Obsah (6)

§ 14§ 2§ 47§ 56§ 15§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2823 Kohtunik Kristel Jaakus Väärteoasi AS Võhu Vein kaebus

§ 14

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. R G kui AS Võhu Vein poolt volitatud pädeval isikul oli õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata AS Võhu Vein, kui juriidilise isiku tahet. Seega on R G

§ 14lg 1 tähenduses juhtorgani liige.

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §221 on juriidiline isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest/.../veeseadusest, / …ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima veeseaduse nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine, reovee kogumiskaevu lekkekindluse ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõetekohaselt on ettevõtte igapäeva töö osa. Juhindudes

§ 14lg 1 vastutab AS Võhu Vein juriidilise isikuna.

Vastavalt sama seaduse § 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. AS Võhu Vein on kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv. Seega on AS Võhu Vein nii süü-kui 2 õigusvõimeline. Väärtegu kvalifitseeriti Veeseaduse § 272 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku AS Võhu Vein seaduslik esindaja R G sai väärteoprotokolli allkirja vastu kätte 04.06.

2. 04.07.2025 vormistas Vinni Vallavalitsus Võhu Vein AS-le otsuse väärteoasjas nr 390025000001, millega karistati AS Võhu Vein Veeseaduse § 272 lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot.
3. Otsuse kohaselt 27.03.2025 laekus Vinni Vallavalitsusele kaebus, mille kohaselt on ettevõte AS Võhu Vein pumbanud 26.03.2025 öösel reovett uuest mahutist tootmishoone kõrval olevasse sademevee-ja kanalisatsioonikaevu. 27.03.2025 tuvastati AS Võhu Vein territooriumil aadressil Ülejõe, Võhu küla, 46602,Vinni vald, Lääne-Viru maakond, tootmishoone kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsoonikaevust reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedeliku. Reoveele iseloomuliku värvuse ja lõhnaga vedelik oli lisaks tootmishoone kõrval olevas kaevus ka edela suunas asuvas vahekaevus ning ülepumplas (kanalisatsioonipumpla). Mahutites (sademevee-ja kanalisatsioonikaevus, vahekaevus ja ülepumplas) oleva reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedelik viitab sellele, et see on pumbatud uuest lekkekindlast reoveeemahutist. Antud tegevusega rikkus AS Võhu Vein veeseaduse § 124 lg 2, mis kohustab reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellel ala, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Otsuse kohaselt karistati AS Võhu Vein veeseaduse § 272 lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Viru Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 21.07.
5. 17.07.2024 esitas menetlusalune isik AS Võhu Vein lepingine esindaja jurist Aivari Olli Viru Maakohtule kaebuse, mille kohaselt palub menetlusalune isik tühistada Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada määratud rahatrahvi. Menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega.
6. 07.08.2025 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse peale, milles märkis, et AS Võhu Vein kaebuses esitatu ei anna põhjust kohtuvälise menetleja 04.07.2025 otsuse väärteoasjas nr 390025000001 muutmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud 3 väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Veeseaduse § 124 lg 2 sätestab, et reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
8. Menetlusalune isik AS Võhu Vein vaidlustas kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning tema sõnul ei ole ta talle etteheidetatavat tegu toime pannud.
