Obsah (8)

§ 402§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 396§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3560 Tsiviilasi Bigbank AS hagi M. M.-i vastu võla nõu

sätteid (vt

§ 402lg 5 sätestab erandi, milliseid 5 sätteid ei kohaldata).

Seega kui olemasoleva krediidilepingu asemele sõlmitakse uus tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastav leping või kui olemasolevaid kohustusi suurendatakse (vt

§ 4034

lg 9), tuleb kõiki

1. ptk teise jao kohustusi täita. Sellest erand on tehtud üksnes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel sõlmitava lepingu puhuks, mis lubab tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ümber kujundada üksnes tingimusel, et see ei muuda võlgniku olukorda halvemaks. Kohus selgitab, et mitte igasugune maksegraafiku tegemine ei ole võlgniku olukorda leevendav ning võla tasumist soodustav. Näiteks on Finantsinspektsioon selgitanud (“Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“, 02.10.
2. a märgukiri) kuidas tuleks valida ja rakendada võla restruktureerimise meetmed. Lihtsalt uue, võlgnikule ilmselgelt mittejõukohase maksegraafiku sõlmimine ei ole kooskõlas ei restruktureerimismeetmete rakendamise kriteeriumide, vastutustundliku laenamise kohustuse ega ka KIOS § 3 lõikega
3. Kohus kompromissi ei kinnita, sest see ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärgiga ega võlgade restruktureerimise tingimustega. Esiteks ei võlgne kostja hagejale hageja nõutud summat ega viivist (vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu laenu andmisel). Seetõttu halvendaks kompromissi sõlmimine kostja olukorda. Teiseks tuleks kostjal käesoleva aasta oktoobris kompromissi kohaselt tasuda ühekorraga 15 981,73 eurot, milleks kostjal ilmselgelt majanduslikku võimalust ei ole.
4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 7.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud

§ 404

kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest (

§ 408

lg 1).

§ 404

lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada). 7.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 13, millele kostja on 19.12.2022 andnud digiallkirja ja hageja digitempli. Digiallkirjastatud konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, tarbijakrediidilepingu nr XXX põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused ja maksegraafik. Lepingudokumendid saadeti hageja väitel kostjale e-postiga ja 6 olid kättesaadavad ka hageja iseteeninduskeskkonnas. Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 21), mille kohaselt on hageja kandnud 20.12.2022 kostja pangakontole üle 14 775 eurot. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja enda kinnitusel saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
2. Vastutustundliku laenamise kohustus 8.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 8.

