Väärteoasi 4-25-2234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2025. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2234 Kohtunik Kristiina Laas Väärteo

§ 81

järgi Menetlusalune isik Vadim Demidov (isikukood: 39001172783; elukoht: XXX; e-post: XXX, tel: XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond (registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post: louna@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Vadim Demidovi kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.06.
3. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,008994, millega Vadim Demidovit karistati LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot ja LKindlS § 81 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 160 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.
4. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Vadim Demidovit LS §

§ 81järgi kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 01.06.
2. a otsuses väärteoasjas nr 2780,25,008994 märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või EE891010220034796011 (SEB pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE777700771003813400
3. (LHV Pank), märkides ära kohustusliku viitenumbri Rahatrahvi tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.06.
5. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,25,008994 määrati Vadim Demidovile LS § 224 lg 1 alusel rahatrahv 416 eurot ja LKindlS § 81 alusel rahatrahv 160 eurot. Otsusest nähtuvalt juhtis V. Demidov 01.06.
6. a kell 10.41 Jõgeva maakonnas XXX tn 23 juures mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/l +/- 0,05 mg/l. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit.
7. Tartu Maakohtusse saabus 05.06.
8. a M.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.
9. a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,
10. Kaebuse kohaselt juhtis temale kuuluvat sõidukit xxxx xxxxxxxxxx, kellele määrati trahv põhjusel, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. M. J soovib määratud trahvi tühistamist või hoiatusega asendamist.
11. Tartu Maakohtu 10.06.
12. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti menetlusalusele isikule V. Demidovile kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 09.07.
13. a.
14. Menetlusalune isik V. Demidov esitas 26.06.2025 kohtule uue kaebuse, milles märkis, et esitab kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.
15. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,25,008994, millega talle määrati trahv seoses liikluskindlustuse puudumisega sõiduki reg-nr XXX XXX juhtimisel. Kaebuses taotletakse rahatrahvi tühistamist või asendamist hoiatusega. V. Demidov on kaebuses selgitanud, et kõnealune sõiduk kuulub xxxx xxxxxxxxxxx M. Jle, kes viibis ka rikkumise hetkel kohapeal ja suhtles politseiga, kuid kellelt ei küsitud täiendavat infot ega antud selgitusi sõidukil puuduva kehtiva liikluskindlustuse kohta. Neid ei teavitatud koheselt rikkumisest kohapeal, vaid see asjaolu selgus alles hiljem trahvi määramisel, kui elukaaslane oli autoga juba ära sõitnud ning teda lubati kohapealt minema. Lisaks palus V. Demidov arvestada asjaolu, et liikluskindlustuse puudumise näol oli tegemist tahtmatu rikkumisega, sõiduk ei olnud kindlustuse puudumisel pikalt liikluses ega aktiivses kasutuses ning kindlustus sõlmiti samal päeval, kui olukord ilmnes. V. Demidov nõustus kirjaliku menetlusega ning ühtlasi palus anda selgitus selle kohta, miks omanikku olukorrast ei teavitatud ja miks kindlustuseta sõidukil lubati sündmuskohalt lahkuda.
16. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 03.07.2025, milles nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on nõuetekohaselt fikseeritud ja tõendatud, et V. Demidov pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. V. Demidovi väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse lõplik näit oli 0,17 mg/l, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi, samuti tuvastas patrullpolitseinik kohapeal läbi politsei andmebaasi APOLLO, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, mida on V. Demidov kinnitanud ka oma kaebuses, märkides, et tegemist oli tahtmatu rikkumisega. V. Demidov on allkirjaga kinnitanud nii talle õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist vastavalt VTMS §-le 19 ning samuti asjaolu, et talle on antud võimalus anda väärteo kohta ütlusi, ta on 2 tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega. Küll aga esineb kohtuvälise menetleja hinnangul alus V. Demidovile koostatud kiirmenetluse otsuse muutmiseks. Nimelt on menetlusalune isik pannud toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, kuid talle on selle eest mõistetud kiirmenetluse otsusega karistus iga teo eest eraldi: LS § 224 lg 1 järgi rahatrahv 416 eurot ja LKindlS § 81 järgi rahatrahv 160 eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt aga juhul kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb V. Demidovi suhtes tehtud kiirmenetluse otsus osaliselt tühistada VTMS § 132 p 2 alusel ning teha uus otsus, millega määratakse isikule karistus LS § 224 lg 1 järgi, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. KOHTU SEISUKOHT
17. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
18. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
19. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
20. Kiirmenetluse otsuse nr 278025008994 kohaselt heidetakse V. Demidovile ette seda, et ta juhtis 01.06.
21. a kella 10.41 ajal XXX tn 23 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/l (+/-0,05 mg/l). Selle teoga rikkus V. Demidov LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo.
22. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 01.06.
23. a toimunud kahel mõõtmisel alkoholisisaldus V. Demidovi ühes liitris väljahingatavas õhus 0,22 mg +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,17 mg/l. Taatlustunnistus nr TTRC-25/00044 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARTF-0028 taadeldud 10.04.
24. a ning vastab esitatud nõuetele. Samuti on PPA esitatud teatise kohaselt mõõtmise teostanud patrullpolitseinik S.J läbinud mõõtealased koolitused 21.03.
25. a. V. Demidov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 01.06.2025 kella 10.41 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
26. V. Demidov ei ole oma kaebuses vastu vaielnud asjaolule, et juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Vastupidi, kiirmenetluse protokollis on ta väärteo kohta antud ütlustes märkinud, et ei tundnud alkoholijoovet.
27. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V. Demidov pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. Demidov on kiirmenetluse otsuses tunnistanud, et istus rooli jääknähtudega. Seega, arvestades, et 01.06.
28. a oli pühapäevane päev ning V. Demidov peeti kinni kella 10.41 3 ajal, võis tegemist tõepoolest olla kas eelmisel õhtul ja/või öösel tarbitud alkoholiga, mistõttu oleks V. Demidov rooli istudes pidanud võimalikuks pidama, et ta ei ole veel täiesti kaine ning möönis seda. Kohtu hinnangul puuduvad menetlusaluse isiku teos ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani V. Demidov toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
29. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse nr 278025008994 kohaselt ette seda, et ta juhtis 01.06.2025 kell 10.41 XXX tn 23 juures liikluskindlustuseta sõidukit. Selle teoga rikkus V. Demidov LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime LKindlS §s 81 sätestatud väärteo.
30. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Sõiduki taustakontrollist nähtuvalt on kõnealusel mootorsõidukil Seat Leon reg-nr XXX XXX sõlmitud liikluskindlustus Elama Kindlustus AS-iga, mis on kehtiv alates 02.06.
31. a. Seega puudus 01.06.
32. a sõidukil kehtiv liikluskindlustus.
33. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et selle teo pani V. Demidov toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Nii V. Demidov kui ka esialgu kohtu poole kaebusega pöördunud sõiduki omanik, M. J, on selgitanud, et nad ei teadnud, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus ning selle asjaolu ilmnemisel sõlmisid nad koheselt liikluskindlustuslepingu. V. Demidov on oma kaebuses palunud liikluskindlustuse rikkumise osas piirduda hoiatusega, kuna tegemist oli ettevaatamatusega ning rikkumine kõrvaldati järgmisel päeval. Seda väidet kinnitab ka toimikumaterjal, mille kohaselt on mootorsõidukil Seat Leon reg-nr XXX XXX kehtiv liikluskindlustus Elama Kindlustus AS-iga alates 02.06.
34. a. KarS § 18 lg 3 kohaselt aga paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on vägagi võimalik, et V. Demidov tõepoolest ei teadnud, et sõidukil puudus 01.06.
35. a kehtiv liikluskindlustus, kuid oleks seda tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Järelikult pani V. Demidov toime LKindlS §-s 81 sätestatud väärteo. KARISTUS
36. LS § 224 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LKindlS § 81 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtueelne menetleja on kiirmenetluse otsusega V. Demidovile määranud LS § 224 lg 1 järgi rahatrahvi 416 eurot ja LKindlS § 81 järgi rahatrahvi 160 eurot. Samas aga on kohtuvälise menetleja esindaja enda esitatud seisukohas leidnud, et tegemist on olnud veaga karistuse määramisel, kuna käesoleva juhtumil oleks pidanud rakendama KarS § 63 lg
37. Kohus nõustub sellega ning selgitab, et tõepoolest kuna V. Demidov on kahele eri süüteokoosseisule vastavad teod ehk LS §

