KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 04. oktoober 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi G. V. hagi K. V. vastu elatise

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 04.02.2022.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga. Kostja on hagejale tasunud elatist ebakorrapäraselt ja seda ka alla riikliku miinimumi. Hageja ema on pidevalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja igakuised kulutused moodustavad keskmiselt 800 eurot kuus. Kostja veedab hagejaga koos aega kuus keskmiselt 8-10 päeva. Aprillist 2024.a kehtib uus suhtluskord, mille kohaselt on hageja vanematel võrdne suhtlemiskord. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest 426 eurot kuus ja edasiulatuva elatise alates 04.02.2022.a summas 426 eurot kuus (dtl 399). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on hagejale andnud elatist vahetult. Hageja emaga sai kokku lepitud, et kostja tasub hagejaga seotud kulud – lasteaed, eelkool, huviringid, riided jne. Kostja on seda teinud. Alates 01.01.2022.a arvestatakse elatise arvutamisel ka lapsega koos oldud päevi. Kostja on hagejaga olnud keskmiselt 8-11 päeva kuus. Hageja on esitanud kohtule kulude kohta valeväited. Kulutused ei vasta tegelikkusele ja kui vastavad, siis peaks hageja seaduslik esindaja üle vaatama oma väljaminekud ja lõpetama pillava elustiili. Kostja pole võimeline tasuma tagasiulatuvalt elatisraha hageja nõutud summas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.03.2022.a kohtumääruses (dtl 104-106).

1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest ning kas kostja peab tasuma hagejale edasiulatuvat elatist hagetavas summas.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
3. Hagis on esitatud tagasiulatuva elatise nõue alates 04.02.2021.a, mis tähendab, et kohus lahendab elatise nõude perioodil 04.02.2021.a kuni 31.12.2021.a kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS redaktsiooni järgi ning alates 01.01.2022.a, sellel kuupäeval kehtima hakanud PKS redaktsiooni järgi.
4. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele 2 lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
5. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
6. Hageja nõuab elatist alates 04.02.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni 426 eurot kuus (dtl 399). Hageja ema leiab, et vanemate varaline olukord on erinev, seega peavad vanemad panustama proportsionaalselt. Hagejale on teada, et kostja sissetulek ületab hageja ema sissetulekut ning hageja ema varaline seisund on oluliselt kehvem kostja omast (dtl 185).
7. Kostja ei nõustu elatise nõudega, kuivõrd ta on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ning samuti ei võimalda kostja sissetulekud selliselt hagejale elatist maksta (dtl 131-136).
8. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas n 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
11. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
14. Hageja emal on kaks alaealist last (dtl 525). Äriregistrist nähtuvalt kuulub hageja emale ainuisikuliselt äriühing OÜ A ning ta on juhatuse liige MTÜ-s S. Hageja ema töötab XXX ning tal on XXX erialal. Hageja ema sai töötasu 2021 kuni 2022.a keskmiselt kokku 800 eurot kuus ning praegu 1200 eurot kuus (dtl 232, 237, 239-241, 253-254, 277, 525). Hageja emale kuulub korteriomand XXX, millelt ta saab üüritulu igakuiselt 445 eurot kuus (dtl 242, 250-251, 278, 525). Lisaks kuulub hageja emale ¼ kaasomandist kinnistu XXX (dtl 247-249). Liiklusregistrist nähtub, et hageja ema omab sõidukeid Toyota Previa ja Toyota Rav4 (dtl 279).
15. Kostjal on üks alaealine laps, s.o hageja. Äriregistrist nähtuvalt, kuulub kostjale ainuisikuliselt äriühing N OÜ. Kostja omab korteriomandit XXX (dtl 258-260). Varasemalt omas kostja sõidukit Mercedes-Benz, mis polnud töökorras, kuid tänaseks on see liiklusregistrist arvelt maas ja kostjale ei kuulu sõidukeid (dtl 133, 259, 525). Kostja elab üürilepingu alusel XXX, mille eest tasub üüri 800 eurot kuus. Kostjal on pangalaen 260-280 eurot kuus (dtl 525). Kostjal on kõrgharidus ning ta töötas režissöörina. Kostjal ei olnud teatud periood tööd (alates märts 2020.a), kuid töötuna arvel ta ei olnud (dtl 232). Kostja elas sellel perioodil varasematest säästudest, s.o ettevõtlus ja korterimüük 2021.a 3 juunis (dtl 258). Kostja käis märtsist 2023.a tööl B OÜ-s, kuid tänaseks töötab kostja XXX ning saab igakuist töötasu 1350 eurot brutos

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
2. Hageja on märkinud, et hageja igakuised kulutused olid perioodil 04.02.2021.a kuni 26.08.2021.a 1053,61 eurot kuus ja perioodil 27.08.2021.a kuni 03.02.2022.a ning edasiulatuvalt 1145,61 eurot kuus (dtl 97).
3. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele, so kommunaalkulud koos elektriga on 40 eurot kuus (dtl 99). Hilisemalt on hageja elektrikulusid suurendanud ning märkinud, et elektrikulud on keskmiselt 220 eurot kuus (dtl 530). Kostja vaidleb nendele kuludele vastu, kuna hageja ema saaks elada ka korteris, kus oleks väiksemad elektrikulud, kui majas. Kostja märgib, et ka tema tasub üüritud elamus suuri elektrikulusid (dtl 666).
4. Kohus ei nõustu kostjaga ning leiab, et hageja tõendatud kulusid ei saa pidada ebavajalikeks üksnes sel põhjusel, et kostjal on samuti elamiskulud. Samuti ei ole asjakohane väide, et hageja emal on võimalik elada korteris, kus on väiksemad elektrikulud. Hageja ema vaba valik on, millisel elamispinnal ta oma pereliikmetega elab.
5. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et eluaseme kommunaalkulud olid 01.10.2021.a kuni 4 31.12.2021.a kokku 88 eurot, s.o 29,30 eurot kuus (dtl 74). Rohkem kommunaalkulude arveid, kohtule esitatud ei ole. Hageja on märkinud, et eluaset jagatakse nelja inimesega (dtl 99). Seega jagatuna nelja inimese peale, teeb see 7,32 eurot kuus (29,30 : 4).
6. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.01.2024.a moodustasid kulud elektrile 301,49 eurot, 29.02.2024.a 528,08 eurot, 31.03.2024.a 430,47 eurot, 30.04.2024.a 175,07 eurot, 31.05.2024.a 124,49 eurot, 31.08.2023.a 151,04 eurot, 30.09.2023.a 270,22 eurot, 31.10.2023.a 175,05 eurot, 30.11.2023.a 212,36 eurot, 31.12.2023.a 475,96 eurot, 31.01.2022.a 483,92 eurot, 31.12.2021.a 307,64 eurot (dtl 75-77, 643-663). Seega on tõendatud, et elektrikulu ühes kuus on keskmiselt 220 eurot, mis jagatuna 4 inimese vahel, teeb 55 eurot kuus (220 : 4).
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud eluasemekulud on kokku 62,32 eurot kuus (7,32 + 55).
8. Hageja on märkinud, et kodulaenu kulu on ühes kuus 143,41 eurot. Kodulaen on jagatud nelja inimese peale (dtl 99). Hilisemalt on hageja kohtuistungil väitnud, et kodulaen on 852,75 eurot kuus (dtl 525). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hageja ema saaks elada talle kuuluvas korteris ning ei peaks kodulaenu maksma (dtl 348).
9. Hageja on esitanud kohtule allkirjastamata laenulepingu, millest nähtub, et laenuleping on sõlmitud hageja ema ja ta abikaasaga kahe peale ning lepingust tulenevalt peaks laenu tagasimakse summa olema 573,70 eurot kuus (dtl 79-89). Samas ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit (nt pangakonto väljavõte), millest nähtuks, et laenu oleks reaalselt ka tasutud ning mis summas. Kohus palus 11.05.2023.a kohtuistungil esitada menetlusosalistel täiendavad tõendid ning ka 6 kuu kontode väljavõtted kõikidest krediidiasutustest (dtl 233). Hageja ei ole seda nõuet täitnud, vaid on esitanud pangakonto väljavõtted osaliselt, filteeritud kujul (dtl 241-246). Nendelt ei nähtu kodulaenu tasumisi. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, kui palju ja kas üldse on kodulaenu hagetava perioodi jooksul tasutud. Kohtul ei ole võimalik kindlaks määrata seda kulu ka eluruumi kasutuseelise alusel, kuna hageja ei ole väljatoonud, kui suur on kokku paariselamuosa üldpind ning kui suur on hageja tuba ja kui suur on hageja kasutatav üldpind kokku. Kostja on nt märkinud, et hagejal pole majas isegi oma tuba, vaid ta peab jagama tuba noorema vennaga (dtl 133). Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et hageja ema saab talle kuuluvast korterist üüritulu 445 eurot kuus, mis peaks katma osaliselt kodulaenu maksed (dtl 242). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
10. Hageja on märkinud, et toidu- ja majapidamistarvete kulu on ühes kuus 190 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on toidu- ja majapidamistarvete kulu 190 eurot kuus.
