Obsah (7)

§ 201§ 224§ 90§ 69§ 91§ 223§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 20.12.2023. a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 – 23 – 4064 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi se

§ 201lg 1, § 223 lg 1 ning § 224 lg 2 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid mõista

§ 224lg 2 alusel karistuseks arest 29 päeva.

Kohustada T.N-i kandma mõistetud karistus ära hiljemalt

1. aprilliks
2. Aresti kandmise kohaks määrata Tartu vangla (Turu 56, Tartu). Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.N Pajumäe poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.N Pajumäe suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 20.12.
4. Kohtus tuvastatud asjaolud: 1.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija A.A. koostas 13.11.2023 väärteoprotokolli nr 20231113202801 selle kohta, et 04.11.2023 kella 15.56 ajal juhtis T.N Harjumaal, Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul, mootorsõidukit Fiat Doblo, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST, nr ARDM-0066, taatlemistunnistus TTRC-23-
6. Sõitis LM 222 „Peatu ja anna teed“ märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ-le Alevi Kinnisvara, E. K.ile ja tervisekahjustused E. K.le. Varaline kahju on fikseeritud sündmuskohal tehtud fotodega. Tervisekahjustused on fikseeritud regionaalhaigla teatises. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.N

§ 90

lg 1 p 1, § 69 lg 3, § 17 lg 1 ja MKM määruse nr 12 § 7 p 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 201lg 1, § 224 lg 2 ja 223 lg 1 järgi.

1.

1. 13.12.2023 toimunud kohtuistungile T.N ei ilmunud. Menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on menetlusalusele isikule kohtukutse edastatud kättetoimetamisportaali kaudu 11.12.
2. Samuti teavitas kohus teda 11.12.2023 telefoni teel (tel. nr XXX) kohtuistungi toimumise ajast. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. 1.
3. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.N Pajumäe süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.N-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 30 päeva. 1.
4. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et T.N Pajumäe süü

§-de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 223 lg 1 järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. 1.5.

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 1.5.1.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse T.N Pajumäele

§ 201lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

1.5.2. T.N Pajumäe poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule (tl 16) ka Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et T.N Pajumäel puudub kehtiv juhiluba (tl 22). Esitatud tõendid kinnitavad, et T.N Pajumäel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani T.N 04.11.2023 kella 15.56 ajal Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul toime

§ 90lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise.

1.5.3. Kohtu hinnangul on T.N

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kuna T.N teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tõendamist leidnud, et T.N rikkus

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 201lg 1 ettenähtud väärteo.

1.6.

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu 2 Samuti inkrimineeritakse T.N Pajumäele

§ 224lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

1.6.1. T.N Pajumäe poolt

§ 69

lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks T.N Pajumäe süü omaksvõtule (tl 16) ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 04.11.2023 kell 16.14 tuvastati T.N Pajumäel indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,81 mg/l (tl 9) ning ta kõrvaldati seetõttu sõiduki Fiat Doblo, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt alates 04.11.2023 kell 16.14

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. T.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tl 10). Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 04.11.2023 kell 17.00 kuni 17.04 T.N Pajumäe seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23-00110). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,79 mg ja 0,77 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,72 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. 1.6.2.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli T.N 04.11.2023 kell 15.56 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,72 mg. 1.6.3. T.N Pajumäe väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,72 mg/l, mis vastab keskmisele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. 1.7.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 1.7.1.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 04.11.2023 on tõendamist leidnud T.N Pajumäe poolt antud ütlustega, mille kohaselt ta sõitis ta Keilas Koidu tänavalt kesklinna poole. Ülesõidu tänava ristmikul ei pannud stop märki tähele ning sõitis vasakult lähenevale autole külje pealt sisse. Lisaks on väärtegu tõendamist leidnud 04.11.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuse aktiga ja selle juurde lisatud CD-plaadil asuvate fotodega, millest nähtub, et 04.11.2023 kella 15.56 ajal toimus Harjumaal, Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid mootorsõidukit Fiat Doblo, (registreerimismärgiga XXX) juhtinud T.N ning Hyundai i20 (registreerimismärgiga XXX) juhtinud E. K.. Vastava kategooria juhtimisõigust mitteomava T.N Pajumäe poolt juhitud sõiduauto Fiat Doblo, (registreerimismärgiga XXX) ei andnud teed mööda peateed liikuvale sõiduautole Hyundai i20 (registreerimismärgiga XXX), mille tulemusena juhtunud liiklusõnnetuse käigus said kahjustada mõlemad sõidukid. Sõidukitel esinevad vigastused ehk seeläbi tekkinud varaline kahju nähtub fotodel. Sõiduautot Hyundai i20 3 (registreerimismärgiga XXX) juhtinud E. K. sai tervisekahjustusi, mis on tuvastatud SA PERH teatisega (tl 1-6, 14, 27). 1.7.2.

§ 17

lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 4 järgi kohustab märk 222 „Peatu ja anna teed” juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 „Samaliigiliste teede ristmik”. 1.7.3. Seega on tõendamist leidnud, et T.N rikkus 04.11.2023 kella 15.56 ajal Harjumaal, Keilas, Koidu ja Ülesõidu tänavate ristmikul

§ 17

lg 1 ja MKM määruse 12 § 7 p 4 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et T.N pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. 2. Karistuse mõistmine 2.1.

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga;

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning

223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2.2. T.N on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 224lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

2.3. Kohus arvestab menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.N Pajumäel on karistusregistri andemete kohaselt 4 kehtivat väärteokaristust (tl 19-21). Kõik karistused on määratud liiklusalaste rikkumiste eest. Karistatud on nii rahatrahvi kui ka arestiga. Kuigi menetlusalusele isikule varasemalt mõistetud rahatrahvid on tasutud, siis kohus asub seisukohale, et rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. T.N ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus T.N Pajumäe poolt avaldatud kahetsust (tl 16). Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm väärtegu. Arvestades, et T.N pani väärteod toime osaledes liikluses juhina, siis on kohtu hinnangul tema süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana, kuna ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel tuvastati alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus vähemalt 0,72 mg/l. Arvestades näidu suurust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25-0,74) suur.

Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuna tal ka puudus juhtimisõigus, siis seda suurem on isiku süü. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest 4 ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et T.N rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks T.N Pajumäe karistamist tema poolt toime pandud väärtegude eest

§de 201 lg 1, 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi arestiga 29 päeva. Range karistuse kohaldamine T.N Pajumäele annab üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ühiskonnale signaali, et mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõigust omamata ja juhile keelatud seisundis ei tolereerita. 2.

1. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et T.N peab kandma aresti ära hiljemalt
2. aprilliks
3. (allkirjastatud digitaalselt) 5