1. Hageja väidetest tuleneb, et enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist oli kostjal juba 6 laenu 6 erinevalt krediidiandjalt, sh oli kostjale laenu andnud hageja ise. Hageja on välja toonud finantskohustuste igakuised suurused, ent mitte nende jääki. Seega on teadmata, kui suur oli kostja finantskohustuste jääk ning kestvus. Selles olukorras andis hageja kostjale veel 15 000 eurot laenu juurde. Seitsme laenu tagasimakseteks on hageja arvestanud kuus kokku 1242,41 eurot. 7 Hageja on tõendina esitanud kostja konto väljavõtted (kolm väljavõtet, XXX konto lõpuga XXX väljavõte perioodi 01.08.2022 - 16.12.2022 kohta (dtl alates 38), XXX konto lõpuga XXX väljavõte perioodi 01.08.2022-16.12.2022 kohta (dtl alates 42) ja XXX konto lõpuga XXX väljavõte perioodi 01.12.2022-12.12.2022 kohta (dtl alates 70). Konto väljavõtetelt nähtuvad laenumaksed 7 laenuandjale, st lisaks hageja poolt välja toodud finantskohustustele veel üks finantskohustus I AS-i ees (krediidikonto leping). I AS-le on kostja maksnud 29,44 eurot augustis ja septembris, septembris on kostja krediidikontolt 258,02 eurot laenu juurde võtnud, oktoobri makse oli 39 eurot. Istungil selgitas hageja, et 15.12.2022 helistati kostjale, et täpsustada finantskohustuste kuumakseid. Kostja väitel oli tal finantskohustus I AS ees lõppenud. Hageja esitatud tõendist „laenutaotlus“ (dtl 32) nähtub, et hageja enda 26.10.2022 antud laen oli refinantseerimislaen (laenusummaks on märgitud tõendis 7928,03 eurot). Selles on kostja kontole välja makstud 1174,58 eurot, laenusummaks on märgitud 8000 eurot. Hageja väitel kandis hageja ülejäänud laenusumma otse kolmele krediidiandjale (I AS, E AS, P OÜ) kostja varasemate finantskohustuste katteks. Seega võib olla tõene, et kostja finantskohustus I AS ees oli lõppenud. B AS -le on kostja tasunud 390 eurot kuus. Augustis on kostja B AS-lt võtnud laenu juurde 100 eurot (laenuleping nr XXX), detsembris on kostja B AS-lt laenu juurde võtnud 500 eurot (laenuleping XXX). Seega on teadmata, mitu laenu kostja B AS-lt kokku võtnud oli, mis summas ning kui suur oli neist tulenev igakuine finantskohustus (arvestades, et viimane laen oli võetud detsembris ning selle esimene makse eelduslikult pidi olema jaanuaris). E AS-le maksis kostja augustis 140,95 eurot, septembris 101,66 eurot, oktoobris 99,30 eurot, detsembris 86,87 eurot ning novembris võttis E AS-lt laenu juurde 1996 eurot. Seega kuigi kostja tasus 26.10 hagejalt võetud laenuga E AS-le midagi ära, võttis ta järgmisel kuul E AS-st uuesti laenu. Ülejäänud laenude kuumaksed on hageja tuvastanud õigesti: L AS-le kuumakse 40,6 eurot kuus, I AS (leping XXX) 109,3 eurot kuus, H AS-le 53,81 eurot kuus, hagejale endale 233,8 eurot kuus. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ka makseteenuse pakkuja T kaudu makseid augustis 381 eurot, septembris 389 eurot, oktoobris 389 eurot, mis kohtu hinnangul viitab samuti võimalusele, et tegemist võis olla igakuise finantskohustusega. Hageja vastas kohtule, et kostjalt selle kohta selgitusi ei küsitud. Kostja konto lõpuga 2212 väljavõttelt nähtub, et kostja on kandnud endale raha enda neljandalt kontolt, lõpuga
2. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kogunud ka selle konto väljavõtte ega ka seda, et ta oleks selle konto kohta kostjalt selgitusi küsinud. Kohtuistungil selgitas hageja, et koguti kolme konto väljavõtted. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei selgitanud täielikult välja ka olemasolevate finantskohustuste hulka, kestvust ja suurusi. Kokkuvõttes oli kostjal vähemalt 6 laenu (tegelikku laenude hulka ei ole esitatu põhjal võimalik tuvastada). Kostja võttis laene pidevalt: 09.08.2022 P OÜ-lt 78 eurot, 21.08 B AS-lt 100 eurot, 05.09 E AS-lt 29,94 eurot, 29.09 I AS-lt 258,02 eurot, 26.10 hagejalt 1174,58 eurot (lepingu nr XXX), 14.11 E AS-lt 1996 eurot, 11.12 B AS-lt 500 eurot. Uute laenudega maksis eelnevaid laene (nt 26.10 hagejalt saadud refinantseerimislaen, millega samas hageja andis ka ise ikkagi kostjale laenu juurde 1174,58 eurot). Kohtuistungil selgus, et hageja on kostjale andnud (ilmselt hiljem) veel ühe väikelaenu. Seejuures nõude aluseks oleva laenu taotlusesse on hageja märkinud laenu kasutamise eesmärgina „igapäevakuludeks“ (ja seda 15 000 eurose laenu puhul). Igakuiste kuludena nähtub lisaks hageja poolt esile toodule veel ka korteriühistu arved (120-300 eurot kuus) ning lasteaiaarved. 8 Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelpoolkirjeldatud olukorras, kus kostja pidevalt tarbimislaene juurde võttis oma igapäevaste tarbimisharjumuste, juba olemasolevate laenumaksete ja püsikulude katmiseks, ei saanud hagejal kuidagi tekkida veendumust, et kostja suudab kogu lepingu kehtivuse aja järgmist laenukohustust täita. Ilmselgelt oli kostja end juba lõhki laenanud ning uute laenudega maksis eelmisi laene, võttes samas ka laene niisama juurde.
3. Hageja nõuded 9.
4. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja maksis kostjale laenu välja 14 775 eurot ja kostjalt on makseid kokku laekunud 6272,2 eurot (arvestamata tasaarvestatud lepingutasu). Hageja toob välja, et kui kohus asub seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud, tuleb kostjal tagastada põhivõlg 8502,8 eurot (välja makstud krediidisumma 14 775 – tagasimaksed 6272,20). Kohtuistungil vastas hageja kohtule, et kostja on lisaks eeltoodule maksnud juunis 100 eurot. Juulis kostja hagejale ühegi lepingu katteks midagi maksnud ei ole. Leping sõlmiti 19.12.2022, lepingu perioodiks oli 120 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks on lepingus 15.12.
5. Hageja on tagasimaksed määranud uuesti ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 19.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohaselt muutub esimene osamakse sissenõutavaks 15.03.2027 summas 6,92 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga seega sissenõutavaks muutunud põhivõlga ei ole. Hageja on esitanud edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõude. Kohus rahuldab selle (st alternatiivse nõude) ning mõistab kostjalt

§ 396lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 ja Ts

MS § 369 alusel välja igakuised osamaksed 15.04.2027 kuni 15.12.2032, 123,12 eurot kuus, v.a esimene makse 30,04 eurot ja viimane makse 123,72 eurot). 9.

1. Hagis nõuab hageja 14 127,21 eurolt viivist 21,9% aastas alates 20.12.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlga, jääb viivise nõue rahuldamata. Alternatiivse nõudega hageja viivisenõuet esitanud ei ole. 9.
2. Rahuldamata jäävad ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (sest ümberarvestuse kohaselt ei ole võlga tekkinud) ning haldustasude nõue (sest

§ 4034 lg 7 kohaselt tarbija lepingujärgseid tasusid ei võlgne).

10. Menetluskulud Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 1050 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõiv 1050 eurot on tulenevalt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud menetluskulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 07.03.2025 esitatud hagi hind on 18 963,91 eurot. Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude 9 põhivõla osas 8402,80 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 44,31%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 44,31% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 55,69% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 44,31% hageja põhjendatud menetluskuludest (1050 eurot), millele vastab summa 465,26 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 10