← Eesti

1-21-2759/21

Obsah (9)§ 180§ 423§ 181§ 126§ 60§ 91§ 94§ 175§ 179

1-21-2759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-2759 (kohtueelses menetluses 192210000

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista V.D-lt välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. See tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, 1-21-2759 EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida 99921700040227.

§ 423

ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb V.D-l menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 180

lg 1 alusel mõista kannatanu Xxx OÜ menetluskulud osaliselt, see on lepingulise esindaja tasu 2/3 ulatuses summas 2231,67 eurot välja V.D-lt kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele nr XXX. 6.

§ 181

lg 1 alusel mõista kannatanu Xxx OÜ menetluskulud osaliselt, see on lepingulise esindaja tasu 1/3 ulatuses summas 1115,83 eurot välja Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele nr XXX. 7. Kannatanu menetluskulud summas 1599,07 eurot jätta kannatanu enda kanda. 8.

§ 181

lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt V.D kasuks välja 1420 (üks tuhat nelisada kakskümmend) eurot kaitsja Reigo Kala kohtueelse menetluse ja maakohtu õigusabikulude hüvitamiseks. 9.

§ 181

lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt V.D kasuks välja 1625 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot kaitsja Jüri Leppik kohtueelse menetluse ja maakohtu õigusabikulude hüvitamiseks. 10.

§ 180

lg 1 alusel jätta süüdistatava menetluskulud ülejäänud osas süüdistatava enda kanda. 11. Asitõend- CD plaat „LISA nr 1“ logidega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - Sülearvutist Apple Mac

Book Air A1466 s/n XXX tehtud koopia 1 fail: G120201450.dmg (mahuga 113 GB, SHA1: 21ed c03e 5b7d 65f6 a09a 491d 8ab1 6885 339d), asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

- V.D e-maili kontodest xxx ja xxx tehtud üksühene tõmmis (nimega postkastid.ad1, kogusuurusega 738 MB ja SHA1 räsiga xxx), mis asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS 2

