) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai täisealiseks 20.12.2024 ning sel ajal jätkas ta õpinguid hariduse omandamiseks kutseõppes (dtl 37). IV
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja isa on kostja (dtl 74), - kostja on elatist tasunud kuni hageja täisealiseks saamiseni Harju Maakohtu otsuse nr 2XX-XXX alusel 200.00 eurot kuus (vt nt dtl 99-101), - hageja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid (dtl 37). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist, ning kui kostjal see kohustus on, siis millises ulatuses. V Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud nõude igakuise elatise väljamõistmiseks summas 250.00 eurot, mis koosnevad eluasemekulust 155.00 eurot, toidukulust 180.00 eurot, transpordikulust 20.00 eurot, sidekulust 30.00 eurot, tervishoiukulust 25.00 eurot, hügieenikulust 50.00 eurot, koolikohustuse kulust 60.00 eurot, riiete-jalatsite kulust 80.00 eurot, majapidamiskulust 15.00 eurot, vabaajakulust 25.00 eurot, meelelahutuse ja hobikulust 75.00 eurot ja taskurahast 70.00 eurot (dtl 272). Hageja on tõendanud enda vajadusi, sh eluasemekulu 73.61 eurot (dtl 54-55, dtl 300-318), sidekulu 15.00 eurot (dtl 59-63), koolilõunakulust 30.00 eurot (dtl 300-318). Sellele lisandub üldteadaolevalt söögikulu, hügieeni- ja tervishoiukulu, riiete-jalatsite kulu, transpordikulu, üldine majapidamiskulu, mille osas on hageja esitanud tõendeid (dtl 300-318, dtl 328-337, dtl 281-287). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. Samuti hageja ema ega hageja venna pangakonto väljavõtetele, millest ei nähtu, et kulu oleks seotud hagejaga. 3 Kohus ei loe elatise osiseks lemmikloomaga seotud kulu, kuna see ei ole hageja põhivajaduseks. Kohus ei loe elatise osaliseks ka hageja ema eluasemelaenu igakuiseid tagasimakseid (498.38 eurot x 1/6), kuna need ei ole hageja kohustuseks. Samuti ei ole hageja põhivajaduseks taskuraha 70.00 eurot ega vaba aja ja meelelahutuse kulu igakuiselt 100.00 euro ulatuses. Eelnenust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja igakuised põhivajadused 584.00 euro ulatuses. Arvestades asjaolu, et hageja sissetulekuks on riiklik lapsetoetus 80.00 eurot kuus, sotsiaaltoetus u 350.00 eurot kuus ja puudetoetus 34.00 eurot kuus (vt nt dtl 308, dtl 314), s.o u 464.00 eurot kuus, siis tuleks kummalgi vanemal tasuda hageja ülalpidamiseks 60.00 eurot ((põhivajadused 584.00 eurot – hageja sissetulek 464.00 eurot) : 2 vanemaga = 60.00 eurot. Kohus ei leia, et oleks alust vanemate võrdsusest kõrvale kaldumiseks. VI Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 17.01.2015-17.02.2025 summas 272.78 eurot (sh 120.97 eurot 17.01.2025 kuni 31.01.2025 eest ja summa 151.81 eurot 01.02.2025 kuni 17.02.2025 eest, dtl 365). Kostja vaidleb vastu kogu elatise väljamõistmisele, sh tagasiulatuvale osale. Samas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagis nõutaval ajavahemikul hagejale elatist tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 17.01.2025-17.02.2025 summas 60.00 eurot. VII Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas kostja majanduslik seisund võimaldab hagejale tasuda elatist 60.00 eurot kuus.
lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on esile toonud, et tema igakuine keskmine sissetulek on 1230.00 eurot (dtl 87), ta omandab keskharidust igapäevase töö kõrvalt ning tema perre on sündimas laps. Kostja igakuised väljaminekud on 813.40 eurot (dtl 87, dtl 103-116, dtl 117-144). Seega ei kahjusta kostja enda ülalpidamist see, kui ta tasub hagejale elatist 60.00 eurot. VIII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A. M. N. hagis P. R. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 60.00 eurot alates 17.01.2025 kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu 10. kuupäevaks hageja arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega: „elatisraha“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.