Obsah (7)

§ 108§ 82§ 100§ 103§ 4034§ 403§ 1132

act OÜ hagi K. M. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2226,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood 11542046), volitatud esindaj

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab, et kostja K. M. ja hageja AS L sõlmisid 13.02.2023 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2550,10 eurot. Kostja ja AS L vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
3. Kohus lähtub asja 3 lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
4. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 18.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

1. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõtetes esitatud andmete alusel.
2. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on esialgne krediidiandja 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja poolt esitatud laenutaotluses esitatud andmetest ning ka laenusaaja pangakonto väljavõtte andmetest. Laenutaotluse kohaselt on kostja märkinud järgmised andmed: igakuised netosissetulekud 2500 eurot, laenud ja liisingute kuumaksed kokku 450 eurot, krediitkaardi limiit 50 eurot ja üks ülalpeetav. L on arvestanud võlgniku tegeliku sissetulekuna pangakontost lähtuvalt 1941 eurot. Kostja igakuiste finantskohustuste suurus konto väljavõtte kohaselt oli 709,23 eurot. Võlgnikul maksehäired puudusid. Kuivõrd kostja märkis, et tal on üks ülalpeetav siis L korrigeeris võlgniku sissetuleku suurust ja arvestas ülalpeetava kuludeks 194,67 eurot. L võttis kostja puhul maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel aluseks korrigeeritud sissetuleku summas 1746,33 eurot (1941 – ülalpeetava kulu 194,67), igakuised finantskohustused summas 709,23 eurot ning sai võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 286 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 751,10 eurot, mis oli 43 % korrigeeritud sissetuleku summast. Täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 86,45 eurot. Seega L järgis vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.
3. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakontode väljavõtete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on 4 põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ja kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingut.
4. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1700,02 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 2550,10 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid põhiosa katteks summa 850,08 eurot.
5. Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja laenu 2550,10 eurot: eurot, krediidi kulukuse määr 29,21% aastas, intressimäär 14,90% aastas, viivisemäär lepingujärgne intress (minimaalselt EKP intress + 8 % aastas), lepingutasu 49,90 eurot, 48 osamakset, igakuine osamakse 86,45 eurot, makseperiood 13.02.2023 kuni 05.03.
7. Kauba ostu finantseerinud krediidiandja AS L tasus kauba väljastajale A AS-le soetamistasu 2550,10 eurot 27.02.
8. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 09.10.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (ekirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.
9. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses 05.08.2024 summas 86,54 eurot, 05.09.2024 86,54 eurot, 05.10.2024 summas 86,54 eurot ehk kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja ütles 24.10.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
10. Kuivõrd kostja oli 09.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ja 23.10.2024 lepingu ülesütlemise seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 05.08.2024, 05.09.2024 ja 05.10.2024), on lepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1700,02 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 2550,10 eurot ning teinud tagasimakseid põhiosakatteks summas 850,08 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 1700,02 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.
11. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt intresse 116,20 eurot – 05.08.2024 intressimakse 32,28 eurot, 05.09.2024 intressimakse 32,28 eurot, 05.10.2024 intressimakse 32,28 eurot ja alates 06.10.2024 kuni 23.10.2024 (lepingu ülesütlemiseni) intressimakse 19,36 eurot. Hageja arvestab intresse perioodil 06.07.2024 kuni 23.10.2024 intressimääraga vastavalt laenulepingus sõlmitud kokkuleppele 14,90 % aastas. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud intressinõue 116,20 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab intressinõude.
12. Hageja taotleb kostjalt ka võla sissenõudekulude 35 euro väljamõistmist, s.o lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud kirjad (04.11.2024 nõudekiri 25 eurot; 21.11.2024 kiri 5 eurot, 28.11.2024 kiri 5 eurot).

§ 1132

lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Vastavalt eeltoodule on hageja võla sissenõudekulude nõue kogusummas 35 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 122,01 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1700,02 eurot alates 24.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.04.2025 (hagiavalduse esitamiseni) lepingujärgses määras 14,90% aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 122,01 eurot lepingujärgses määras 14,9% aastas perioodi 24.10.2024 – 17.04.2025 eest.
2. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 18.04.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1700,02 eurot) alates 18.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas. 5
3. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kostja ja AS L vahel 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1700,02 eurot, intressid 116,20 eurot, seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 122,01 eurot, võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 18.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o. 14,90 % aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
5. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot.
6. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
8. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 370 eurot (350 + 20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja menetluskulud 370 eurot.
9. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
11. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7