9. Kohtu hinnangul on väärtegu tõendatud väärteo toimikus olevate materjalidega. 9.1 31.03.2025 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et LääneVirumaal Vinni vallas Võhu külas Ülejõe kinnistul (katastritunnus XXX) AS Võhu Vein kuuluval tootmishoone kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsioonikaevus oli 27.03.2025 näha reoveele iseloomuliku lõhna ja värvusega vedelikku. Vesi ei paistnud läbi ja oli hall. Sademevee- ja kanalisatsioonikaevus oli näha kolme toru, millest tootmishoone poolt väljuv oli suletud makroflexiga, laiema läbimõõduga toru oli tootmishoone katuselt tuleva sademevee ärajuhtimiseks ning kolmas toru oli suunatud ülepumpla poole. Sademevee- ja kanalisatsioonikaevu juurest liiguti edasi edela suunas, ülepumpla (kanalisatsioonipumpla) juurde, mida AS Võhu Vein on varasemalt kasutanud reoveekogumismahutina. Ülepumpla juures oli tunda reoveele ja kääritamisjäägile iseloomulikku lõhna, mahuti oli kolmveerandi võrra täitunud ja näha oli tumedat värvi koorikut. Ämbriga koorikut liigutades oli näha selle all tumedat värvi vedelikku. Ülepumpla juurest liiguti tagasi tootmishoone suunas, kus oli näha veel ühte vahekaevu, vahekaevus oli näha reoveele iseloomuliku värvuse ja lõhnaga vedelikku. Kontrollil liiguti edasi uue kogumismahuti juurde, kogumismahuti kaas oli suletud. Mahuti põhjas oli näha vedelikku, mahuti oli veerandi võrra täitunud, oli tunda käärimislõhnale iseloomulikku lõhna. Tootmishoone juures oli näha maas voolikuid. 9.2 02.aprill 2025 tunnistaja I K ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 27.03.2025 kontrollkäigul tuvastati AS Võhu Vein kuuluval Võhu külas, Ülejõe kinnistul tootmishoone kõrval olevast sademevee- ja kanalisatsioonikaevust reoveele iseloomuliku lõhnaga läbipaistmatut vedelikku. Kontrolli hetkel oli kaevuluuk avatud ning sademevee- ja kanalisatsioonikaevus nägi ta kolme toru. Laiema läbimõõduga oranži värvi oli väidetavalt sademee toru, üks torudest, mis väljus tootmishoonest oli suletud makroflexiga ning kolmas torud oli edela suunas, kus siis asus ülepumpla. Tunnistaja ütlustest selgub, et küsiti kohapeal selgitusi AS Võhu Vein töötaja E M käest, miks pumbati reovett sademevee- ja kanalisatsioonikaevu. E M sõnul ei ole nad pumbanud. L T selgitas, et
10. aasta jaanuaris oli käidud järelkontrolli tegemas sademevee- ja kanalisatsioonikaevule. Järelkontrolliks pidi ettevõte kaevu tühjendama ja puhastama kuna detsembris oli seal sees reovesi. Jaanuaris oli 4 sademevee- ja kanalisatsioonikaev puhas ja näha oli sademevett, vesi oli selge ja paistis läbi. Tootmishoone juurest liiguti edasi ülepumpla juurde, mahutile lähenedes oli tunda reovee kui ka käärimisele iseloomulikku lõhna, mahuti oli kolmveerandi võrra täitunud. Keskkonnaspetsialist L T selgitas töötajatele, et seda mahutit (ülepumplat) kui ka vahekaeve ei tohi kasutada reovee kogumiseks, kuna vahekaevudest liigu reovesi edasi ülepumplasse ning see pole lekkekindel. Reovesi imbub kraavi ja sealt edasi Kunda jõkke. Küsiti, et miks on vedelik nii tume, mille peale E M vastas, et tegemist on lumesulamisveega. Töötaja S liigutas ülepumplas olevat ämbrit, mahutis oli näha musta värvi koorikut ning selle all tumedat värvi vedelikku. Ülepumpla juurest liiguti tagasi tootmishoone poole ning enne tootmishoonet oli maas näha veel ühte vahekaevu, milles oli näha halli vedelikku, tunda oli reovee lõhna. Uus kogumismahuti oli kontrolli hetkel peaaegu tühi, põhjas oli näha natukene vedelikku ning tunda oli kääritusele iseloomulikku lõhna. Tootmishoone kõrval oli maas näha voolikuid. 