11. Hageja on märkinud, et transpordikulu on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on transpordikulu 60 eurot kuus.
12. Hageja on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna tasub samuti telefonikulu, sest hagejal on kaks telefoni (dtl 231). Hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud ega esitanud ka ühtegi tõendit sidekulu kohta. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
13. Hageja on märkinud, et tervishoiu kulu on ühes kuus 20 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on tervishoiu kulu 20 eurot kuus.
14. Hageja on märkinud, et hügieenitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 99). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hügieenitarvete kulu 10 eurot kuus. 5
15. Hageja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu on ühes kuus 90 eurot (dtl 99). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid riideid ja jalanõusid sellise summa eest on igakuiselt soetatud. Kostja aga seevastu on kohtule esitanud väga täpselt hagejale ostetud riiete kulu ja ka nende soetamiste tõendid (dtl 287-288, 351-353, 355, 367, 375, 387, 389-391). Hageja on ka ise kinnitanud, et kostja on hagejale riideid ostnud, kuid kinnitanud riiete ostmise põhjendatust valikuliselt, see mis hageja emale meelepärasem tundub (dtl 408-409). Lisaks on vastuoluline hageja väide, et sotsiaalteadlaste poolt on arvutatud riiete ja jalanõude statistline summa 63 eurot ning kostja on seda ületanud (dtl 408). Samas nõuab hageja ka ise igakuist riiete ja jalanõude kulu suuremas summas, kui 63 eurot, s.o 90 eurot kuus. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit riiete või jalanõude kulude kohta, samas kui kostja on need esitanud ning nendelt nähtub, et kostja on pidevalt hagejale riideid ja jalanõusid ostnud, siis ei ole vastav kulu põhjendatud.
16. Hageja on märkinud, et koolitarvete kulu on ühes kuus 10 eurot (dtl 4). Kostja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on koolitarvete kulu 10 eurot kuus.
17. Hageja on märkinud, et mänguasjade, sporditarvete ja tegelusasjade kulu on ühes kuus 30 eurot (dtl 99). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit/kviitungit nende kulude kohta. Hageja ei ole ka välja toonud, milliseid sporditarbeid ta on soetanud, kuna ühegi trenni eest hageja kuni 2024.a juunini ei ole tasunud. Arvestades sellega, et hagi esitamise ajaks on hageja koolilaps, siis ei ole usutav, et hageja vajab igakuiselt sellises summas uusi mänguasju ja tegelusasju. Lisaks nähtub kostja väljatoodud kuludest, et kostja on ka hagejale mänguasju ostnud (dtl 287-288, 314, 328, 345-347, 407, 409-410). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
18. Hageja on märkinud, et hobid ja trennikulud on ühes kuus 60 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb nendele kuludele vastu, sest kostja tasub igakuiselt üksinda ujumistrenni kulud ning on tasunud ka kõik hobitrenni kulud (dtl 139-145, 381, 466, 504, 509-510, 512, 524). Hageja ei ole esitanud nende kulude kohta tõendeid (v.a jalgpall, mis algas alles 2024.a maikuu lõpust, kui vanemate vahel kehtis juba 50/50 suhtluskord). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
19. Hageja on märkinud, et jalgpalli trenni kulu on alates juunist 2024.a ühes kuus 27,50 eurot ja varustuse igakuine kulu 7,83 eurot (dtl 529-530, 554-556, 635-637). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna kostjaga ei kooskõlastatud neid kulusid. Hageja ema lubas perelepitaja juures 2023.a, et tasub poole hageja ujumistrennide eest, kuid jätkuvalt tasub kostja neid üksinda. Kõik need kulutused on tehtud peale seda kui hakkas kehtima 50/50 suhtluskord (dtl 667). Kohus leiab, et kuna see kulu on tekkinud peale uut suhtluskorda (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 56), mille kohaselt mõlemad vanemad annavad ülalpidamist vahetult, siis ei ole vastav kulu põhjendatud.