§ 81järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 1 ehk raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

1. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Demidovile mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus esmalt arvesse asjaolu, et toime pandi kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Seega mõjutab süü suurust nii alkoholi piirmäära ületamise määr, kui ka fakt, et isik juhtis 4 mootorsõidukit ilma liikluskindlustuseta. Seejuures tuleb isiku süü lubatud alkoholi piirmäära ületamise osas 0,17 mg/l kohta LS § 224 lg 1 väärteokoosseisu mõttes hinnata täpselt keskmises määras olevaks. Tegu on toime pandud 01.06.
3. a kella 10.41 ajal, s.o pühapäevasel ennelõunal, kui liiklus võiks olla küll pigem rahulik, kuid samas jällegi piisav, et ohustada potentsiaalselt teisi liikluses osalejaid. Samas aga kahjustab liikluskindlustuseta sõit kahjustab eelduslikult siiski peamiselt kindlustamata isikut ennast. Kohus arvestab ka tegude toimepanemise subjektiivset külge, sest kaudne tahtlus on tahtluse kergeim vorm, mis viitab isiku väiksemale süüle. Kuigi V. Demidov pani liikluskindlustuseta sõidu toime ettevaatamatusest, on KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
4. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on V. Demidovil üks kehtiv väärteokaristus, kuid tegemist on käesoleva kaebuse aluseks oleva kiirmenetluse otsusega, mis edasikaebeõiguse kasutamise tõttu ei tohiks tegelikult käesoleval hetkel veel karistusregistris jõustunud otsusena kajastuda. Seega lähtub kohus sellest, et V. Demidovil puuduvad kehtivad väärteokaristused. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega, sest liiga range karistus võib isiku jaoks olla hoopis negatiivse mõjuga, kuna isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.
5. Kuivõrd LS §-s 224 lg 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr üks trahviühik. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik kaheksa eurot. Seega on V. Demidovile võimalik mõista LS § 224 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 8-800 eurot, mis teeb sanktsiooni keskmiseks 51 trahviühikut ehk 408 eurot. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja isikut karistanud keskmises määras oleva rahatrahviga. Kohus leiab, et V. Demidovile määratud karistus LS § 224 lg 1 alusel on proportsionaalne tema süü suurusega ning on kohane määrata isikule ka ühe teoga kahe väärteokoosseisu realiseerimise (s.o LS §

§ 81) eest.

Seda enam, et VTMS § 132 p 2 alusel isikule uue karistuse määramisel ei tohi kohus rikkuda reformatio in peius keeldu, s.t raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Rahatrahvi suurendamine käesoleval juhul aga just seda teeks.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.06.
2. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,25,008994 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab V. Demidovi LS §

§ 81järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 416 eurot. 22. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks vastata ka V. Demidovi kaebuse lõpus tõstatatud küsimusele selle kohta miks kindlustuseta sõidukil lubati sündmuskohalt lahkuda. Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (400 SE, lk 73) ei ole liikluskindlustuseta sõitmine aluseks juhi kõrvaldamiseks liiklusest ning juht võib jätkata sõitmist vaatamata sellele, et talle on määratud mõjutustrahv, koostatud liikluskindlustuseta sõitmise eest väärteoprotokoll või tehtud kiirmenetluse otsus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alused on sätestatud ammendava loeteluna LS §-s 91 ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimist selles loetelus ei sisaldu. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Kristiina Laas Kohtunik 6