramise tähtpäevaks oli

1. oktoober 2024, nagu määrati
2. juuli
3. a distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks.
5. septembril 2024 andis PPA peadirektor aga uue käskkirja, millega muutis distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja. Kuna kaebaja viibis 1.–
6. juulil 2024 (19 päeva) puhkusel, loeti tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise uueks tähtpäevaks
7. november
8. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale reaalselt
9. novembril
11. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud enda puhkusel viibimist vaidlusalusel ajavahemikul (kaebuse lk 2, dtl 4). Ta peab tähtaja pikendamist aga õigusvastaseks põhjusel, et tal ei olnud sellal distsiplinaarasjas süüdistatava staatust – kaebajale tutvustati distsiplinaarasjas süüdistatava õiguseid
12. oktoobril 2024 ja edastati samal kuupäeval tutvumiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõte.
13. Kohtule ei nähtu, et

8. peatükis oleks selgelt eristatud termineid „kahtlustatav“ ja „süüdistatav“. Need terminid on omased kriminaalmenetlusele (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 33 lg 1 ja § 35 lg 1).

-s ongi distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku mõistet kasutatud ainult § 77 lg-s 2 – kõigis eelnevates sätetes on juttu lihtsalt ametnikust, võimalikust süüdlasest (§ 71) või kahtlustatavast (§ 72 lg-d 3–5, § 73 lg-d 3 ja 4). Sh ei ole süüdistatava ega süüdistuse esitamise mõisteid kasutatud

§ 73lg-s 7, mis käsitleb distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule tutvustamist.

Samuti on distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumise õigus igas menetluse etapis antud

§ 73

lg-ga 9 ametnikule, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse – kui pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte tutvustamist ei saaks ametnikku enam pidada kahtlustatavaks

mõistes, vaid süüdistatavaks, viiks see ebaloogilise järelduseni, et selles menetlusetapis polekski tal enam materjalidega tutvumise õigust. Kuigi kaebusele lisatud väljavõtetest PPA peadirektori

1. mai
2. a käskkirjast nr 52 „Kontroll- ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord“ nähtub, et PPA sisekorras on eristatud distsiplinaarmenetluses kahtlustatava ja süüdistatava staatust, ei saa see siseakt mõjutada seaduse tõlgendust, mis peaks olema ühesugune kõigile ametnikele. Seetõttu ei jaga kohus kaebaja positsiooni, et

§ 77

lg-s 2 käsitletud peatumine saab toimuda ainult pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte esitamist.

§ 77

lg 2, sarnaselt § 73 lg-ga 9, kohalduvad hoolimata sätete ebaõnnestunud sõnastusest, milles on terminoloogilised erinevused, kogu distsiplinaarmenetluse kestel. 15. Eeltoodut toetab distsiplinaarmenetluse peatumise instituudi eesmärk. Selle mõte on, et ametniku poolt teenistusest eemal viibimine ja seetõttu eeldatavasti ka distsiplinaarmenetluse läbiviijale kättesaamatu olek ei takistaks menetluse läbiviimist 4

§ 73

lg 7) seotud eelkõige tema enda õiguste kaitsega, mitte menetluses asjaolude väljaselgitamise vajadusega).

1. Samast tõlgendusest on lähtunud Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-15-1879/
2. Selles asjas oli vaidlus küll

§ 77

lg 2 teise alternatiivi üle, kus distsiplinaarmenetlus on lubatud peatada teise menetluse ajaks, ent kohus ei näe põhjust, miks lähenemine ei peaks olema samasugune. Riigikohus pidas selles asjas kohaseks näidata menetluse peatumine ära juba distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või ka pärast seda, kui distsiplinaarsüüteos kahtlustatav ametnik on pärast algatamise käskkirja talle kättetoimetamist

§ 73lg 3 alusel ära kuulatud (otsuse p 23).

Esmane ärakuulamine toimub

§ 73

lg 3 järgi juba menetluse algstaadiumis – (vähemalt) viie tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kättetoimetamise päevast arvates –, mil ametnikul PPA kasutatava terminoloogia järgi ei saa veel olla süüdistatava staatust. Samuti on sellisest tõlgendusest lähtutud ringkonnakohtu praktikas sh PPA ametniku puhkuse puhul, st kaebajaga sarnastel asjaoludel ja samas õiguslikus kontekstis. Näiteks Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a otsuses asjas nr 3-20-1137 on leitud, et kuuekuulise tähtaja kulgemine peatus ametniku puhkuse ajaks detsembrikuus, kui ka distsiplinaarmenetlus oli algatatud alles detsembris, st kokkuvõte valmis alles tunduvalt hiljem (vt otsuse p-d 18 ja 21.4).
3. Eeltoodud põhjustel ei ületanud PPA määramisel

§ 77lg-s 1 sätestatud tähtaega.

kaebajale distsiplinaarkaristuse

1. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et
2. septembri
3. a käskkirjaga pikendati juba möödunud tähtaega. Kohus rõhutab alustuseks, et menetluse algatamise käskkiri ja selle muutmise käskkiri ei ole haldusaktid, vaid menetlustoimingud distsiplinaarmenetluses, mis lihtsalt vormistatakse kirjalikult käskkirjaga, kuid mille sisu ei loo menetlusväliseid õigusi ega kohustusi.
4. juuli
5. a käskkirjaga oli määratud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks
6. september
8. septembril 2024 tehtud käskkirjas selgitati, et distsiplinaarasjas kahtlustatavad (sh kaebaja) olid viibinud distsiplinaarmenetluse kestel puhkusel ning et põhjaliku ja igakülgse distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks on vaja pikendada distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimise tähtaega kahe nädala võrra. Seetõttu määrati uueks distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäevaks
9. oktoober 2024 ning distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevaks kaebaja osas
10. november
11. Seega on iseenesest õige, et
12. septembri käskkirjaga pikendati tähtaega, mis oli juba (
13. septembril) möödunud. Samas ei seosta

distsiplinaarkaristuse määramise lubatavust distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaga, seadus ei näe isegi ette, et distsiplinaarmenetluse algatamisel tuleks määrata distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtpäev (vt distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja sisunõudeid

§ 72lg-s 3).

Selles olukorras saab distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga määratud kokkuvõtte koostamise tähtpäeva pidada pigem asutusesiseseks töökorralduslikuks suuniseks, mille rikkumine ei muuda hilisemat karistuse määramist õigusvastaseks. 5