(18)1-21-2759 V.D süüdistatakse selles, et tema, pärast Xxx OÜ-ga töösuhte ning sellega seoses ka Xxx OÜ veebikeskkonda sisenemise õiguse lõppemist 19.12.2018, hankis ajavahemikul 07.03.2019 kell 21:01:52 kuni 15.03.2019 kell 01:52:07 kokku 8-l korral andmete üle õigustatud isikuks oleva Xxx OÜ loata ehk ebaseaduslikult juurdepääsu Xxx OÜ arvutisüsteemile, sisenedes korduvalt Xxx OÜ veebikeskkonda ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. Xxx OÜ büroojuhi A S kasutajatunnust ja parooli kasutades alljärgnevatelt temale kuuluvatelt IP-aadressidelt: - 07.03.2019 kell 21.01:52 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile XXX enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks: Aeg 21:02:45 21:03:03 21:03:39 21:19:43 21:19:46 21:19:53 21:21:23 21:21:48 21:22:17 21:29:03 21:29:21 21:30:50 21:31:06 21:31:24 21:31:39 21:31:53 21:32:51 21:32:55 21:33:32 21:33:50 21:34:19 21:34:35 21:34:49 21:34:52 Päringuga küsitud andmed Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Objekt, mille süsteemne id on xxx Klientide loetelu Otsiti klienti, kelle andmestikus esineb sõna xxx Klient, kelle süsteemne ID on 9xxx Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on 5xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Avati PDF fail nimega xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Projekt, mille süsteemne id on xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Projekt, mille süsteemne ID on xxx Avati PDF fail, mille süsteemne ID on xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Projekt, mille süsteemne ID on xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" projekt, mille süsteemne ID on xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Projekt, mille süsteemne id on xxx Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" Klientide loetelu Klient, kelle süsteemne ID on xxx - 08.03.2019 kell 09:04:35 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringu kliendi, kelle süsteemne ID on xxx, andmete saamiseks. Seejärel kell 09:46:25 proovis avada vahelehte xxx, kuid puuduva sessiooni tõttu suunas päring sisse logimise lehele. - 08.03.2019 kell 10:37:39 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda 3
(18)1-21-2759 kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks: Aeg 10:37:52 10:38:11 10:39:52 10:40:33 10:43:17 10:44:08 10:44:23 10:47:01 10:47:04 10:56:23 11:34:08 Päringuga küsitud andmed Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Otsiti klienti, kelle andmestikus esineks sõna xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Klientide nimekirjad 11:43:56 Vaheleht "list_project" - 08.03.2019 kell 12:18:03 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, kus kell 12:18:09 teostas päringu projekti, mille süsteemne ID on xxx, andmete saamiseks ning kell 12:18:18 teostas päringu kliendi, kelle süsteemne ID on xxx, andmete saamiseks. - 11.03.2019 kell 10:12:45 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks: Aeg 10:12:58 10:13:04 10:13:31 10:13:58 10:14:12 10:15:29 10:15:39 10:16:07 - Aeg 13:13:09 13:13:18 Päringuga küsitud andmed Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Projekt, mille süsteemne ID on xxx Projekt, mille süsteemne ID on xxx Avatakse PDF fail, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx Avatakse DOC file mille nimi on "xxx.doc" 11.03.2019 kell 13:12:55 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks: Päringuga küsitud andmed Projekt, mille süsteemne ID on xxx Klient, kelle süsteemne ID on xxx 4
(18)1-21-2759 - Aeg 16:20:32 16:20:45 16:20:55 - Aeg 20:23:29 20:25:16 20:26:18 20:38:09 20:39:06 - 11.03.2019 kell 16:20:11 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks: Päringuga küsitud andmed Projekt, mille süsteemne ID on x xx Projekt, mille süsteemne ID on xxx Avatakse PDF fail mille nimi on "order xxx.pdf" Seejärel sama sessiooni jätkudes, s.t olles 11.03.2019 kell 16:20:11 hankinud ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile xxx, jätkas enda kasutuses olevalt uuelt IP-aadressilt xxx päringute esitamist Xxx OÜ haldussüsteemis alljärgnevate andmete saamiseks: Päringuga küsitud andmed Objekt, mille süsteemne ID on xxx Objekt, mille süsteemne ID on xxx Objekt, mille süsteemne ID on xxx Objekt, mille süsteemne ID on xxx Objekt, mille süsteemne ID on xxx 15.03.2019 kell 01:52:07 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. kasutajatunnust dist.xxx.ee ning parooli xxx kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu Xxx OÜ xxx serverile IP-aadressilt xxx, misjärel laadis FTP serverist alla 31 faili alljärgnevalt: Aeg 01:52:26 01:53:28 01:54:40 01:54:50 01:55:52 01:55:53 01:56:15 01:56:19 01:56:23 01:56:27 01:56:32 01:56:36 01:57:21 Allalaetud faili nimi /Extras/01 punane.JPG /Fotoalbum.pdf /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx xxx/VL038.JPG /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx xxx/VLI44.jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx xxx/VLI44.JPG /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx xxx/VLI44, a.JPG /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM001
(1).jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM001
(2).jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM001.jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM002.jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM003.jpg /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM005, a.jpg /xxx_sisu_trykk.pdf 01:59:04 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotalbum Xxx 14
(13).jpg 01:59:07 01:59:13 01:59:17 01:59:24 01:59:33 01:59:40 01:59:47 02:00:00 02:00:07 02:00:18 /Photo album 2015 2016 gallery/Fotalbum Xxx 14
(6)a jpg /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(2).jpg /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(2).jpg /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(5).jpg /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(13).jpg /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(2).JPG /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(4).JPG /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx
(7).JPG /Photo album 2015-2016 gallery/IMG_0026.JPG /Photo album 2015-2016 gallery/K008 AL.jpg 5
(18)1-21-2759 02:00:51 02:01:04 02:01:20 02:01:29 02:01:46 02:02:28 /Photo album 2015-2016 gallery/LM208 ja �ld.JPG /Photo album 2015-2016 gallery/MM103.JPG /Photo album 2015-2016 gallery/xxx 2.JPG /Photo album 2015-2016 gallery/_IMG1562.JPG /Photo album 2015-2016 gallery/_IMG1724.JPG /Office from 2007 to 2003 FileFormatConverters.exe Sellise tegevusega pani V.D süüdistuse kohaselt toime KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel. POOLTE SEISUKOHAD V.D ei tunnistanud oma süüd ja taotles enda õigeksmõistmist. Tema kaitsjad toetasid seda seisukohta, lisaks taotlesid ka menetluskulude hüvitamist riigieelarvelistest vahendistest. Kaitsjate hinnangul ei olnud arvutisüsteemidesse sisenemine ebaseaduslik kuna parooli arvutisüsteemidesse sisenemiseks andis süüdistatavale kannatanu enda töötaja (haldusprogrammi sisenemisel) või oli see teada laiale ringile isikutele (FTP serveri puhul). Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja taotles tema süüditunnistamist KarS § 217 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 400 päevamääraga, so 7400 eurot. Kannatanu esindaja toetas prokuröri seisukohta, lisaks taotles kannatanu valitud esindaja menetluskulude väljamõistmist. KOHTU SEISUKOHT Kohus loeb kohtuliku uurimise tulemusena tõendatuks järgmised asjaolud, milles põhimõttelist vaidlust poolte vahel ka ei ole.
  1. V.D töötas perioodil 23.09.2008 - 19.12.2018 Xxx OÜ-s ekspordijuhina (tl 63-65, 71). Xxx OÜ põhitegevusalaks oli ja on mänguväljakute, skateparkide jms tootmine ja paigaldamine (tl 24).
  2. Xxx OÜ kasutas tunnistaja K. Ki (firma seaduslik esindaja) sõnul süüdistuse perioodil igapäevaseks töökorralduseks kokku nelja erinevat arvutisüsteemi või andmehoidlat. Ükski kasutusel olnud arvutisüsteemidest ei olnud avalikkusele kättesaadav (tl 24, pöördel). Tunnistaja K. Ki sõnul kõige olulisem neist oli haldusprogramm, mis sisaldas andmeid klientide, tellimuste, tooteinfo, hinnainfo, sh ka omahinna info, arveldamise ja kaubalao kohta, so nende firma jaoks ärisaladust. Haldusprogramm oli üles ehitatud kasutajaõiguste põhimõttele lähtudes, st igal töötajal, kelle oli õigus haldusprogrammi siseneda, sai seda teha läbi oma isikliku kasutajatunnuse ja parooliga, mida tekitas ja väljastas K. K, so kannatanu seaduslik esindaja (tl 24). Haldusprogrammil oli automatiseeritud ja kohustuslik paroolivahetus iga 3 kuu tagant, st iga kasutaja pidi muutma oma parooli vastavalt sellele, millal tema paroolivahetuse aeg, so 3 kuud, täitus. Samuti logis haldusprogramm kasutaja peale sisselogimist automaatselt välja kui 24 minuti jooksul polnud haldurprogrammi kasutatud (tl 25). Enda kasutajatunnuse ja parooli jagamine ei olnud lubatud, kui keegi vajas puuduoleva töötaja asendamisel täiendavaid õigusi haldusprogrammis, siis juhatuse liige andis need vajadusepõhiselt juurde (tl 25). Lisaks kasutati igapäevaseks tööks ka sisselogitavat veebikeskkonda ning Xxx, need ei olnud samuti avalikkusele kättesaadavad ja olid kaitstud paroolidega. Samuti oli kasutusel FTP server, 6
(18)1-21-2759 millele ligipääs oli läbi kolme erineva grupiparooli võimaldatud edasimüüjatele, tootmisega seotud töötajatele ja 3D joonistamisele. FTP server ei võimalda kasutada personaalseid parooleselleks olid seatud grupiparoolid. FTP serveri paroole võis firma töötaja juhatuse liikme nõusolekul jagada teatud juhtudel ka ekspordiklientidele. FTP serverit haldas ja seal lõi paroole IT spetsialist E. H (tl 25).
  1. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et V.D töösuhte viimasel päeval, so 19.12.2018 suleti tema kasutajakontod nii haldusprogrammis kui ka sisse logitavas veebikeskkonnas. Seda on kinnitanud K. K (tl 25 pöördel) kui ka M. Auroja ise (tl 45 pöördel). Samuti ei ole vaidlust selles, et peale töösuhte lõppu, so süüdistuses nimetatud kuupäevadel 07-15.03.2019, sisenes V.D korduvalt Xxx OÜ haldusprogrammi kasutades selleks A. Sle väljastatud personaalset kasutajatunnust ja parooli ning samuti sisenes ta FTP serverisse edasimüüjate kausta kasutades selleks kasutajatunnus dist.xxx.ee ja nn edasimüüjate grupiparooli xxx.
  2. Lisaks sellele, et nimetatud kuupäevadel, so 7-15 märtsil 2019 toimunud arvutisüsteemidesse (haldusprogramm ja FTP server) sisenemist tunnistab ka süüdistatav ise (tl 42, pöördel), on see leidnud tõendamist ka järgmiste uuritud tõenditega. 4.1 Kannatanu poolt on koos kuriteoteatega (tl 55-58) esitatud Xxx OÜ haldusprogrammi ja FTP serveri logidega „XXX logid Xxx haldusprogrammi kell xxx“; „xxx logid Xxx haldusprogrammi kell xxx“; „xxx logid Xxx haldusprogrammi kell xxx“ ja „xxx“. Need on menetleja poolt salvestatud CD-plaadile (tl 96) ja vaadeldud 29.03.2019 protokollis (tl 74-83, lisad 84-95). Sealt nähtub, et haldusprogrammi xxx on sisenetud ja teostatud erinevaid päringuid: 07.03.2019 kell 21.01:52 IP-aadressilt xxx; 08.03.2019 kell 09:04:35 IP-aadressilt xxx; 08.03.2019 kell 10:37:39 IP-aadressilt xxx; 08.03.2019 kell 12:18:03 IP-aadressilt xxx; 11.03.2019 kell 10:12:45 IP-aadressilt xxx; 11.03.2019 kell 13:12:55 IP-aadressilt xxx; 11.03.2019 kell 16:20:11 IP-aadressilt xxx; 11.03.2019 kell 16:20:11 IP-aadressilt xxx. FTP serverile on 15.03.2019 kell 01:52:07 sisenetud IP-aadressilt xxx ja teostatud erinevaid päringuid. 4.2 Menetleja on eeluurimisel tuvastanud, et kõik ülalnimetatud IP aadressid on olnud nimetatud aegadel süüdistatava kasutuses (tl 100-111, 119-120). Samad IP aadressid nähtuvad ka kannatanu poolt esitatud haldusprogrammi logi väljavõttest, samadelt IP-aadressidelt on haldusprogrammi sisenetud mh süüdistuse perioodil A Sle väljastatud kasutajatunnuse ja parooliga (CD plaat, tl 96). 4.2.1 Kaitsjad leidsid, et IP aadresside tuvastamisel ei ole küsitud andmeid mitte xxx AS-lt, vaid kriminaalasja kohtueelne menetleja on seda küsinud teiselt menetlejalt, st KKP ametnikult J. L-lt (tl 97 ja 99). Kaitsja hinnangul pole aru saada, kuidas ja millisel õiguslikul alusel on IP aadressidega seotud tõendid saadud. Prokurör leidis, et