9.3 10.aprill.2025 tunnistaja M K ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et M K elab AS Võhu Vein tööstushoone taga, Tähe kinnistul. Ütlustega on tõendatud, et 26.03.2025 kell 23:45 kuulis, et AS Võhu Vein territooriumil mürinat ning nägi oma kinnistult, et uuest rohelisest kogumismahutist väljus voolik ja elektrikaabel tootmishoone kõrval olevasse vahekaevu. Oli kuulda veesulinat ning reoveele viitavat spetsiifilist lõhna. 27.03.2025 hommikul andsin Vinni Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile juhtumist teada. M K ütlustest nähtub, et 19.03.2025 kell 22:41 kuulis samuti AS Võhu Vein territooriumilt pumba mürinat ning nägi oma kinnistult vaadates, et uuest rohelisest kogumismahutist väljus voolik ja elektrikaabel tootmishoone kõrval olevasse vahekaevu. Oli kuulda veesulinat. Kinnistul inimesi ei näinud. M K tegi oma kinnistult AS Võhu Vein territooriumist foto kogumismahutist vahekaevu väljuvast voolikust. Samuti oli tunda reoveele viitavat spetsiifilist lõhna. Protokollile on lisatud foto 26.03.2025 ja 19.03.2025 AS Võhu Vein vahekaevust, seal olevast voolikust ja kogumismahutist koos vooliku ja voolujuhtmest. Ütluste kohaselt on M K sellel aastal sama asja – reovee ümberpumpamist märganud 4-5 korda. Iga kord on ta tundnud reoveele viitavat spetsiifilist lõhna. 9.4 14.aprill 2025 tunnistaja E M ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et E M töötab ettevõttes AS Võhu Vein alates
11. aasta veebruari algusest. Ütlustest selgub, et M töötab tehases tootmisjuhina, tööülesandeks on tehase juhtimine, villimine, tootmine. M sõnul käib suhtlus mõlemaga juhatuse liikme R G kui ka D G, kes on üks omanikest. Reoveemahuti täituvust ja tühjendamist kontrollivad kõik töötajad. Mahuti eest vastutavat isikut tehases pole. AS Võhu Vein toimub tööaeg 8.30-17:00 E-R ning on fikseeritud lepingus. Protokollis selgub, et AS Võhu Vein töötaja B S, kes viibis 27.03.2025 sündmuskoha vaatluse juures on E M sõnul märtsikuu lõpus ära sõitnud. Kuid ei oska ametlikult öelda, kas töötab veel AS-is Võhu Vein. Protokollis E M vastas küsimuse peale, kas ettevõttel on kohustus kontrolli reoveemahutit öösiti, et võib juhtuda niimoodi, kui öösel juhtub midagi. E M sõnul oli 27.märtsil nähtu vahekaevudes ja vanas mahutis mingi vesi ning värvust ei mäleta. Samal päeval teostati mahutite tühjendus ning AS Võhu Vein saatis video ja fotod. Vahekaevus oli E M sõnul vaid 200-300 liitrit vett, seetõttu sai ka kõik samal päeval tühjendatud. Ütlustest selgub, et peale seda oli veelkord vahekaev täidetud ning siis pumbati uude kogumismahutisse. E. M sõnul ei olnud ta teadlik, et vahekaevust läheb reovesi edasi järgmisesse vahekaevu ja sealt vanasse kanalisatsioonipumplasse, kuna kontrollima pidi ainult uut mahutit. 9.5
12. mai 2025 menetlusaluse isiku (AS Võhu Vein, juhatuse liige R G) ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et R G on ettevõtet juhtinud
13. aastast. Ütluste kohaselt ei ole kindlat inimest, kes kontrollib reoveemahutit ja tellib tühjendaja. Töötajad kontrollivad ja 5 jälgivad. R. G sõnul on ametlikud dokumendid tühjendamise kohta olemas. AS Võhu Vein on tööaeg reguleeritud kella 8:00-16:30ni. R. G sõnul väga harva peab töövälisel ajal töötama, kui vaja näiteks autot laadida. Ütlustest nähtub, et B. S ei tööta enam AS-is Võhu Vein ning ta sõitis Eestist ära. R. G sõnul ei ole ta teadlik, mis 26.märtsil öösel toimus. Ütlustest selgub, et S andis G teada, et teda kutsuti Keskkonnaametisse välja (aga võib-olla valetas), et ütlusi anda. Konkreetselt antud juhtumist ei ole ta S rääkinud. R. G sõnul juhul kui S seda tegi, siis tema arvates seetõttu, et mahuti oli täis. G isiklikult ei ole voolikutega pumpamist näinud ja ei ole ka kunagi