← Eesti

2-25-101980/10

Obsah (15)§ 442§ 187§ 405§ 444§ 468§ 415§ 150§ 173§ 174§ 162§ 172§ 484§ 175§ 177§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. august 2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-101980 Tsivi

) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUMENETLUSE ASJAOLUD 2

(5)2-25-101980
  1. Rediem Capital AB esitas 22.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 470,40 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ning seisukohad
  2. Hageja esitas kohtule 14.03.2025 hagiavalduse V. S.-i vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 27.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. 18856415 tuleneva põhivõlgnevuse 292,37 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,16 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 03.04.2025 puuduste kõrvaldamise, milles märgib, et hageja on jõudnud järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,83% ning intressimääraks 27,15% aastas (1,13 eurot päevas). Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset. Hageja esitab nõude kostja vastu VÕS § 108 lg 1 alusel ning taotleb lepingu täitmist. Kuna kostja oli võlgnevuses 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024, 10.04.2024 osamaksete tasumisega, ütles laenuandja lepingu 24.04.2024 üles ning loovutas 01.09.2024 nõude hagejale. Kostja vastuväited ning seisukohad
  3. Kohus toimetas hagi, hageja esitatud hagitäienduse ja 07.04.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.06.
  4. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 14.07.2025 ega hiljem ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga (

§ 444lg 3).

6. Hageja taotles hagi p-s 4.3 juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt

407 lõikele

  1. Kostja hagile tähtaegselt s.o 14.07.2025 vastust esitanud ei ole.
  2. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, olles maksetega viivituses alates esimesest osamaksest, s.o 10.01.
  4. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 03.04.2025 menetlusdokumendi p-s 2.4 märkinud, et hageja on jõudnud järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja ei teinud esialgsele võlausaldajale ühtegi tagasimakset, seega oli lepingu ülesütlemine 24.04.2024 kehtiv.
  5. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 27.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. 18856415 tuleneva põhinõude 292,37 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise lepingus sätestatud määras s.o 24,15% aastas alates 25.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni. 10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või 3
(5)2-25-101980 tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

13. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

14. Hageja 14.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. 14.1 Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 140 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 14.2

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 14.3Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule

(3h). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja(d) on jurist(id). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 520 eurot (140+20+360). 4

(5)2-25-101980 15. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

  1. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
  2. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega toimetab kohus kohtuotsuse kostjale vajadusel kätte avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.