§ 60

lg 3 mõttes on tegemist üldtuntud asjaoluga, et PPA volitatud esindajal on õigus teostada otsepäringuid sideettevõtja andmebaasist ilma igakordse eraldiseisva pöördumiseta telekommunikatsiooni firma poole. Kohus leiab, et tegemist ei ole

§ 60

lg 3 mõttes üldtuntud asjaoluga või kui siis ainult kriminaalmenetlusega igapäevaselt kokkupuutuvate menetlejate jaoks. Küll aga leiab kohus, et seadusliku aluse selleks annab elektroonilise side seadus (ESS). Nimelt nähtub sama seaduse § 1111 lg 3 p 3 esiteks see, et internetiühenduse pakkuja on kohustatud säilitama internetiühenduse kasutajat tuvastatavad andmed ning vajadusel edastama need andmed ka kriminaalmenetluse raames uurimisasutusele (lg 11 p 1). ESS § 112 lg 2 aga lubab telekommunikatsiooniettevõttel nende andmete kättesaadavuse uurimisasutusele tagada ka kirjaliku lepingu alusel läbi pideva elektroonilise ühenduse. Kohus peab väga tõenäoliseks, et 7

(18)1-21-2759 PPA-l Eesti suurima uurimis- ja jälitusasutusena selline seadusega võimaldatud leping telekommunikatsiooniettevõttega sõlmitud on. Seega leiab kohus, et tegemist on tehnilist laadi töökorraldusliku küsimusega, kuidas PPA sisemiselt oma päringuid edastab ja vastuseid saab, mis lõppkokkuvõttes ei mõjuta tõendi seaduslikkust või lubatavust. Seda enam, et sisulist vaidlust nagunii poolte vahel ei ole selles, et V.D neid IP aadresse arvutisüsteemidesse sisenemisel kasutas, sest sisenemist on ta ise tunnistanud. 4.3 10.04.2019 toimunud V.D sülearvuti vaatlusega (tl 124-130) on tõendatud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel on V.D sülearvuti Apple MacBook Air xxx veebilehitseja ajaloos leitavad domeeni xxx külastused ning samuti FTP serveri xxx külastused. 4.3.1 Seonduvalt V.D sülearvuti vaatlusega peatub kohus ka sellele eelnenud läbiotsimisel tema elukohas, mille käigus võeti vaadeldud sülearvuti ära. Kaitsjad ei vaielnud läbiotsimismääruse ja läbiotsimisprotokolli vastuvõtmisele ja uurimisele vastu (tl 32) kuid juhtisid siiski kohtu tähelepanu järgmisele minetusele. Nimelt nii läbiotsimise määruse (tl 114121) kui ka läbiotsimise protokolli (tl 122-123) kohaselt teostati läbiotsimine V.D elukoha aadressil xxx. Tegelikult aga on V.D elukoha aadressiks xxx. Sama aadress nähtub ka süüdistusaktis V.D elukohana (tl 1) ja seda kinnitas ka süüdistatav ise kohtule (tl 21). Aadressi muutus on tingitud haldusreformist, mis toimus juba aastaid enne läbiotsimist. 4.3.2 Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimine toimus V.D de facto elukohas, mitte mõnes muus suvalises kohas või ilmselgelt määruses mittenimetatud kohas (töökoht, auto). Seda kinnitab esiteks V.D ise oma allkirjaga läbiotsimismääruses ja protokollis. Samuti rääkis ta läbiotsimisest ka kohtus kaitsjate küsimustele vastates. Ka läbiotsimise määruses on fikseeritud, et läbiotsimine viia läbi V.D elukohas. Kohus leiab, et läbiotsimine vastas

§ 91

lg 1 eeldustele, sest määruses oli välja toodud nii V.D suhtes tõusetunud kuriteokahtlus kui ka seos läbiotsitava kohaga, so tema elukohaga.

§ 94

lg 1 p 1-3 järgi oli määruses välja toodud nii läbiotsimise eesmärk, põhjendus kui ka läbiotsimise koht (V.D elukoht). Kohus leiab, et kinnisasjade läbiotsimisel on aadress tavaliselt kõige selgemaks läbiotsimise kohta identifitseerivaks tunnuseks. Samas võib aadressi puudumisel aga läbiotsimise kohta identifitseerida ka näiteks gps-i koordinaatide, katastritunnuse numbri vms järgi. Seega ei ole enne haldusreformi kehtinud aadressi märkimine läbiotsimise määruses ja protokollis sellise kaaluga minetus, mis automaatselt tooks kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Üheselt oli arusaadav, et menetleja eesmärk oli läbi otsida V.D elukoht ja seda ka tehti, selles vaidlust ei ole. Seega kõnealune eksimus aadressiga on küll iseenesest taunitav kui menetleja lohakus, kuid ei mõjuta uurimistoimingu õiguspärasust ja läbi selle tõendi lubatavust. Riigikohus on leidnud, et õigusriiklikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa lugeda õigeks seda, et menetleja rikuks tõendeid koguma asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et ka rikkumisega saadud teavet võib tõendiks lugeda (RKKKo nr 3-1-1-114-04 p 12). Praegusel juhul ei ole kohus sellist tahtlikku menetlusõiguse rikkumist tuvastanud. Tegemist oli menetleja(te) mittetahtliku eksimusega, mis on selgitatav sellega, et V.D elukoha aadress on tõesti aja jooksul rohkem kui ühe korra muutunud – lisaks eeltoodud aadressidele nähtub 23.09.2008 sõlmitud töölepingust aadressiks xxx. (tl 63). Seega kokkuvõttes ei mõjuta see eksimus tõendi, so läbiotsimise lubatavust ja sealt edasi kogutud tõendite (sülearvuti vaatlus) lubatavust. 5. Eeltooduga on tõendatud faktiliste asjaoludena see, et V.D on süüdistuses nimetatud kuupäevadel sisenenud Xxx OÜ arvutisüsteemidesse ning see on menetleja poolt õiguspäraselt tõendatud. Edasi analüüsib kohus V.D-le KarS § 217 lg 1 järgi esitatud süüdistuse 8

