Obsah (13)

§ 113§ 403§ 94§ 416§ 76§ 82§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-135331 Tsiviilasi Aktiva Finan

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista J. A.lt välja põhivõlgnevus 4 885,03 eurot ületavas osas, intress 54,70 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivis 209,07 eurot ületavas osas.
2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 67% ulatuses J. A. kanda ja 33% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.
3. Jätta J. A. menetluskulud 33% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 67% ulatuses J. A. enda kanda.
4. Määrata J. A.le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
5. Välja mõista J. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 683,4 eurot. 1 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7. Toimetada tagaseljaotsus J. A.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
8. Aktiva Finance Group OÜ esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. A.lt (võlgnikult, kostjalt) 7647,10 euro saamiseks. Kohus tegi 04.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.12.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
9. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 20.10.2024 (täpsustatud 22.01.2025). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 02.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006657481, mille alusel sai kostja laenu summas 10201 eurot. 16.04.2022 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kokkuleppe lepingu nr L89006657481 muutmiseks ning alates lepingu nr L89006657481 muutmise kokkuleppe jõustumisest (16.04.2022) kandis leping numbrit L
10. 06.11.2023 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kokkuleppe lepingu nr L89008558290 muutmiseks ning alates lepingu nr L89008558290 muutmise kokkuleppe jõustumisest (16.04.2022) kannab leping numbrit L
11. Hagi aluseks on eelnimetatud lepingust tulenev võlgnevus.
12. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7171,69 eurot, intress 227,35 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 306,93 eurot ning viivised alates 21.12.2024 kuni põhinõude summas 7171,69 eurot täitmiseni lepingujärgses 2 viivisemääras 8,9% aastas. Hagi kohaselt on lähtuti hagi aluseks oleva lepingu sõlmimisel sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hagi kohaselt on kostja krediidivõimelisust hinnatud põhjalikult ja jõutud positiivsete otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on tuvastatud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagiavalduse kohaselt tegi võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist ja tuvastanud kostja viimase 11 kuu keskmise sissetuleku. Andmed kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta omandas krediidiandja kostja poolt esitatud taotlusest. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja võlgniku regulaarset sissetulekut. Võttes arvesse kostja keskmist sissetulekut lepingu sõlmimise hetkel ning asjaolu, et muud finantskohustused puudusid, jäi kostjale kätte ca 65-70% tema igakuisest sissetulekust ehk üle poole ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja leiab, et krediidiandja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majanduslikku seisu, s.o andmeid sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hagi kohaselt oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 22.01.2025 menetlusdokumendis esitas hageja

§ 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.

Ümberarvestusel arvestas hageja, et lepingu nr L89006657481 kohaselt sai kostja laenu summas 10 201 eurot. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 1315,04 eurot. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muutmist oli tasumata põhiosa 8885,96 eurot (10201-1315,04=8885,96). Lepingu muudatuse alusel saab lepingu nr L89008558290 põhiosaks lugeda 8885,96 eurot ning antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 3786,38 eurot. Hageja selgitas, et kuna alates jaanuar 2023. a on

§ 94

intressimäär 2,5% jne muutunud poolaasta tagant, esitas hageja ümberarvestuse arvestades

§ 94lg 1 intressimääraga.

Teostatud tagasimaksete arvelt luges hageja intressinõude katteks 184,86 eurot ja põhiosa katteks 3601,52 eurot ja seega enne lepingu muutmist oli tasumata põhiosa 5284,44 eurot (8885,96-3601,52). 06.11.2023 lepingu muudatuse alusel saab lepingu nr L89014207593 põhiosaks lugeda 5284,44 eurot. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 437,93 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 15.02.2024 ja 15.03.2024 osamakse täielikult ning 15.04.2024 osaliselt. Tasutud on põhiosa kokku 399,41 eurot ja intressi katteks 38,51 eurot. Tasumata on põhiosa 4 885,03 eurot (5284,44-399,41) ja intress ülesütlemisele eelnenud osamakseni summas 53,32 eurot (need on 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024 intressimaksed). Hageja märkis, et lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.06.2024.a oli kostja osaliselt või täielikult võlas kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024 ja seega saab hageja seisukohast lugeda lepingu ülesütlemise

§ 416alusel kehtivaks.

