act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3730,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja esindaja: Marie Tsine hagi I. K. vastu võlgnevuse Kostja:

§ 4061 lg 4 p 2). Krediidisumma 1010 euro kasutusele võtmine oli 27.10.2023, mistõttu algas 2

§ 82lg 7 mõttes.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 32-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-st 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 403

⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. 9.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist tulenevalt sõlmisid Multitude Bank p.l.c ja kostja 24.10.2023 krediidilepingu limiidiga 2500 eurot (dtl 30). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et 3

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 41-50) ja kostja laenutaotluse (dtl 40). Lepingul ei ole kostja allkirja. Laenutaotlus ja leping sisaldab kostja nime ja kuupäeva. Hagi kohaselt sõlmis kostja lepingu panga iseteeninduskeskkonnas 24.10.2023 (dtl 30). Kohus leiab, et antud lepingut saab

§ 52

lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks.

§ 410

lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla

§ 404lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Ts

ÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Hagi kohaselt edastas krediidiandja kostjale läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused (dtl 30). Kohtule ei ole edastatud tõendina e-kirja, millest nähtuks, millised konkreetsed dokumendid kostjale e-kirjaga saadeti. Samas on hageja edastanud kohtule väljavõtted, mille kohaselt on laenuandja kostja arveldusarvele kandnud laenusummad kokku 2616 eurot (dtl 54-57). Maksekorraldustelt nähtuv arveldusarve number ühtib laenulepingus märgitud kostja arveldusarve numbriga. Lähtuvalt sellest, et laen on kostjale välja makstud, tuleb lugeda krediidileping kehtivaks

§ 408lg 2 alusel.

Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud. 11.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 2.21 kohaselt ning kostjale 02.08.2024 edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisa nr 10; dtl 32) on Multitude Bank p.l.c loovutanud lepingust tuleneva kostja vastase nõude OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud posti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. 12.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole 4

§ 406

lg 5⁴ tunnustele: tarbijale on määratud krediidilimiit, mida ta võis kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni, intressi pidi kostja tasuma tegelikult kasutusse võetud summalt, sõltuvalt tagasimaksete summast kasutamata krediidi suurus vähenes ja suurenes ning krediidiandjal oli õigus keelduda krediidi kasutusse andmisest. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenvalt oli krediidi kulukuse määr 50,16% aastas (dtl 41). Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldustel, et laenusumma on 2500 eurot ja päevaintressimäär 0,1132800% ehk 41,35% aastas ja et:

1. a)laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus;
2. b)laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on;
3. c)laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest (dtl 41). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 24.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu intressimäär 41,35% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,16% aastas (dtl 31). Hageja märgib, et krediidi kulukuse määra aluseks on

§ 406

lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra kohta (dtl 31). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 13. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 3.8 (dtl 35 - 37). Hageja esitab hagi lisadena kostja laenu taotluse (dtl 72) ja Creditinfo päringu väljavõtte (dtl 88-89). Kostja märkis laenutaotlusesse regulaarsed sissetulekud 1300 eurot, igakuised kulutused 600 eurot, ülalpeetavad puuduvad. Hageja märgib, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Swedbank konto väljavõtte alusel. Hageja täpsustab, et hagiavalduse lisa 16 näol on tegemist kontoväljavõtte analüüsiteenuse tulemusel genereeritud dokumendiga (dtl 36). Arvelduskonto väljavõte sisaldab andmeid ajavahemikul 28.07.2023 kuni 22.10.2023 tehtud tehingutest (dtl 73-87). Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja igakuised sissetulekud ca 690 eurot. Samuti nähtub, et kostja on võtnud enne 24.10.2023 lepingu sõlmimist 21.08.2023 laenu summas 1900 eurot. Hageja märkis hagis, et kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millise regulaarse sissetuleku summaga laenu andmisel arvestati ning mida pidas krediidiandja sellise regulaarse sissetuleku allikaks. Hagist võib järeldada, et aluseks on võetud laenutaotlusel avaldatud sissetulekut 1300 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus konto väljavõttelt nähtus oluliselt väiksem sissetulek (ca 690 eurot kuus), ei saanud krediidiandjal tekkida põhjendatud usku laenutaotlusele märgitud andmete õigsusesse. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks suurema, ent konto väljavõttelt mitte nähtunud sissetuleku kohta täiendavaid selgitusi nõudnud ega seda kontrollinud. Samuti ei nähtu kuidas on laenu andmisel arvestatud kostja varaliste kohustustega (sh 21.08.2023 võetud kohustusega). Laenutaotlusel on väidetavalt küsitud kostja igakuiseid kulutusi, kuid nimetatud küsimusest ei nähtu, milliseid kulutusi see hõlmab. Kohtu hinnangul ei nähtu, et selle küsimuse küsimise läbi oleks krediidiandja 5