(18)1-21-2759 objektiivset ja subjektiivset külge kuivõrd põhiline vaidlus poolte vahel seisnebki koosseisuelementidele antavas juriidilises hinnangus.
  1. KarS § 217 lg 1 järgi on karistatav arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel.
  2. Arvutisüsteemi mõiste sätestab arvutikuritegevusvastase konventsiooni 1 artikkel 1 punkt a. Selle kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade või omavahel ühendatud seadmed. Arvutisüsteemi mõiste juures on kesksel kohal andmete automaattöötluse (andmetöötluse) termin. Automaatöötlus toimib nn IPOprintsiibil: andmed sisestatakse (input) seadmesse (nt klahvistiku, mikrofoni või skänneri abil), kus neid töödeldakse (processing) ja lõpuks väljastatakse (output; nt ekraanil väljenduva pildina, kõlaritest tuleva helina või printerist väljutatava kujutisena paberil)
  3. Kohus leiab, et Xxx OÜ poolt kasutuses olnud neli erinevat andmehoidlat (sh süüdistuse seisukohalt tähtsust omavad haldusprogramm ja FTP server), mida kasutati igapäevaselt firmaga põhitegevuse jaoks ja kuhu sisestati erinevaid andmeid (klientide, tellimuste, tootmise, toodete jooniste, logistika jms kohta) ja mida edasiselt õigustatud isikute poolt töödeldi ja vaadati, on käsitletavad arvutisüsteemina KarS § 217 lg 1 mõttes. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas ja mil määral erinevad arvutisüsteemid olid omavahel sünkroniseeritud või mitte, sest mõlemad süüdistuse seisukohalt olulised veebipõhine haldusprogramm xxx ja FTP server vastavad nii eraldi kui ka koos arvutisüsteemi mõistele. Süüdistuses on piisavalt selgelt välja toodud see, millisel kuupäeval millise süsteemi sisenemist V.D-le ette heidetakse.
  4. Pooled vaidlevad edasi selles, et kas ebaseaduslik juurdepääsu hankimine tähendab kaitsevahendi, so parooli ebaseaduslikku hankimist (näiteks klassikaline eriteadmisi eeldav häkkimine) või tähendab ebaseaduslik juurdepääsu hankimine selleks õigustamata isiku poolt arvutisüsteemi sisenemist kaitsevahendi (so parooli) kõrvaldamise teel. Kaitsjad leiavad, et kuna V.D sai haldusprogrammi parooli teada seaduslikult, so A. S ise andis talle selle, siis on ebaseadusliku juurdepääsu hankimine ka välistatud. Kohus leiab, et KarS § 217 lg 1 mõttes ei ole salasõna (so kaitsevahendi) hankimise viis üldse oluline, sest normi sõnastuses sätestatud juurdepääsu hankimine ei tähenda kaitsevahendi (so parooli) hankimist vaid sellele järgnevat ebaseaduslikku ehk õigustamata sisenemist arvutisüsteemi. Seda toetab lisaks normi grammatilisele tõlgendusele ka riigikohtu praktika KarS § 217 lg 1 kaitstava õigushüve osas. Riigikohus on öelnud, et KarS § 217 kaitseb õigustatud isiku huvi hoida arvutisüsteemis olevad andmed saladuses ning samuti tema huvi arvutisüsteemi puutumatuse ning kättesaadavuse vastu (nr 3-1-1-94-14 p 191). Sama otsuse p 187 kohaselt käsitletakse arvutisüsteemile juurdepääsu hankimisena sellise olukorra loomist, kus isikul on võimalik hakata arvutisüsteemi selle sihipärasel moel kasutama. Võimalus süsteemi aktiivselt kasutada tekib isikul end süsteemi sisse logides ja seeläbi võimaluse loomises hakata arvutisüsteemi kasutama (mh liikudes ringi erinevates kaustades ning avades neid). Kaitsevahendi kõrvaldamine tähendab mh salasõna sisestamist. Salasõna kui selline on vastavasse arvutisüsteemi pääsemise vahend ning salasõna kui kaitsevahendi sisestamisel saavutatakse juurdepääs vastavale süsteemile. Kuna kaitsevahendi olemasolu on koosseisu mõttes obligatoorne element, siis järelikult on ilma õigusliku kaitseta need arvutisüsteemid, mida pole ühegi kaitsevahendiga (näiteks salasõna) kaitstud. Xxx OÜ erinevatele arvutisüsteemidele oli seatud kaitsevahendid (salasõnad). Järelikult koosseisulises mõttes on tegemist arvutisüsteemidega, mis on KarS § 217 lg 1 kaitsealas. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud ja näidanud ära, milliste tõenditega on leidnud kinnitust see, et V.D sisenes Xxx OÜ arvutisüsteemidesse (haldusprogramm ja FTP 1 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, E. Hirsnik, lk 674 9
(18)1-21-2759 server) kasutades selleks nii A. Sle väljastatud personaalset parooli (haldusprogrammis) kui ka varem teada olnud grupiparooli (FTP serveri puhul). Koosseisu mõttes ei ole edasiselt oluline ka see, mida V.D arvutisüsteemis olevate andmetega tegi (lihtsalt vaatas, laadis alla, kopeeris vms), sest koosseis on täidetud juba ainuüksi arvutisüsteemile juurdepääsu hankimisega, ehk sinna sisenemisega.
  1. Edasiselt on vajalik ära määratleda see, kelle arvutisüsteemi andmeid KarS § 217 lg 1 kaitseb, st kas Xxx OÜ või viimase töötaja A. S arvutiandmeid. Vaidlust ei ole selles, et V.D sisenes haldusprogrammi A. S kasutajatunnuse ja parooliga ning FTP serverisse nn grupiparooliga, mis talle oli varasemalt teada. Kaitsepositsiooni keskne väide on see, et isegi kui V.D sisenes süüdistuses nimetatud ajal Xxx OÜ haldusprogrammi Xxx OÜ töötaja A. S teadmisel ning temalt saadud parooliga ning FTP serverisse parooliga, mida teadis väga suur hulk isikuid ja mille puhul ei saa üldse rääkida kaitsevahendi olemasolust, siis välistab see automaatselt mõlemal juhul teo ebaseaduslikkuse KarS § 217 lg 1 mõttes.
  2. Riigikohus on öelnud, et KarS § 217 kaitseb õigustatud isiku huvi hoida arvutisüsteemis olevad andmed saladuses ning samuti tema huvi arvutisüsteemi puutumatuse ning kättesaadavuse vastu (nr 3-1-1-94-14 p 191). Need on individuaalsed õigushüved, mille karistusõiguslikust kaitsest võib õigustatud isik loobuda, andes mõnele teisele isikule nõusoleku arvutisüsteemi kasutada (samas, p 191). Viimane välistaks ühtlasi ka sellise teo ebaseaduslikkuse.
  3. Kohus leiab, et arvutisüsteemis (haldusprogrammis ja FTP serveris) olevate andmete õigustatud isikuks oli Xxx OÜ. Tunnistajad K. K, A. S ja ka süüdistatav V.D oma ütlustes kinnitasid, et firmas oli kasutusel neli erinevat arvutisüsteemi (sh süüdistuse seisukohalt olulised haldusprogramm, kus kõigil olid personaalsed paroolid ja FTP server, kus õigustatud isikutel oli ühine parool) ning nendesse süsteemidesse sisestatud ja talletatud andmed (klientide, toodete, hindade, jooniste, logistika jms) on ühemõtteliselt käsitletavad kui Xxx OÜ igapäevase eksisteerimise ja põhitegevuse (mänguväljakute tootmine paigaldamine) seisukohalt vajalike andmetega. Samuti rääkisid nii K. K kui A. S sellest, et firma töötajad said vastavalt teadmisvajadusele juurdepääsu nendele arvutisüsteemidele selleks, et oma tööülesandeid täita. Paroole väljastas haldusprogrammile juhatuse liige K. K, FTP serverile aga it-spetsialist. Mitte keegi ülekuulatud tunnistajatest ei rääkinud sellest, et haldusprogrammis või FTP serveris oleks hoitud ka töötajate, sh A. S, isiklikke andmeid (perekonnafotosid vms) või et A. Sl oleks olnud haldusprogrammi mingis osas andmete õigustatud isikuks. A. S töölepingus oli fikseeritud, et haldusprogrammile juurdepääs on üks talle tööandja poolt võimaldatavatest töövahenditest (p 6.1.1, tl 132). Lisaks sellele oli Xxx OÜ just see isik, kes läbi juhatuse liikme korraldatud spetsialistide korraldas arvutisüsteemide tööd ja käitlemist, mitte aga A. S, kes oli süsteemi tavakasutaja. Järelikult saab väita, et arvutisüsteemis olevate andmete õigustatud isikuks, sh nende saladuses hoidmisest huvitatud isikust oli Xxx OÜ.