Eeltoodu tõttu leiab hageja, et kostjalt tuleb välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral põhiosa jääk 4885,03 eurot, intress 53,32 eurot ja viivis alates ülesütlemisele järgnevat päevast, s.o 28.06.2024. a kuni põhiosa tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 18.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 01.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 3 Kohtu põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 02.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006657481, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 10 210 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

⁴ lg 1) ning

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt

§ 4034

lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema 4 mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on selgitatud, et krediidivõimelisuse hindamisel analüüsiti kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi krediidisaaja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Lisaks tehti krediidisaaja sissetuleku osas päring Maksu- ja Tolliametile. Päringud teostati ka maksehäireregistritesse. Hagi kohaselt jõudis krediidiandja kogutud info põhjal järelduseni, et arvestades kostja sissetuleku suurust jääb kostjale peale hagi aluseks oleva laenulepingu osamakse tasumist kätte üle poole sissetulekust ning seega on võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohale. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, kuidas selgitati välja krediidisaaja varalised kohustused, majandamiskulude suurus või ülalpeetavate arv. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses. 9.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 5 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 403

4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 22.01.2025 menetlusdokumendis esitas hageja

§ 403

4 lg 7 järgse ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjalt välja mõista põhiosa jääk 4 885,03 eurot, intress 53,32 eurot ja viivis alates ülesütlemisele järgnevat päevast, s.o 28.06.2024. a kuni põhiosa tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kostja sai 02.10.2021 sõlmitud lepingu nr L89006657481 alusel krediiti summas 10 201 eurot. Antud lepingu alusel tegi kostja tagasimakseid summas 1315,04 eurot. 16.04.2022 sõlmis kostja krediidiandjaga kokkuleppe nimetatud lepingu muutmiseks ning arvestades kostja poolt tehtud tagasimakseid, oli seega enne lepingu muutmist tasumata põhiosa jäägiks 8885,96 eurot (102011315,04=8885,96). Lepingu muutmisel muutus lepingu number ning lepingu nr L89008558290 alusel tegi kosja tagasimakseid summas 3 786,38 eurot, millest hageja arvestas intressinõude katteks 184,86 eurot ja põhiosa katteks 3601,52 eurot. Hageja selgitas, et alates jaanuarist 2023 arvestati ümberarvestamisel ka

§ 94järgse intressimääraga.

Seega oli enne 06.11.2023 lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist tasumata põhiosa jäägiks 5 284,44 eurot (8885,96-3601,52). Lepingu muutmisel muutus lepingu number ning 06.11.2023 sõlmitud lepingu nr L89014207593 alusel tegi kostja tagasimakseid summas 437,93 eurot. Nimetatud summast arvestas hageja põhiosa katteks 399,41 eurot ja intressi katteks 38,51 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujuneb kostja poolt tasumata põhivõlgnevuse summaks 4 885,03 eurot (5284,44-399,41) ja intress summaks 53,32 eurot (s.o 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024 intressi osamaksed). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades eeltoodut on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 4 885,03 eurot ja seadusjärgset intressi summas 53,32 eurot. Kohus mõistab nimetatud summad kostjalt välja. 12. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.12.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9% aastas, s.o 0,02% päevas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõudis viivist summas 306,93 eurot. 22.11.2025 menetlusdokumendis palus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevat päevast, s.o 28.06.2024. a kuni põhiosa tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 403

⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades.

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: 01.01.2023 - 30.06.2023 10,5%; 01.07.2023 - 31.12.2024 12%; 01.01.2024 – 30.06.2024 12,5% 01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%; 01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%; alates 01.07.2025: 10,15% Lepingutes kokkulepitud viivisemäär (s.o 8,9% aastas) on väiksem kui

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määr.

Seetõttu tuleb

§ 403⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda lepingulisest viivisemäärast.

Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määraga 8,9% aastas põhivõlgnevuse summalt (4 885,03 eurot) perioodi 28.06.2024 kuni 20.12.2024 (s.o hagiavalduse esitamiseni) eest summas 209,07 eurot. 13. Edasiulatuva viivisenõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud. Kuivõrd lepingust tulenev viivisemäär on väiksem kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr, määrab kohus, et viivist tuleb tasuda põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 8,90% aastas alates 21.12.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eelnimetatu on kohtu hinnangul

§ 403⁴ lg 7 ls 1 kooskõlas.

14. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt edastati kostjale peale lepingu ülesütlemist korduvalt maksemeeldetuletusi (05.07.2024; 15.07.2024; 24.07.2024), kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostjale saadetud kirjad on hageja kohtule esitanud (dtl 88-99).

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue. 15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4 885,03 eurot, intressi summas 53,32 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 7 sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 28.06.2024 kuni 20.12.2024 eest summas 209,07 eurot ning alates 21.12.2024 viivise 8,90% aastas põhivõlgnevuselt (4 885,03 eurot) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 4 885,03 eurot ületavas osas, intress 54,70 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivis 209,07 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 67% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 7 765,97 eurot (põhinõue 7 171,69 eurot + intress 227,35 eurot + haldustasu 10 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 306,93 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 5 197,42 eurot (põhinõue 4 885,03 eurot + intress 53,32 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 209,07 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja enda kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot. Hageja menetluskuluks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 507 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis 8 kokku 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis esindajal on kulunud nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 020 eurot (riigilõiv 700 eurot +maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 300). Kuivõrd kohus jätab 67% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 683,4 eurot (1 020 x 67%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9