) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Advokatuuri juhatus otsustas 02.08.2022: 1) mitte lubada J.Jt kutsesobivuskomisjoni vestlusele; 2) lubada J.J vandeadvokaadi abi eksamile (vt Eesti Advokatuuri juhatuse istungiprotokoll 02.08.2022 nr 15, p 3.13). Otsuse põhjendus: „J.J palub lubada end kutsesobivuskomisjoni vestlusele vastavalt AdvS § 26 lõikele 3 2 ning võtta end advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina AdvS § 26 lõike 31 teise lause alusel või juhul, kui Eesti Advokatuuri juhatus otsustab mitte rahuldada eelnevas punktis nimetatud taotlust, siis alternatiivselt lubada vandeadvokaadi abi eksamile. J.J on töötanud aastatel 2015-2019 Maksu- ja Tolliametis kohtumenetluse valdkonnas juristina ja aastatel 2019-2021 peajuristina. Samuti on ta õigusalaselt nõustanud üht eraettevõtet ning olnud praktikal Tallinna Halduskohtus kohtujuristina. Sarnaselt vandeadvokaadiks saamisele tuli avaldajal Maksu- ja Tolliametis juristiks saamiseks läbida erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll. Kandideerimisel tuli läbida kaasus ja vestlus. Avaldaja on seisukohal, et toetudes AdvS § 40 lg-le 1 ning kodukorra § 63 lg 2 teisele lausele, vastavad tema varasemate ülesannete keerukus ja vastutus vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele. Juristi ja peajuristina töötades oli avaldaja ülesanneteks tööandja esindamine kohtus, teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ja koolitamine, haldusaktide koostamine, maksukohustuslastega ja teiste riigiasutustega suhtlemine, praktikantide juhendamine, üliõpilaste lõpu- ja magistritööde juhendamine. Peajuristina oli tööülesanneteks lisaks juristi ülesannetele ka kaheksa- kuni kümneliikmelise juristide tiimi juhtimine, juhendamine, väljaõpetamine ja töökvaliteedi kontrollimine. Oma töös puutus avaldaja kokku peamiselt maksuõiguse ja väärteomenetluse valdkondadega, kuid see ei tähenda, et tema ülesannete keerukus oleks nende valdkondadega piirdunud. Avaldaja on seisukohal, et juristi ja peajuristi ülesanded ei peagi AdvS § 26 lg 31 teise lause täidetuse hindamisel 100% vandeadvokaadi omadega kattuma, seda ka põhjusel, et vandeadvokaaditki spetsialiseeruvad teatud valdkondadele. Lisaks sarnaselt AdvS § 47 lg-s 1 sätestatule vastutab jurist ja peajurist ametnikena teenistuskohustuse süülise rikkumise korral, millele võib järgneda distsiplinaarkaristus ning on võimalik kahju hüvitamise nõudmine. Juhatus, olles tutvunud avaldusega, leiab, et J.J varasemate ülesannete keerukus ja vastutus ei vasta vandeadvokaadi töö ülesannetele ja vastutusele. Juhatuse hinnangul ei ole Maksu- ja Tolliameti juristiks saamise eeldused samaväärsed advokaadiks saamise eeldustega. Advokaadi ja juristi osas rakendatakse ametisse sobivuse kindlakstegemisel täiesti erineva tasemega teadmiste kontrolli ning advokaadieksam on oma tasemelt sarnane kohtunikueksamiga. Kohtunikukandidaadi osas hinnatakse KS § 66 kohaselt kandideerija õigusalaseid teadmisi nii suulise kui ka kirjaliku eksami alusel. Ka advokaadikutsesse pürgijad peavad sooritama nii suulise kui kirjaliku eksami osa. Advokatuuri kodukorra § 63 lg 4 kohaselt hinnatakse vandeadvokaadieksamil eksamineeritava teadmisi ning oskusi neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada lähtuvalt advokaadile esitatavatest kõrgeimatest nõuetest. Vastavalt kodukorra § 63 lõike 2 teisele lausele peab vandeadvokaat tundma seadusandlust ja kohtupraktikat, olema võimeline 2 osutama kvaliteetset õigusabi ka keerukates õiguslikes vaidlustes, omama põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi järgmiste valdkondade hulgast valitud ühest valdkonnast: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Eksamineeritav peab olema võimeline andma ilma ettevalmistusajata esmase hinnangu materiaal- ja menetlusõiguse küsimuses ning