  4. Kuna arvutisüsteemides sisalduvate andmete õigustatud isikuks oli Xxx OÜ, siis järelikult saab sellistele andmetele anda juurdepääsu Xxx OÜ. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-94-14 p 191 toodud seisukoha järgi välistaks just Xxx OÜ (õiguslik abstraktsioon, keda saab esindada seaduslik esindaja, so K. K) nõusolek arvutiandmetesse sisenemisel V.D teo ebaseaduslikkuse. Xxx OÜ seaduslik esindaja K. K kinnitas, et peale V.D töölt lahkumist ei ole talle sellist nõusolekut firma poolt antud. Oma pooleliolevad tööd andis V.D töölt lahkumisel üle ja mingit erikokkulepet nende vahel pooleliolevate tööde osas ei olnud. Seega, isegi kui jaatada kaitse väidet, et A. S väljastas 07.03.2019 telefonivestluse ajal V.D-le haldusprogrammi parooli (sellel peatub kohus edasiselt), siis ei välistaks see ikkagi V.D 10
(18)1-21-2759 teo ebaseaduslikkust KarS § 217 lg 1 mõttes, sest A. Sl puudus selleks pädevus. V.D oli 10 aastat töötanud Xxx OÜ-s, ta teadis, kes on firma seaduslik esindaja ja kes oli A. S (firma tavatöötaja). Samuti teadis V.D seda, et haldusprogrammi saab siseneda ainult juhatuse liikme poolt väljastatud personaalse kasutajatunnuse ja parooliga, mida tõendab ka fakt, et tema viimasel tööpäeval, so 19.12.2018 deaktiveeriti tema kasutajaõigused mh haldusprogrammis. Sellest saab järeldada, et Xxx OÜ jaoks oli haldusprorammis olevate andmete puutumatus oluline ning õigustamata isikute, kelleks oli alates 19.12.2018 ka V.D , juurdepääs oli piiratud.
  1. V.D väitis ülekuulamisel, et haldusprogrammi sisenemiseks sai ta parooli 07.03.2019 telefonivestluse ajal A. Slt, kes palus tal ise minna vaatama, mis peale V.D töölt lahkumist firmas negatiivses mõttes toimub. A. S eitab seda fakti, et ta oleks telefonivestluse käigus parooli V.D-le edastanud. Telefonivestluse nende vahel kinnitab 07.03.2019 vahetult enne esimest sisselogimist sideandmete protokoll (tl 156), kõne toimumise osas vaidlust ei ole. A. S kinnitas samas kohtus, et V.D töötamise ajal (so enne 19.12.2018) oli ta oma haldusprogrammi parooli V.D-le jaganud, seda tegi ta näiteks siis kui V.D teda puhkuste ajal asendas. Nende vahel oli aastaid kestnud väga usalduslik suhe ja parooli jagamine ei olnud tööandjaga kooskõlastatud. Sõbrasuhe nende vahel jätkus ka peale V.D töölt lahkumist, kuid parooli jagamist 07.03.2019 telefonivestluses ta eitas kategooriliselt. A. S rääkis kohtus samuti seda, et kui haldusprogrammis oli vajalik iga 3 kuu tagant parooli vahetada, siis vahetas ta oma parooli kahe võimaliku variandi vahel edasi-tagasi. Neid mõlemaid variante teadis töötamise ajal ka V.D . V.D aga väitis kohtus, et 07.03.2019 sai ta A. Slt teada täiesti uue parooli, so sellise, mida ta varasemat ajast ei teadnud. Nii K. K kui A. Sillaots kinnitasid, et paroolide käitlemise osas mingeid kirjalikke juhiseid või nõudeid eraldi ei olnud sätestatud. Kohus leiab, see ei oma antud juhul tähtsust kui firmasiseselt oli kirjalikult fikseerimata, et oma personaalseid paroole ei tohi teistele anda. Ainuüksi juba asjaolu, et arvutisüsteemidele ligipääs oli piiratud kasutajatunnuse ja parooliga, on keskmise elukogemusega mõistlikule inimesele mõistetav selliselt, et andmeomanik ei soovi volitamata isikute ligipääsu andmetele ning on selle piiranud. Erinevate tarkvaraliste kaitsevahendite (so salasõnade, pin-koodide jne) kasutamine tänapäeval on niivõrd laialt levinud ka muudes elusfäärides.
  2. Kohus jõudis juba eelnevalt järeldusele, et isegi kui A. S andis 07.03.2019 telefonivestluses V.D-le uue parooli haldusprogrammi sisenemiseks, siis ei muuda see lõppkokkuvõttes V.D teo ebaseaduslikkuse mõttes midagi. V.D oli 07.03.2019 teadlik, et tal puudub töösuhe Xxx OÜ-ga ja et firma on sulgenud temale väljastatud kasutajaõigused haldusprogrammis. Samuti teadis ta oma pika töökogemuse tõttu väga hästi, mis liiki informatsiooni haldusprogrammis hoiti ning et tegemist on andmetega, mida firma soovis õigustamata isikute eest kaitsta. Seal ei olnud A. Sga seotud personaalseid andmeid, mille suhtes A. S olnuks õigustatud isikuks ja V.D teadis seda. Kuna juurdepääsu nendele andmetele sai anda ainult firma seaduslik esindaja (K. K), siis ei oleks ta tohtinud A. S poolt üleantud parooli 07.03.2019 ja järgnevatel päevadel kasutada (isegi juhul kui jaatada võimalust, et A. S 07.03.19 need üle andis). Parooli kasutamisega (sisselogimisel) hankis ta seega ebaseaduslikult ka juurdepääsu arvutisüsteemile KarS § 217 lg 1 mõttes. Kohus nõustub prokuröriga selles, et juurdepääsu hankimine toimus just süüdistuses märgitud kuupäevadel, st isegi kui V.D teadis juba enne 19.12.2018 so töötamise ajal A. S parooli, siis kasutas ta seda süüdistuses nimetatud kuupäevadel. Just sellega realiseeris ta ka ebaseadusliku juurdepääsu hankimise arvutisüsteemile kaitsevahendi kõrvaldamise teel, so realiseeris koosseisu. 11
(18)1-21-2759
  1. Kuigi kohus jõudis eelmises punktis järeldusele, et õiguslikult ei ole vahet, kas A. S andis V.D-le parooli 07.03.2019 või mitte, siis leiab kohus siiski täiendavalt, et parooli andmine 07.03.2019 telefonivestluses on pigem eluliselt mitteusutav. Tõsi on see, et tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, kuid kui vaadata, mida V.D 07.03.2019 ja järgnevatel päevadel saadud parooliga tegi haldusprogrammis, siis on see enam kui kummastav. V.D sõnul andis A. S talle parooli selleks, et V.D saaks ise vaadata, mis peale tema lahkumist on firmas (negatiivselt) toimumas, kuidas kõik on käest ära jne. Kuna süüdistatav tundis enda sõnul muret toimuva pärast ja samuti endiste klientide pärast, siis seetõttu ta uudishimust ka süsteemidesse sisenes. Sellise väite seab aga tugevalt kahtluse alla maht ja ka aeg, mida V.D kulutas Xxx OÜ arvutisüsteemides „südamevalu“ tõttu ringivaatamisele. Tegemist ei olnud nö ühekordse uudishimuliku vaatamisega 07.03.2019 õhtul vaid kokku viiel erineval päeval ja ajaliselt tunde kestva „surfamisega“. Sealjuures jääb kohtu jaoks arusaamatuks, mida selline andmete vaatamine üldse saaks näidata firma käekäigu või sisemise õhkkonna mõttes. Süüdistatav tunnistas, et vaatas Xxx OÜ arvutisüsteemides ringi, vaatas FTP-serveris näiteks vedrukiikede ja karussellide pilte. Samuti tunnistas süüdistatav, et vaatas ka uusi ehk pärast Xxx OÜ-st lahkumist alustatud projekte. Arvutisüsteemide logidest nähtuvalt on vaadeldud konkreetseid projekte, kliente, tellimusi, tehtud märksõnalisi otsinguid näit. „xxx“, jne. Samuti ei saa kuidagi ümber asjaolust, et samal ajal, so 07.03.2019 oli V.D asutanud juba Xxx OÜ-ga konkureeriva ja samas valdkonnas tegutseva firma OÜ Xxx. Need asjaolud kogumis kinnitavad kohtu jaoks pigem seda, et A. S siiski ei andnud 07.03.2019 tel.vestluse ajal oma uut parooli talle üle ja see parool oli V.D-l teada juba varasemast ajast, mida ta alles 07.03.2019 peale töölt lahkumist korda. Tegemist on kaitsetaktikalise väitega oma tegevuse õigustamiseks, mida kohus ei pea usaldusväärseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et V.D on oma tegevusega täitnud KarS § 217 lg 1 objektiivse koosseisu episoodides, mis puudutab A. S parooliga haldusprogrammi sisenemisi.
