2-25-5128/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-5128 Tsiviilasi N.F hagi I.L-i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.F , isikukood XXX Kostja: I.L , isikukood XXX Asja läbivaatamine Kohtuistung 18.08.2025 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada N.F Maavalitsuses.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. ja I.L-i abielu, mis on registreeritud XXX Tartu Edastada kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse põhjendused
4. N.F esitas 02.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.L-iga sõlmitud abielu lahutamiseks. Avalduses märkis hageja, et poolte suhted on lõppenud märtsis
5. Mees on vastu ja ei anna lahutust.
6. Kohus pidas asjas 18.08.2025 istungi. Hageja avaldas kohtule, et abikaasade abielulised suhted lõppesid
7. aasta kevadel ning abikaasad on proovinud suhteid taastada viimase aasta jooksul mitu korda, kuid midagi ei muutunud. Perekonnaseisuametis lahutada ei saanud, sest abikaasa ei andnud nõusolekut. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Praegu elavad pooled eraldi, hageja ei ole abikaasat kuu aega näinud, on ta igalt poolt ära blokeerinud. Hageja andis avalduse politseisse, kostja on hagejat ähvardanud, on alustatud kriminaalmenetlus. Pooltel on 2 ühist alaealist last. Ühist vara ei ole. Maja on ametlikult hageja oma ning hageja lahusvara. Maja on ehitatud abielu jooksul, aga pooled tegid notaris lepingu, et see on lahusvara. Mees tööl ei käi. Lepituseks ei ole vaja kohtul aega anda. Kaasatud on lastekaitse, sest mees on hageja suhtes agressiivne ja poolte 8- ja 9-aastased lapsed näevad seda. Hageja on saanud ka ohvriabi. Väiksem laps ei soovi üldse isaga suhelda. Hageja kinnitas, et jääb hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu ja lahutusega ei nõustunud. Abielulised suhted on kindlasti lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik. Kostja ei olnud nõus perekonnaseisuametis lahutama, sest varalisi suhteid arvestades saab sellest kasu ainult abikaasa. Kostja taotles, et kohus teeks määruse, et kostja saaks elada enda kodus, mille on ise ehitanud. Praegu ta ei saa koju sisse ka, lukud on vahetatud. Kostja vaidles vastu, et poolte kodu on lahusvara. Kostja avaldas istungil ka, et tegelikult abielulised suhted ei ole lõppenud. Kostja loodab veel suhteid päästa. Viimase kuu aja jooksul on kostja olnud tööl. Hageja väited vägivalla kohta ei vasta tõele, hoopis hageja on jalgadega rünnanud ja on kutsutud politsei.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
9. Nähtuvalt rahvastikuregistri andmetest on poolte abielu sõlmitud XXX Tartu Maavalitsuses. Poolte esiletoodud asjaoludest ja seisukohtadest järeldab kohus, et poolte abielulised suhted on kohtuistungi toimumise ajaks pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks anda pooltele leppimisaega, kuivõrd hageja on avaldanud kohtule kindlat tahet abielu lahutada. Kohus arvestab ka seda, et hageja kinnitusel on abikaasad viimase aasta jooksul korduvalt püüdnud oma suhteid taastada, mis ei ole õnnestunud.
10. Pooltel on erimeelsused, kas poolte elukohaks olev kinnistu on ühisvara või hageja lahusvara. Kohus märgib, et PKS § 68 sätestatu võimaldab kohtul määrata muuhulgas poolte ühise eluruumi kasutamise ning lahendada muud vaidlused, mis seonduvad perekonna eluasemega ning eluasemega seotud varaga abielu lahutamise korral. Seda saab PKS § 70 kohaselt teha hagimenetluses koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana. Kohus leiab, et ühise elukoha kasutamise vaidlust ei ole käesoleval 2