20. Hageja on märkinud, et üritustel osalemise ja sõprade sünnipäevade kulu on ühes kuus 30 eurot (dtl 99). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit nende kulude kohta, siis ilmselgelt toimuvad koolis erinevad üritused, ekskursioonid ja lapsed käivad sõprade sünnipäevadel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades kohtuparktikat, siis on põhjendatud üritustel osalemise ja sõprade sünnipäevade kulu 20 eurot kuus.
21. Hageja on märkinud, et puhkusereisi kulu on ühes kuus 42 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hageja ei ole käinud reisil (dtl 348). Kohus leiab, et puhkusreisi näol ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab lapsega puhkusereisile minna vastavalt oma võimalustele ning põhjendatud pole kohustada teist vanemat tasuma pool puhkusreisist kinni. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
22. Hageja on märkinud, et lasteaiakulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes kuus 78 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et lasteaiakulud 6 tasus sel perioodil kostja, mitte hageja (dtl 138). Hageja ei ole neid väiteid tõenditega ümber lükanud, vaid on kinnitanud seda väidet (dtl 529). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud. Samuti ei ole see kulu põhjendatud edasiulatuva nõude puhul, kuna hageja käis lasteaias kuni 31.08.2021.a, kuid hageja nõuab edasiulatuvat elatist alates 04.02.2022.a, kui hageja käis juba koolis.
23. Hageja on märkinud, et eelkooli kulu perioodil 04.02.2021.a kuni 01.09.2021.a oli ühes kuus 30 eurot (dtl 99). Kostja on esitanud kohtule tõendid, et kostja tasus hoopis eelkooli kulud (dtl 146-150). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud, ega esitanud kohtule ka tõendeid nende kulude tasumise kohta (dtl 529). Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud. Lisaks jääb see kulu tagasiulatuva nõude peridoodi sisse.
24. Hageja on märkinud, et erakooli õppemaks on alates 01.09.2021.a ühes kuus 200-260 eurot (dtl 99, 529, 536-544, 604). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna kostja pole nõus, et hageja käib erakoolis. Kostja leiab, et esitatud arved ei ole ka usaldusväärsed, sest hageja vend õpib ka samas koolis. Seega võivad esitatud arved olla tasutud hoopis hageja venna eest (dtl 666). Kohus ei nõustu kostja väitega, et kooli arved ei pruugi olla hageja õppemaksu tasu. Kohtule esitatud arvetel on selgelt välja toodud hageja nimi ning seega loeb kohus tõendatuks, et need arved on esitatud hageja eest (dtl 605-631). Kooli raamatupidamise väljavõttest nähtub ka, et kostja ei tasunud õppemaksu alates 01.01.2022.a (dtl 632). Seega alates 2022.a on hageja tasunud õppemaksu ning see kulu tuleb lugeda elatise sisse. Arvestades kohtule esitatud õppemaksu arveid, siis saab lugeda keskmiseks õppemaksuks 220 eurot kuus (dtl 615-632).
25. Hageja on märkinud, et sünnipäeva kulu ühes kuus on 20 eurot (dtl 530, 553, 638-641). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hageja sünnipäeva on pidanud mõlemad vanemad. Hageja ema poolt peetud sünnipäevale ei ole mitte kunagi kutsutud ühtegi kostja poolset sugulast või kostja poolsest tutvusringkonnast lapse sõpra ega ka kostjat ennast (dtl 666). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 2024.a on hageja sünnipäeva eest tasunud L OÜ-le 160 eurot (dtl 638). Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit endapoolse sünnipäeva korraldamise kohta. Seega loeb kohus põhjendatuks sünnipäeva kuluks ühes kuus 14 eurot (160 : 12).
26. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 606,32 eurot kuus (62,32+190+60+20+10+10+20+220+14), millest ühe vanema osa on 303,16 eurot kuus.
27. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
28. Hageja saab lapsetoetust kuni 31.12.2022.a 60 eurot kuus ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (dtl 278).
29. Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus summas kuni 31.12.2022.a 273,16 eurot kuus (606,32 : 2-30) ning alates 01.01.2023.a 263,16 eurot kuus (606,32 : 240).
30. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
31. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla 7 miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).
32. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
33. veebruari
34. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
35. oktoobri
36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
37. Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7721 määrati hageja ja kostja suhtluskord järgnevalt: (dtl 10-40): - igal nädalal neljapäeva hommikust õhtuni. Isa võtab lapse ema kodu juurest hommikul kell 10.00 ja annab lapse üle ema kodumaja uksel kell 20.00; - iga paaritu nädala nädalavahetusel laupäevast pühapäevani. Isa võtab lapse ema kodu juurest kell 13.00 ja annab lapse üle ema kodumaja uksel kell 18.00; - veedab jõulud lapsega iga aasta
38. detsembril või
39. detsembril. -
40. mai veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel emaga. Laps veedab
41. mai isaga kella 13:00-20:
42. - vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
43. Kostja ja hageja on kohtule kinnitanud, et tulenevalt lapse kooli minekust, muutsid nad omavahelise kokkuleppega suhtluskorda (dtl 232, 399). Kostja leiab, et kohtumäärusest ja kokkuleppest tulenevalt veedab ta hagejaga kuus koos 8-11 päeva (dtl 464, 523). Hageja nõustub, et koosviibitud aeg on 8-10 päeva kuus (dtl 399). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja koosviibitud päevad on 10 päeva kuus ning sellest tulenevalt esineb antud juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
44. Seega vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele tuleb vähendada elatist 66,67% võrra (10x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil 04.02.
45. kuni 31.12.2022.a 91,05 eurot kuus (273,16 x 66,67% = 182,11-273,16 = 91,05) ja 01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a 87,71 eurot kuus (263,16 x 66,67% = 175,45-263,16 = 87,71)
46. Harju Maakohtu 25.03.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6943 muudeti eelnevat suhtluskorda (Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2018.a määrust tsiviilasjas nr 2-17-7721) ning uue suhtluskorra kohaselt viibib hageja alates kohtumääruse jõustumisest (10.04.2024.a) mõlema vanemaga koos võrdse aja, s.o 50/50 (dtl 468-502). Mõlemad vanemad on võrdset suhtlemiskorda ka kohtuistungil kinnitanud (dtl 523). Seega alates 10.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning ei ole kohustatud elatis tasuma. Kostja poolt esitatud koosviibimiste tabelist nähtub, et aprillis 2024.a viibis hageja kostjaga 18 päeva kuus, mis tähendab, et üle 50% ajast (dtl 464). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et alates 01.04.2024.a annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult ning kohus mõistab elatise välja kuni 31.03.2024.a.
47. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale elatis välja mõista järgnevalt:
48. Perioodil 04.02.2022.a kuni 31.12.2022.a kogusummas 991,75 eurot (910,50 (91,05 x 10 kuud) + 81,25 (91,05 : 28 = 3,25 x 25 päeva). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt
50. Perioodil 01.01.2023.a kuni 31.03.2024.a kogusummas 1315,65 eurot (87,71 x 15 kuud). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt
51. 8
52. Kooskõlas

§ 445

lg 1 tuleb kostjal kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele selgitusega „elatisraha“. Tagasiulatuva elatise nõue

1. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a eest summas 426 eurot kuus (dtl 399). Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et nõue on alusetu, kuna ta andis sellel perioodil hagejale ülalpidamist vahetult (dtl 132).
2. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus sellel perioodil hageja lasteaiakulud, eelkooli kulud, erakooli õppemaksu, trennid, huviringid, ostis hagejale riideid ja jalanõusid, kitarri, tõukeratta, ravimeid, mänguasju, pesemisvahendeid, süüa ning veetis hagejaga aega nii kinos, kui teatris (dtl 122, 138-160, 286-287, 300-314, 344-345). Hageja vastupidiseid tõendeid esitanud ei ole. Pigem on hageja kinnitanud, et kostja sel perioodil andis hagejale vahetut ülalpidamist (dtl 406-408, 529). Hageja ei ole esitanud selle perioodi kohta ka kulutõendeid (v.a mõned elektriarved ja kommunaalkulud). Kostja seevastu on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et perioodil 04.02.2021.a kuni 03.02.2022.a andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult.
4. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 66.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3834 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 67.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 68. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.10.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse põhjendusi. 9