  2. V.D-le heidetakse ette lisaks haldusprogrammi sisenemisele ka ühel korral so 15.03.2019 Xxx OÜ FTP serverisse sisenemist. Sinna sisenes ta süüdistuse kohaselt nn grupikasutajatunnuse xxx ning parooliga xxx. Erinevalt haldusprogrammi paroolist, mis oli personaalne ning kohustuslikult vahetatav iga 3 kuu tagant siis FTP serveri parool oli muutmata olnud juba aastaid, selles pole ka vaidlust. Kaitsja esitatud tõendilt nähtuvalt oli FTP serveri kasutajatunnus ja parool sama juba vähemalt 2016 aasta oktoobrist (tl 161). FTP serveri parooli võidi Xxx OÜ töötajate poolt vastavalt K. Ki nõusolekule jagada ka väljaspoole firmat, näiteks ekspordiklientidele. See nähtub ka kaitsja esitatud tõenditest (tl 159-163). Seega teadis seda KarS § 217 lg 1 mõttes kaitsevahendit (parooli) suurem hulk isikuid (nii firma töötajad kui teatud kliendid). KarS § 217 lg 1 koosseisu mõttes on oluline, et arvutisüsteemis olevate andmete õigustatud isik teeb jõupingutusi selleks, et oma arvutisüsteemide puutumatust kaitsta. Teisisõnu laieneb karistusõiguslik kaitse vaid neile normi kaitsealas olevatele isikutele, kes on ise enda kaitsmiseks midagi ette võtnud. V.D lahkus töölt Xxx OÜ-st 19.12.
  3. Samas veel 15.03.2019 oli juba 2016 aastast kasutusel olnud FTP serveri parool muutmata. See viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et Xxx OÜ ei olnud piisavalt teinud kõike selleks, et oma FTP serveris olevaid andmeid kaitsta. Kahtlemata oli Xxx OÜ seaduslikele esindajatele selleks ajaks teada, et V.D on töölt lahkunud. Seega pidanuks Xxx OÜ 19.12.2018 (sarnaselt haldusprogrammi puhul kasutajaõiguste deaktiveerimisega) või mõistliku aja jooksul peale seda ka FTP serveri parooli ära vahetama ja vajadusel insaideritele uue kasutajatunnuse ja parooli edastama. Erinevalt haldusprogrammi episoodidest, kus Xxx OÜ seaduslik esindaja ei teadnud seda, et A. S oli oma paroole V.D-le varasemalt andnud ja ei saanud seetõttu ka midagi rohkemat ette võtta, siis FTP serveri puhul oli see asjaolu firma esindajatele üheselt teada. Sellele vaatamata seda FTP parooli ära ei muudetud, mis viitab sellele, et FTP serveris olevad andmed ei vajanud õigustatud isiku tegevusetust arvestades kaitset ning järelikult neile 12
(18)1-21-2759 andmetele juurde pääsemine polnud ka ebaseaduslik KarS § 217 lg 1 mõttes. Seetõttu tuleb V.D 15.03.2019 FTP serveri episoodis õigeks mõista.
  1. Kohus leiab, et Xxx OÜ arvutisüsteemidele korduva ebaseadusliku juurdepääsu hankimisel kaitsevahendi kõrvaldamise teel nii 7, 8 kui 11 märtsil 2019 tegutses V.D kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistatav seadis endale eesmärgiks Xxx OÜ arvutisüsteemidele juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel ning oli teadlik, et tal puudus selleks nii õiguslik alus kui andmete üle õigustatud Xxx OÜ nõusolek. Süüdistatav kinnitas samuti, et töösuhte viimase päeva ehk 19.12.2018 õhtul proovis ta sisse logida Xxx OÜ haldusprogrammi, kuid see ei õnnestunud ning ta sai aru, et tema paroolid kinni pandud (tl 45 pöördel). Eelneva põhjal on üheselt selge, et süüdistatav teadis enda kasutajaõiguste lõppemisest ning teadis samuti, et Xxx OÜ on eemaldanud tema kasutajaõigused enda arvutisüsteemidest, väljendades sellega üheselt keelata süüdistatavale ligipääs enda süsteemidele. Kõnealusest keelust teadlik olles ning seades eesmärgiks võõra kasutajatunnuse ja parooliga Xxx OÜ arvutisüsteemile (haldusprogrammile) juurdepääsu hankimise, tegutses süüdistatav KarS § 217 lg 1 objektiivse koosseisu realiseerimise suhtes seega kavatsetult.
  2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud kohus ei tuvastanud.
  3. Kaitsjad esitasid kohtuliku uurimise ajal korduvalt viiteid sellele, et kriminaalmenetluse alustamise ja sellele järgnenud menetlustoimingute anomaalsetele tunnustele. Täpsemalt juhtisid nad tähelepanu sellele, et kannatanu poolt esitatud kuriteoteate ja esimeste menetlustoimingute (sideettevõtjate andmete küsimine) vahele jäi märkimisväärselt lühike aeg. Samas ei täpsustanud nad seda, et mis siis täpsemalt selles imelikku või anomaalset on , nad viitasid ainult sellele, et nende pikaajalise praktika jooksul on see harukordne. Kohus leiab, et need väited ei ole tõsiseltvõetavad. Kaitsjad ei ole peale paljasõnaliste kahtluste isegi üritanud tõendada (kaasanud tunnistajatena asjaga seotud menetlejaid vms), et kohtueelne menetleja midagi ebaseaduslikku või kallutatut oleks teinud. Samas „ridade vahelt“ sellele korduvalt viidati. See kui uurimisasutus leidis ressurssi ja võimalust koheselt kannatanu kuriteoteatele reageerida on pigem positiivne ja ideaalis see võikski nii olla. Kohus ei näe midagi taunitavat ka selles kui kannatanu esitatud kuriteoteade oli suunatud e-posti teel otse PPA küberkuritegude üksuse juhile O. G. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt ajakirjanduses figureerinud küberkuritegude kontekstis ning on täiesti loogiline, et kanntanu või viimase esindajad olid enne menetluse alustamist jõudnud temaga ka juba konsulteerida kriminaalmenetlust puudutavates küsimustes. Samuti ei saa jätta märkimata ka seda, et V.D kahtlustus oli algselt laiem, sisaldes ka võimalikku suure materiaalse kahjuga ärisaladuse rikkumise kuriteokoosseisu KarS § 377 järgi. Kuigi menetlus selles episoodis eeluurimise faasis lõpetati, siis võib ka see asjaolu põhjendada menetluse algusfaasi aktiivset ja kiiret toimetamist. KARISTUS
  4. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 217 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse (30-500 päevamäära) või kuni kolmeaastase vangistuse Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise 13
(18)1-21-2759 karistuse päevamäära suuruse arvutab süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis V.D puhul on 18,50 eurot (tl 155). 21. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine rahalise karistuse määr on seega 265 päevamäära ehk 4902,50 eurot. Kohus leiab, et V.D süü suurus on pisut üle keskmise määra. Süü suurust mõjutab see, et tegutses tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult ning samuti see, et ta realiseeris KarS § 217 lg 1 kooseisu korduvalt. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole V.D-l kehtivaid karistusi (tl 154), seega ei ole tema karistust tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest vaja korrigeerida. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus V.D-d KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 325 päevamäära ulatuses ehk 6012,50.- eurot. MENETLUSKULUD 22.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RK 1-15-9051/2 p 42). 23. Süüdistataval oli antud kriminaalmenetluses kaks lepingulist kaitsjat Reigo Kala ja Jüri Leppik. Kaitsjad esitasid kohtule taotlused süüdistatava menetluskulude hüvitamiseks