§ 403⁴ lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 403⁴ lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, 6

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus leiab, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja esitas 31.03.2025 hagiga nõuete ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 37). Hageja märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on

§ 4034

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2302,85 eurot (väljastatud krediit 2616 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed summas 313,15 eurot), intress seadusjärgses määras summas 45,13 eurot, viivis seadusjärgses määras summas 196,65 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot. Hagi kohaselt oli kostjal tasumata märtsikuu osamakse summas 134,64 eurot (maksetähtaeg 12.04.2024), aprillikuu osamakse summas 141,54 eurot (maksetähtaeg 12.05.2024), maikuu osamakse summas 145.93 eurot (maksetähtaeg 12.06.2024), aprillikuu osamakse summas 150,18 eurot (maksetähtaeg 12.07.2024) (dtl 32). Hageja märgib 05.08.2025 menetlusdokumendis, et krediidisumma 1010 eurot kasutusele võtmine 7

§ 82lg 7 mõttes (dtl 133).

Hagi p-s 2.20 on hageja selgitanud, et kostjale on edastatud teatises on krediidiandja märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb

1. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 11.07.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse (dtl 32). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). Hageja on 04.04.2025 edastanud teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 95). Teatest ei ole võimalik aru saada kuhu, kellele ja millal on nimetatud teade edastatud. Teates on märgitud, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul käesoleva kirja kuupäevast, siis ütleb võlausaldaja laenulepingu üles ning leping lõpped
4. päeval. Konkreetset ülesütlemise kuupäeva teatel märgitud ei ole. Kuna teatelt ei nähtu millal see on edastatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida lepingu ülesütlemise kuupäeva õigsust. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et on kostjaga 24.10.2023 sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu
5. aprilli
6. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151- 11, p 12). Hagimenetluses ei ole hageja uut täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks määranud ega uut ülesütlemisavaldust esitanud. Järelikult ei saa vaidluse all olevat tarbijakrediidilepingut lugeda ülesöelduks.
7. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Lepingu kohaselt tuli kostjal saadud krediit tagastada 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest (dtl 41). Hageja esitatud maksekorraldusest nähtub, et viimane väljamakse tehti kostjale 29.12.2023 summas 106 eurot (dtl 57). Seega saabus viimase osamakse tähtaeg 29.12.

1. Kostja sai krediiti kokku 2616 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 313,15 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kuna kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2302,85 eurot.
2. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 403

4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 8

§ 94lg-s 1 sätestatud määras summas 45,13 eurot.

Lepingu sõlmimise ajal s.o 24.10.2023 oli seadusjärgne intressimäär 4% aastas. Kohus rahuldab hageja intressi nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2302,85 eurolt intressi

§ 94lg 1 alusel perioodi 03.02.2024 kuni 11.07.2024 eest summas 40,27 eurot.

17.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja nõuab ümberarvestuse korral kostjalt viivist põhivõlalt 2302,85 eurolt

§ 113lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingut ei ole kehtivalt ülesöeldud (vt otsuse p 14), on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 30.12.2024 (viimase osamakse tähtaja saabumise järgmine päev) kuni 31.03.2025 (hagi esitamiseni) summas 64,85 eurot. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2302,85 eurolt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 30.12.2024 kuni 31.03.2025 summas 64,85 eurot. 18. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) ja kooskõlas

§ 1132lg 2 võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on edastanud kostjale 08.02.2024 nõudekirja, 15.08.2024 pretensiooni ja 30.08.2024 hagihoiatuse. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja on hagis selgitanud, et kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest (dtl 35).

§ 113

² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot. 19. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 24.10.2023 sõlmitud laenulimiidi lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2302,85 eurot, intressi 40,27 eurot, viivise perioodi 30.12.2024 kuni 31.03.2025 eest 64,85 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud põhivõlgnevuse nõude 196,98 euro ulatuses, intressi nõude 411,61 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise 678,63 9

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 10