talle käsku andnud. R. G vastas küsimuse peale, kas töötajad võivad töövälisel ajal käia tehases, et töötajatel on võtmed ja koodid olemas, kui tekib mingi probleem nt. probleemid elektriga või uputus, muul ajal ei käida. R. G vastas küsimuse peale, kas kahetseb juhtumit, et see mis juhtus ei ole normaalne, kuid ta ei saa kahetseda, kui tema isiklikult ei ole seda tegu teinud. Küsimuse peale, et ettevõtte juht on oma ettevõttes toimuva eest vastutav ja töötjatele korralduste andja, kas ta kahetseb ettevõtte juhina, et oma töötajatele paremini ei selgitanud – R G vastas, et vastutab tööajal tehase ja inimeste eest aga selle eest, mis on nendel peas ei saa tema vastutada 9.6 22.mai 2025 tunnistaja R T ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 04.12.2024 osales koos keskkonnaspetsilisti L T Vinni vallas Võhu külas Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein kuuluval kinnistul paikvaatlusel. Kontrolli eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on ettevõtte kanalisatsioonisüsteem korraldatud. Kohapeal andis selgitusi AS Võhu Vein nõukogu esimees ja kohapealne juht D G. Tootmishoone taga oli näha sademevee ja kanalisatsioonikaevu. Kaevus sees oli näha pruuni värvusega, reoveele iseloomuliku lõhnaga vedelikku. Kaevus oli näha kolme toru, millest üks toru oli ühendatud tootmishoonega, teine (suurema läbimõõduga) oli katuselt tuleva sademevee ärajuhtimiseks ning kolmas toru oli suunatud ülepumpla (kanalisatsioonipumpla) poole. D G sõnul ei kasuta nad majast väljuvat toru ning nad pole ka täpselt kindlad selle otstarbes. Keskkonnaspetsialist L T selgitas, et kui ettevõte soovib vana mahutit (ülepumplat/kanalisatsioonipumplat) kasutusele võtta sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks, siis on vajalik vahekaevus olev toruots sulgeda ning kaev puhastada. Seejärel tuleb teostada uus kontroll, et selgusele jõuda, mis vesi sinna üldse koguneb. Kontrolli hetkel olev vedelik sademevee- ja vahekaevus oli läbipaistmatu ning reoveele iseloomuliku lõhnaga. Kohapeal selgitati, et sellist vett ei tohi kindlasti keskkonda juhtida. Keskkonnaspetsialist Liisi Tampere täpsustas, et sademevee ärajuhtimiseks on vajalik taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba. Ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et R T osales 14.01.2025 koos keskkonnaspetsialisti L T ja maakorraldusspetsialisti I K järelkontrollis. Kontrolli eesmärgiks oli kontrollida, kas sademevee ja kanalisatsioonikaevus olev toru on suletud ja kaev puhastatud. Kontrollis osales AS Võhu Veini poolt D G. Ütlustest selgub, et sademevee- ja kanalisatsioonikaevu sisenev toru oli kontrolli hetkel suletud montaaživahuga. Kaevus olev vesi oli selge, paistis läbi ning suletud toru all oli näha veel kolme toru, mis 04.12.2024 toimunud kontrollis ei paistnud. Kaevust ei eraldunud reoveele iseloomulikku lõhna. Suurema läbimõõduga torust oli näha vee (läbipaistva vee) tilkumist. Protokollile on lisatud 04.12.2024 ja 14.01.2025 tehtud fotod AS Võhu Vein sademevee- ja kanalisatsioonikaevust. 9.7 02.04.2025 karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et ettevõttel puudub kehtiv karistus. 