§ 181lg 1 kohaselt.

  1. Menetluskuludega seonduvalt esitas kaitsja Reigo Kala arve 29.07.2021 nr 21072 (tl 194) summas 2880 eurot ja 12.08.2021 nr 21081 (tl 195) summas 2232 eurot, seega kokku 5112 eurot (koos käibemaksuga). Arved on adresseeritud Xxx OÜ-le. Kokku on Reigo Kala antud kriminaalmenetlusega seonduvalt osutanud V.D-le õigusabi teenust 35,5 tundi tasuga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ehk 4260 eurot millele lisandub käibemaks 852 eurot, kokku summas 5112 eurot.
  2. Kaitsja Jüri Leppik esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

§ 181

lg 1 kohaselt süüdistatavale hüvitamiseks õigeksmõistva otsuse korral summas 7699,50 eurot (summa ilma käibemaksuta, tl 196-198). Taotlusele on lisatud arve 02.04.2020 nr 127-L (tl 199) summas 1170 eurot, arve 02.07.2020 nr 188-L ( tl 200) summas 450 eurot, arve 14

(18)1-21-2759 04.05.2020 nr 143-L (tl 201) summas 1935 eurot, arve 02.10.2020 nr 1901023 (tl 202) summas 135 eurot, arve 04.11.2020 nr 1901138 (tl 203) summas 495 eurot, arve 03.06.2021 nr 1902170 (tl 204) summas 2317,96 eurot. Arved on adresseeritud Xxx OÜ-le. Kohus märgib, et kaitsja ei ole esitanud arvet taotluses toodud menetluskulude punkt 2 tabelis loetletud kulude rida 10-15 kohta, see on tõlkekulu 12 eurot, 03.08.2021 nõupidamine 1,5 tundi, 09.08.2021 kohtuistungil esindamine 6 tundi, 10.08.2021 kohtuistungi lindistuste kuulamine 1,75 tundi, 11.08.2021 kohtuvaidlusteks ettevalmistamine 3 tundi ja 12.08.2021 eeldatav kohtuvaidluste aeg 3 tundi. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses menetlusega menetluskulu (RKKKm nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo nr 117-3858, p-d 17-18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitleda menetluskuluna ning puudub alus neid kulusid hüvitada (RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Käesoleval juhul on kohtule esitamata arved 15,25 tunni eest ja 12 eurot tõlkekulu eest, so kokku 2299,50 eurot, mida kohus menetluskulude hulka ei arvesta. 26. Selleks, et hinnata millises ulatuses kuuluvad kaitsjatasud hüvitamisele tuleb esmalt kindlaks määrata, milline on mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata (RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RK 3-1-1-90-16 p 16). Lisaks eeltootule on Riigikohus selgitanud, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse

§ 175

lg-s 2 sätestatu kohaselt menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RK 1-15-9051 p 40).

  1. Kaitsja Reigo Kala esitatud arvetest nähtub, et kaitsjal kulus õigusabi osutamiseks 35,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kaitsja Reigo Kala õigusabi osutamise kulud sisaldavad kohtueelses menetluses V.D ülekuulamise juures viibimist, taotluste esitamist, tsiviilhagiga tutvumist ja seisukoha kujundamist, menetlustoiminguid prokuratuuris, toimikuga ja süüdistuaktiga tutvumist ning nõupidamist. Kohtumenetluse kulud koosnevad kaitseakti koostamisest, eelistungist, kohtuistungiks ettevalmistamisest ja kohtuistungitel osalemisest, samuti kohtukõne ettevalmistamisest ja kohtuvaidlustest. Kohus leiab, et kaitsja Reigo Kala osutatud õigusteenus oli vajalik ja kulud põhjendatud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus.
  2. Kaitsja Jüri Leppik esitatud taotlusest ja arvetest nähtub, et kaitsja tunnitasuks oli 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning õigusabi osutamiseks kulus advokaadibürool Leppik & Partnerid 19,75 tundi ning Advokaadibürool HansaLaw 28,50 tundi (millest 15,25 tundi kohus ei arvesta kuna kulude dokumenti esitatud ei ole). Kaitsja taotlusest ja sellele lisatud arvetelt nähtub, et kaitsja Jüri Leppik õigusabi teenuse osutamise kulud koosnevad tsiviilhagiga seonduvatest toimingutes, toimikuga tutvumisest, nõupidamisest, dokumendi projekti koostamisest, taotluse esitamisest, prokuratuuri määrusega tutvumisest ja kaitseakti koostamisest. Kohus leiab, et kaitsja Jüri Leppiku osutatud õigusteenus oli vajalik ja kulud põhjendatud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus.
  3. Seega kulus kaitsjatel kokku õigusabi osutamiseks 68,50 tundi. Kuigi süüdistataval oli menetluses kaks kaitsjat, teostasid kaitsjad erinevaid toiminguid ja ülesandeid. Kaitsja Jüri 15

