Obsah (14)

§ 442§ 394§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 484§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-102779 Tsiviilasi Osaühing EURO

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K-T. A.-lt 35 euro saamiseks. Kohus tegi 30.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.02.2025 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 22.03.2025 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt parkimislepingu alusel välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 15 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Hagi kohaselt parkis kostja 07.04.2022 enda sõidukit XXX Pärnu Lidl parklas ning rikkus parkimistingimusi. Hageja esitas pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude nrl 0550 7042 2113 2545, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata.
3. Tartu Maakohus saatis 01.04.2025 määrusega asja alluvusel Pärnu Maakohtule.
4. 08.052025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

2 2-25-102779 Kohtuotsuse põhjendused 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid, 07.05.2025 puuduste kõrvaldamise ja 08.05.2025 kohtumääruse kostjale kätte isiklikult Jõgeva kohtumajas 07.08.

1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.08.
2. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
3. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse lühidalt kirjeldava ja ilma põhjendava osata.

7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

1. 07.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 120 eurot.
2. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
3. Hageja lepinguline esindaja on jurist Elari Arjakas EFTA Legal OÜ-st. Lepingulise esindaja kulu arvestuse aluseks on tasumäär 120 eurot tunnis. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku olnud 4h (480 eurot):  Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2h (2*120)  04.04.2025 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, kliendiga suhtlus – 10 min (0,17*120)  Seisukoha ja täiendavate tõendite esitamine – 1h 30 min (1,5*120);  Menetluskulu nimekirja koostamine ja esitamine – 20 min (0,34*120). Hageja kinnitab, et kõik nimetatud kohtumenetlusega. menetluskulud on kantud seoses käesoleva 13.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 484

² järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, 3 2-25-102779 mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Maakohus vähendab ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hageja esindaja märgitud toimingutele lugeda 2 tundi. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-2215592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esinda hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas ning oli mahult pigem väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 200 eurot (2*100). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 320 (100+20+200) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 320 eurot. 14. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4