9.8 02.04.2025 väärteomenetluse alustamise teatest selgub, et Vinni Vallavalitsus alustas 31.03.2025 AS Võhu Vein suhtes väärteomenetluse Veeseaduse § 272 lg 2 reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumise eest. Teatest selgub, et Maa-ameti kaardirakenduse „Põllumajanduse veekaitsepiirangud“ järgi asub AS Võhu Vein Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, põhjavee kaitstuseks on märgitud nõrgalt kaitstud, seega on põhjavee reostusele oht väga suur. 6 9.9 05.04.2025 Aktsiaselts Võhu Vein esitatud selgitused väärteomenetluse alustamise teate kohaselt ei ole 27.märtsil sündmuskohavaatlusega tuvastatud vesi reovesi, kuna värvi ja lõhna järgi on võimatu usaldusväärselt kindlaks teha, et tegu pole vihma- ega põhjaveega. Suur kaev võib üle voolata ja see võib olla jäänused. Selgituste juurde on lisatud fotod. Selgitatakse, et peale puhastamist on vesi sama spetsiifilise värvuse ja lõhnaga, mis ei tähenda tööstusvee ja kanalisatsiooni ärajuhtimist. Mõlemad kaevud toimivad ainult vihmaveekaevudena, pumbajaama toru on suletud ja Kunda jõkke ühtimine sellest võimatu, kogu reovesi juhitakse uude suletud mahutisse. Selgitatakse, et sageli pumbatakse vett välja uude mahutisse. 9.10 10.04.2025 koostatud paikvaatluse protokolliga selgub, et teostati järelkontroll Vinni vallas, Võhu külas, Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein kuuluval kinnistul reoveemahutite tühjendamise osas. Paikvaatlus algas Ülejõe maaüksusel AS Võhu Vein kuuluva tootmishoone taga, sademevee ja kanalisatsioonikaevu luuk oli kontrolli hetkel suletud. Kaevu põhjas oli näha vett, kõige alumised torud ulatusid veest välja. Kontrollil liiguti edasi vana ülepumpla suunas, enne ülepumplat oli näha vahekaevu, mis oli kontrolli hetkel tühi. Paikvaatluse käigus oli näha, et ülepumpla mahuti on tühjendatud, mahuti põhjas oli näha tumedat reoveesetet. 9.11 20.04.2025 Aktsiaselts Võhu Vein E-äriregistri väljavõttega on tõendatud, et ettevõte on kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv. 9.12 14.01.2025 koostatud paikvaatluse protokolliga on tõendatud, et Vinni Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisi Tampere, maakorraldusspetsialist I K, ehitusspetsialist R T teostasid paikvaatluse AS Võhu Vein kinnistul asukohaga Võhu küla, Ülejõe kinnistu. Kontrolliti tootmishoone taga olevat sademevee- ja kanalisatsioonikaevu. Kontrolli hetkel oli näha kaevus tootmishoonest väljuvat toruotsa, mis oli suletud makroflexiga. Laiema läbimõõduga torust oli näha vee tilkumist. Kaevus olev vesi oli selge ja suletud toru all oli näha kolme toru, mis 04.12.2024 toimunud kontrollil ei paistnud. 9.13 20.05.2025 S OÜ saadetud reoveemahuti tühjendamise arvetest selgub, et AS-ile Võhu Vein on esitatud märtsikuu tühjendamise kohta arve summas 170 eurot ja aprillikuu tühjendamise kohta esitatud arve summas 510 eurot. 9.14 21.05.2025 Aktsiaselts Võhu Vein reoveesüsteemi asendiplaan selgub, et vahekaevud on trassidega ühenduses ülepumplaga (kanalisatsioonipumplaga). 9.15 11.05.2023 Vinni Vallavalitsuse poolt koostatud ettekirjutusega on tõendatud, et ettevõte on teadlik puuduvast kohtkäitlussüsteemist vähemalt
14. aastast, mil koostati reostuskoormuse uuring. Ettekirjutusest selgub, et Vinni Vallavalitsus on 14.06.2019 8 kirjaga nr 6-3/70 palunud ettevõttelt infot, kas ja millal on rajatud uus reovee kogumismahuti või kuidas on tagatud reovee käitlus vastavalt Vinni Vallavalitsuse 29.11.2021 määruse nr 6 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ (edaspidi kohtkäitluse eeskiri) nõuetele. Samuti paluti andmeid tarbitud veekoguste ja purgitud reovee koguste kohta (kui palju ja kellele on reovett üle antud viimase aasta jooksul). Infot sooviti hiljemalt 21.06.
15. Vinni Vallavalitsuse andmetel AS Võhu Vein ei ole
16. aastaks andmeid esitanud.
17. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes 7 isik nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. R G kui Aktsiaselts Võhu Vein poolt volitatud pädeval isikul oli õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Aktsiaselts Võhu Vein, kui juriidilise isiku tahet. Seega on R G