(18)1-21-2759 Leppik´u kohtueelse menetluse toimingud seonduvad eelkõige kahtlustusega KarS § 377 lg 1 järgi ning tsiviilhagiga, milles kriminaalmenetlus lõpetati 29.07.
  1. Kriminaalasja kohtuistungid toimusid 27.05.2021 0,25 tundi (eelistung), 09.08.2021 7,5 tundi ja 12.08.2021 3 tundi. Kriminaalasjas ei ole ülemäära palju dokumentaalseid tõendeid, mis võiks anda alust pidada kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist ülemäära keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Samas arvestab kohus, et kriminaalmenetlus on kestnud üle kahe aasta, kohtueelses menetluses oli V.D sama kriminaalasja raames kahtlustatav ka lisaks KarS § 377 järgi, milles menetlus küll lõpetati. Seetõttu on põhjendatult V.D kaitsjate teenust vajanud korduvalt ka kohtueelses menetluses. Kaitsjate esitatud arvetest nähtub, et kaitseakti koostamisele kulus Reigo Kalal 1 tund ja Jüri Leppikul 8 tundi, see on kokku 9 tundi. On usutav, et ka ühe kaitsja korral oleks ajakulu olnud sama. Kuna Jüri Leppik ei ole esitanud tõendit kohtuistungil osalemise kulu kohta, arvestab kohus mõistliku menetluskulu hulka kaitsja Reigo Kala kohtuistungil osalemise kulu. Selline jaotus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu ei saa menetluskulude hulka arvestada suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik ühe kaitsja puhul.
  2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et 68 tundi on aktsepteeritav ajakulu käesoleva kriminaalasjas kaitseteenuse osutamiseks ka siis, kui süüdistataval oleks olnud ainult üks kaitsja. Seega kaitsja Reigo Kala mõistliku suurusega kaitsjatasu on 35,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund, see on 4260 eurot ja kaitsja Jüri Leppik mõistliku suurusega tasu 32,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, see on 4875 eurot.
  3. Kohtu hinnangul kuulub kaitsjatele makstud tasudest hüvitamisele osa, mis seondub 15.03.2019 kell 01:52:07 FTP serveriga etteheidetava episoodiga kuna selles osas mõistab kohus V.D õigeks. Kriminaalasjas heideti V.D-le ette KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis seisnesid kaheksas erinevas episoodis. Kuigi kohus mõistab V.D õigeks vaid ühes, see on 15.03.2019 aset leidnud teos, ei saa proportsioonides lähtuda põhimõttest, et hüvitamisele kuuluks seega 1/8 tasudest. Kuivõrd 15.03.2019 sündmus hõlmas kohtu hinnangul antud kriminaalmenetluses suure osa vaidlusest (episoodiga seotud tehiolud erinesid ülejäänud episoodide tehioludest) ehk hinnanguliselt 1/3 kogu menetlusest, peab kohus põhjendatuks hüvitada kaitsjatele mõistlikest menetluskuludest 1/3 ning jätab 2/3 süüdistatava kanda. Kaitsja Reigo Kalale tasudest kuulub hüvitamisele

§ 181lg 1 kohaselt 1420 eurot (4260:3) ja jääb süüdistatava enda kanda 2840 eurot.

Kaitsja Jüri Leppikule tasudest kuulub hüvitamisele

§ 181lg 1 kohaselt 1625 eurot (4875:3) ja jääb süüdistatava enda kanda 3250 eurot.

Kuna V.D kaitsjatasud hüvitanud Xxx OÜ on käibemaksukohuslane, tuleb summad hüvitada ilma käibemaksuta. 32. Lisaks eeltoodule esitas ka kannatanu esindaja kohtule 12.08.2021 taotluse hüvitada kannatanu esindaja vandeadvokaat P. Raudsepa tasud kokku summas 5927,88 eurot (ilma käibemaksuta 4946,57 eurot, tl 205). Taotluses märgitud käibemaksuga kogusumma 5927,88 eurot (taotluse tabelis 5925,88) on ebaõige kuna esitatud arvetest nähtub, et 31.01.2021 arve nr 2138008 (tl 206) on summas 210,12 eurot (taotluses ekslikult 200,12 eurot). Seega on tegelik käibemaksuga kogusumma 5935,88 eurot. Taotlusele on lisatud ka 30.04.2021 arve nr 2138044 (tl 207) summas 105 eurot; 31.05.2021 arve nr 2138053 (tl 208) summas 577,82 eurot; 30.06.2021 arve nr 2138062 (tl 209) summas 1260,72 eurot; 31.07.2021 arve nr 2138069 (tl 210) summas 525,30 eurot ja 11.08.2021 arve nr 2138076 (tl 211) summas 3256,86 eurot. Taotluse kohaselt kulus antud kriminaalmenetlusega seoses kannatanule õigusabi teenuse osutamiseks 28,25 tundi hinnaga 175,10 eurot tund (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et tegemist ei ole keskmisest mahukama ega õiguslikult keerulisema kriminaalasjaga leiab kohus, 16

(18)1-21-2759 et tegemist on ebamõistlikult suure tasuga. Riigikohus on näiteks pidanud mõistlikuks kaitsja tunnitasuks 130 eurot (RK 1-15-9051 p 41), kusjuures kaitsja roll kriminaalmenetluses on oluliselt suurem kui kannatanu esindajal. Samuti ei ole antud kriminaalasja raames kannatanu esitanud kohtule tsiviilhagi, seega ei saa pidada kannatanu esindaja töömahtu ülemäära suureks. Siiski arvestab kohus, et kannatanu esindaja on menetluses aktiivselt osalenud ja seepärast peab põhjendatud esindaja tunnitasuks 130 eurot. Kannatanu esindaja esitatud arvest nähtub, et õigusabiteenust osutati järgmiselt: kirjavahetused kokku 1 tund, suhtlus kohtu, prokuratuuri ja kliendiga eelistungiga seonduvalt kokku 1,5 tundi, osalemine eelistungil ja suhtlus prokuröri ja kliendiga 1,75 tundi (eelistungi toimumise aeg 0,25 tundi, seega suhtlus 1,5 tundi), tutvumine kliendi selgitustega logide osas 0,25 tundi, suhtlus prokuröriga kaitseakti osas 0,25 tundi, koosseisu osas ülevaate koostamine 0,5 tundi, kliendi tähelepanekutega tutvumine, suhtlus kliendi ja prokuröriga 0,5 tundi, süüdistusakti pinnalt kliendi tähelepanekutega tutvumine ja suhtlus kliendi ning prokuröriga 0,5 tundi, suhtlus prokuröriga seoses koosseisudega, kohtumisega ning info edastamine kliendile 0,25 tundi, kohtumine prokuratuuris 3 tundi, kliendi saadetud materjalidega tutvumine 1,25 tundi, suhtlus prokuröriga ja kohtumise aja kooskõlastamine 0,25 tundi, kohtumine prokuröriga 2,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine istungil 8 tundi, arutelu kliendiga 0,5 tundi, kohtuistungil osalemine 5 tundi. Kannatanu esindaja esitatud kuludest peab kohus ebamõistlikuks erinevate osapooltega suhtluse mahtu, mis moodustab arvetest nähtuvalt kokku 5 tundi. Kokkuvõttes kulus kannatanu esindajal õigusabi osutamiseks 28,25 tundi, millest kohus arvestab maha poole suhtlusele kulunud ajast ehk 2,5 tundi. Seega peab kohus mõistlikuks tasuks 25,75 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund on 3347,50 eurot. Kannatanu esindaja mõistlikust tasust tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks 2/3 ning jätta 1/3 (osa, milles V.D õigeks mõistetakse) riigi kanda. Kuna kannatanu on käibemaksukohuslane, tuleb summa hüvitada ilma käibemaksuta, see on 2231,67 eurot ning ülejäänud osa, 1115,83 eurot jätta

§ 181lg 1 kohaselt riigi kanda.

Menetluskulud osas, mis kohtu hinnangul ületavad mõistliku suurusega menetluskulusid, see on summas 1599,07 (4946,57-3347,50) eurot, jätta kannatanu enda kanda. 33. KarS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kar

S217 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
  3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb V.D-l tasuda sundraha 876 eurot. ASITÕENDID
  4. Kohtuotsuses otsustab kohus ka asitõenditega toimimise viisi. - CD plaat „LISA nr 1“ (logid, süüdistusakti p 6.1) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - Sülearvutist Apple Mac

Book Air A1466 s/n XXX tehtud koopia 1 fail: xxx.dmg (mahuga 113 GB, SHA1: 21ed c03e 5b7d 65f6 a09a 491d 8ab1 6885 339d), asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

- V.D e-maili kontodest xxx ja xxx tehtud üksühene tõmmis (nimega xxx, kogusuurusega 738 MB ja SHA1 räsiga xxx), mis asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. 17

(18)1-21-2759 Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ Muudetud RKK 01.06.22 otsusega 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.