advokaadi kutsetegevust ja kutse-eetikat puudutavas küsimuses. Seega eeldab vandeadvokaadi igapäevatöö ulatuslikke teadmisi paljudes õigusvaldkondades, Maksu- ja Tolliameti juristi ja peajuristi töö keskenduvad põhiliselt siiski kitsamatele õigusvaldkondadele. Maksu- ja Tolliameti töö on vaid väike osa potentsiaalsest vandeadvokaadi töölauast. AdvS § 40 lg 1 kohaselt on advokaadi kutsetegevuseks õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 41 lg 1 kohaselt on vandeadvokaat pädev esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal, koguma tõendeid, vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel, mh tegutsema vahekohtuniku ja lepitajana ning pankrotihaldurina. Maksu- ja Tolliameti töö ei anna sellist menetluskogemust ega kätke endas vandeadvokaadi kutsetegevusele sarnanevat vastutust nagu on vandeadvokaadil vastutus oma kliendi ees. Lisaks vastutab vandeadvokaadist büroopidaja õigusteenust osutades kliendi ees ka isiklikult varaliselt. Maksu- ja Tolliameti ametnikust jurist või peajurist ATS § 80 lg 1 kohaselt vastutav vaid ametiasutuse ees. Samuti puudub juristil vandeadvokaadi pädevus AdvS § 41 lg-s 1 nimetatud ametikohtadel ilma täiendavate nõueteta tegutsemiseks. Samuti peab vandeadvokaat olema võimeline tegutsema patroonina, mis eeldab tegutsemiskogemust advokaadina sarnase vastutusega ametikohal ning sellest tulenevat juhendamisoskust. Patrooni ülesandeks on alustavale advokaadile advokaadiameti õpetamine ning patroon vastutab oma juhendatava tegevuse eest. Patroon on juhendatavale eeskujuks nii kutsetegevuses kui ka väljaspool seda ning abistab vajadusel juhendatavat kliendiülesande täitmisel. Patroon jälgib, et juhendatav täidaks kutse-eetika nõudeid ning abistab juhendatavat õige käitumisviisi valikul ja kutse-eetika nõuete tõlgendamisel. Kokkuvõtvalt peab patrooni tegevuse tulemusel juhendatav vandeadvokaadiks saades olema valmis iseseisvaks tegutsemiseks ning tegutsemiseks büroopidaja ja patroonina. Praktikantide juhendamine menetluspraktika raames sisuliselt ei võrdu patroneerimisega. Ka ei anna avaldaja töökogemus piisavaid teadmisi ja oskusi advokaadibüroo pidamiseks, mis nõuab spetsiifilisi eriteadmisi ning oskusi ühendada ettevõtlus advokaadikutsele omaste laiapõhjaliste nõuetele vastavusega. Eeltoodust tulenevalt ei vasta J.J AdvS § 26 lg 31 sätestatud nõuetele. Juhatuse hinnangul on AdvS § 26 lg 31 teise lause alusel vandeadvokaadina advokatuuri vastu võtmine erandlik ning vastava kandidaadi töö- või ametikoht peab olema samaväärne AdvS § 26 lg 31 esimeses lauses loetletud töö- või ametikohtadega. Juhatus juhib tähelepanu, et kui avaldaja sooritab advokatuuri astumiseks vandeadvokaadi abi eksami, siis hiljem vandeadvokaadi eksamile tulles on tal võimalik taotleda AdvS § 26 lg-s
lg 3 kohaselt ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest, mistõttu ei saa kohus advokatuuri kohustada kaebajat lubama kutsesobivuskomisjoni vestlusele. 5.2 Advokatuuri organite otsused on küll allutatud halduskohtu kontrollile, kuid advokatuur ei ole riigiasutus. AdvS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on advokatuurile küll seadusega antud avalikõiguslik staatus teatud funktsioonide tõttu, kuid organisatsiooni põhiolemust väljendab AdvS § 2 lg 1: „Eesti Advokatuur on
Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 6.1 01.08.2016 jõustunud kohtute seaduse (KS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudeti ja sõnastati KS § 66 lg 6 järgmiselt: „Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele“; ja AdvS § 26 lg 31 järgmiselt: „Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina“. 10.06.2018 jõustunud AdvS, KS, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti ja sõnastati AdvS § 26 lg 31 järgmiselt: „Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Samuti võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat töötanud muul käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja selle ametivõi töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta“. Seega suurendas seadusandja horisontaalset liikumist klassikaliste õigusalade vahel selliselt, et teise õigusala liikmeks on võimalus saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata (vt seletuskiri KS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/15af48d8-a463-44aa-9989-7fc5a51f7d9e). Seega on seadusandja võrdsustanud vandeadvokaadi töö keerukuse ja vastutuse kohtuniku ja prokuröri (v.a abiprokurör) omaga. Seadusandja ei ole vandeadvokaadi töö keerukust ja vastutust võrdsustanud riigiametite juristide omaga. Kui seadusandja oleks tahtnud seda teha, siis oleks ta lisanud vastavad ametikohad loetelusse. Seadusandja seda ei teinud. Seega pole riigiametite juristidele võimaldatud vandeadvokaadiks saamist lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata. Kohtu hinnangul ei võimalda ka käesolevas asjas kogutud teave näha kaebaja poolt MTA-s täidetud ametikohtadel vandeadvokaadi tööle vastavat keerukust ja vastutust (vt AdvS § 26 lg 3 1 teine lause). Asjaolu, et kaebajal tuli MTA juristiks saamisel läbida erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll ei -tõenda veel kaebaja väidet, et tema ülesannete keerukus ja vastutus vastas vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele. Kohus nõustub vastustajaga, et vandeadvokaadile esitatav standard ei seisne üksnes teadmistes, vaid ka võimekuses osutada kliendile õigusteenust õigusharude üleselt, samuti võimekuses mõista ja rakendada advokaadikutse-eetilisi põhimõtteid. Kohus ei leia, et advokatuuri juhatus oleks kaalutlusõigust ebaõigesti teostanud. 6 6.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et EA juhatus on kaevatava otsuse tegemisel ületanud pädevust ja rikkunud menetlusnõudeid. Asjaolust, et AdvS ja Eesti Advokatuuri kodukord ei sätesta juhatuse pädevust otsustada kaebaja lubamise üle kutsesobivuskomisjoni vestlusele, ei saa teha järeldust, et juhatus on teinud otsuse pädevust ületades. AdvS § 26 lg 32 ning kodukorra §61 lg 1 kohaselt on kutsesobivuskomisjoni ainus ülesanne viia läbi vestlus, millega hinnatakse, kas isik on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega ning kas tema teadmised advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta on piisavad. Juhatus ei ole hinnanud kaebaja isiksuseomadusi ega teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta. Juhatus on käesoleval juhul hinnanud, kas kaebaja varasema ameti- või töökoha ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ehk hinnanud, kas on täidetud AdvS 26 lg 3 1 nimetatud eeldused. Kui seadusest ei tulene täpset menetluskorda, on advokatuuril AdvS §-st 2 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel õigus ise kindlaks määrata, millises korras AdvS § 26 lg 31 alusel advokatuuri astuda sooviva isiku avaldust menetleda. Eksamile lubamine otsustatakse avalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal selle alusel, kas kandidaat vastab AdvS § 23 lg 1 nõuetele ja kas ei esine AdvS § 27 lg 1 nimetatud vastuvõtmisest keeldumise aluseid. Vastustaja leiab põhjendatult, et oleks ebaotstarbekas, kui kõik advokatuuri astuda soovijad lubataks esmalt advokaadieksamile ja alles pärast eksami sooritamist hakkaks juhatus kontrollima, kas muud seadusest tulenevad nõuded isiku advokaadina vastuvõtmiseks on täidetud. Niisamuti ei ole mõistlik ega otstarbekas viia AdvS § 26 lg 3 1 alusel vandeadvokaadina vastuvõtmist taotleva isikuga esmajärjekorras läbi vestlust kutsesobivuskomisjonis ja alles seejärel hakata kontrollima, kas ta on vähemalt kolm aastat töötanud ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta. 7.
Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.