§ 14lg 1 tähenduses juhtorgani liige.

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §le § 221 on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima veeseaduse nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine, reovee kogumiskaevu lekkekindluse ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõuetekohaselt on ettevõtte igapäevase töö osa. Reoveekogumismahuti ümberpumpamine ettevõtte territooriumil olevasse vhekaevu on ettevõtte huvides, et vähendada ettevõtte reovee tühjendamiskulusid. Juhindudes

§ 14lg 1 vastutab Aktsiaselts Võhu Vein juriidilise isikuna.

Vastavalt sama seaduse § 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Aktsiaselts Võhu Vein on kantud äriregistrisse ja kanne on kehtiv. Seega on Aktsiaselts Võhu Vein nii süü- kui õigusvõimeline.

1. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et Võhu Vein AS on 2024 oktoobri ja novembri kuus paigaldanud uue 30m3 mahuti, mis oli Vinni Vallavalitsuse ettekirjutustes ka üheks tingimuseks. Seega on kinnitas kaebaja, et on paigaldanud uue mahuti, kuhu kogu puhastus- ja tootmisvesi kogutakse. Kuna kogu tootmis- ja reovesi juhitakse uude hermeetiliselt suletud mahutisse, tähendab see, et loodust ei reostata. Vanasse kaevu voolab praegu ainult vihma- ja põhjavesi.
2. Kohus leiab, et antud juhul ei välista uue mahuti paigaldamine Võhu Vein AS kinnistule väärteo toime panemata jätmist, mida kinnitasid eelpool loetletud tõendid. Kohus märgib, et ka kaebaja esitatud arved selle kohta, et regulaarselt on sademevee ja kanalistatsioonikaevu puhastatud, ei välista väärteo toimepanemist, mida kinnitasid eelpool loetletud tõendid. Samuti ei välista Vinni Vallavalitsuse 08.01.2025 nr 6-5/18-4 ettekirjutuse täitmine, väärteo toimepanemist, mida kinnitasid eelpool loetletud tõendid. Lisaks märgib kohus, et 22.01.2025 nr 14 Vaideotsus ei puutu antud väärteoasja ning kaebuses selle pinnal esitatud vastuväited ``kääritusjääkide`` tuvastamise ja ekspertiisi tegemata jätmise kohta, ei ole asjakohased.
3. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud AS Võhu Vein on toime pannud Veeseaduse § 124 lg 2 nimetatud rikkumise, kuna ettevõte ei ole kogunud reovett lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldanud selle veo kohaliku omavalituse ühisveevärgi jakanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme, vaid juhtis 27.03.2025 reovee Võhu Vein Ülejõe kinnistul olevasse sademevee -ja kanalisatsioonikaevu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on AS Võhu Vein pannud toime väärteo Veeseaduse § 124 lg 2 objektiivse koosseisu. 14.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik AS Võhu Vein. 8 15. Veeseaduse § 272 lg 2 näeb ette vastutuse reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse ja äraveo nõuete rikkumise eest, lg 2 vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Veeseaduse § 272 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 000 eurot.

§ 47lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100-400 000 eurot.

Seega peab rahatrahv jääma vahemikku 100-100 000 eurot. 16.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 17. R G oli ettevõtte pädeva esindajana kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima veeseaduse nõudeid. R G pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest reovee kogumine, reovee kogumiskaevu lekkekindlus ja reovee kogumiskaevu tühjendamine nõuetekohaselt on ettevõtte igapäevase töö osa. Vastavalt

§ 14lg 1 vastutab AS Võhu Vein juriidilise isikuna.

Vastavalt sama seaduse § 37 süüvõimeline õigusvastane juriidiline isik. AS Võhu Vein on kantud Äriregistrisse ja kanne on kehtiv. Seega on AS Võhu Vein nii süü-kui õigusvõimeline. 18.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kirjeldatud väärteo pani R G toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõistes, kuna olles Aktsiaselts Võhu Vein pikaaegne juhatuse liige ja ettevõtte igapäevase tegevuste eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik, et reoveemahuti täituvusel on vajalik tellida ettevõte, kes teostab nõuetekohaselt reovee veo purgimissõlme. Sellest tulenevalt on tema kohustus korraldada ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee kogumine lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. 19. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et AS Võhu Vein kehtivad karistused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistustega, s.o rahatrahviga, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kohus asub seisukohale, et AS Võhu Veinile Veeseaduse § 272 lg 2 alusel määratud rahatrahv 20 000 eurot, vastab isiku süü suurusele ning on proportsionaalne ning karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus AS Võhu Vein kaebuse Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 390025000001 rahuldamata ja Vinni Vallavalitsuse 04.07.2025 otsus väärteoasjas nr 390025000001, millega määrati AS-le Võhu Vein veeseaduse § 272 lg 2 alusel karistuseks 20 000 eurot, muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 9 10