Obsah (14)

§ 168§ 429§ 150§ 432§ 433§ 386§ 390§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6548 Tsiviilasi X hagi Y vastu ko

) § 429 lg 1 järgi ning hageja menetluskulud jäetakse kostja kanda

§ 168lg-te 4 ja 5 alusel.

1. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on kohtumenetlusest teada saades hageja nõude menetluse ajal rahuldanud vabatahtlikul. 2 2-25-6548 E-toimikust nähtuvalt ei olnud kostja 16.05.2025 korteri valduse vabastamise hetkeks veel 05.05.2025 esialgse õiguskaitse määrust kätte saanud, küll aga oli ta saanud menetlusse võtmise määruse. Sellest järeldus, et kostja rahuldas hageja nõude pärast kohtumenetlusest teadasaamist, kuid enne esialgse õiguskaitse määrusega tutvumist. Esialgse õiguskaitse määrus loeti kostjale kättetoimetatuks 30.05.
2. Seega ei vabastanud kostja korteriomandit mitte esialgse õiguskaitse määruse tõttu, vaid seetõttu, et ta sai kätte menetlusse võtmise määruse, sai kohtumenetlusest teadlikuks ning pidas korteri vabastamist põhjendatuks. Hageja saavutas hagiga nõutud eesmärgi, mida ei saavutatud üksnes esialgse õiguskaitse määruse tõttu.
3. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja menetluskulud on järgmised: Kuupäev 28.04.2025– 29.04.2025 Toimingu sisu Asjaolude väljaselgitamine, tõendite kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse koostamine 29.04.2025 Riigilõiv 29.04.2025 Täiendav riigilõiv 02.06.2025 Seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine Lepingulise esindaja tasu kokku Riigilõiv Menetluskulud kokku Kestus 7,5h Hind 750 eurot 1h 490 eurot 210 eurot 100 eurot 8,50h 850 eurot 700 eurot 1550 eurot Hageja palus tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust 630 eurost pool, s.o 315 eurot ja kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 385 euro (315 + 70) ja lepingulise esindaja tasu 850 eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud seonduvad tsiviilasja nr 2-25-6548 menetlusega. Kostja seisukoht
5. Kostja ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Kostja teatas, et ta ei ole elanud korteris alates 06.05.2025 ning on omanikule korteri võtmed tagastanud. Tagatisraha hageja kostjale ei tagastanud, väites, et kasutab seda purustatud akna likvideerimiseks. Kostja märkis ühtlasi, et ta on täielikult töövõimetu ja puudega isik, kelle ainus sissetulek on töövõimetuspension ning kelle ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kostja väitel ei ole ta andnud alust hagi esitamiseks ning tal puuduvad 3 2-25-6548 rahalised vahendid hagejale maksmiseks. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht
6. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine tuleb

§ 429

lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel vastu võtta ja kohtuasja menetlus loobumise tõttu lõpetada.

1. Kohus tühistab 05.05.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu
2. Kohus tagastab hagejale

§ 150lg 2 p 2 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool.

18. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt välja 1235 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumääruse põhjendused 19.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hageja hagiavaldusest loobumise vastuvõtmist (

§ 429lg 4).

20. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

järgi pöörduda uuesti kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. 21.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

22.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu kokku 630 eurot, millest pool on 315 eurot. Kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 315 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada X arvelduskontole nr XXXXXXXX. 23.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 4 2-25-6548 Kohus tühistab 05.05.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus kohustas kostjat esialgse õiguskaitse korras vabastama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel 05.05.2025 määruse tegemisest, korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx) ja andma selle otsene valdus üle Xle. 24.

§ 390

lg 1 kohaselt võib määruse peale, millega kohus hagi tagamise

§ 386lg 4 sätestatud alusel tühistas, esitada määruskaebuse.

25.

§ 150

lg 8 näeb ette, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Riigilõivu tagastamise otsustuse peale ei saa määruskaebust esitada, kuivõrd kohus rahuldas hageja taotluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 27. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostja sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist (Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10775 p 20). Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13).

1. Praegusel juhul on hageja saavutanud soovitud eesmärgi pärast 29.04.2025 kohtusse hagiga pöördumist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks hageja pöördunud kohtusse alusetult. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja üüritud asja tagastamist, kuna ta oli üürilepingu üles öelnud ja üürileping oli lõppenud. Ühtlasi vajas hageja vaidlusaluse õigussuhte reguleerimist olulise kahju vältimiseks. Hageja väitis, et ta ütles üürilepingu erakorraliselt üles 17.04.2025 ja nõudis eluruumi vabastamist hiljemalt 21.04.2025, kuna kostja ning temaga koos elavad pereliikmed ei arvestanud teiste majaelanike ja naabrite huvidega, samuti ei hoidunud hageja vara kahjustamisest ega ohtlikust käitumisest. Kostja sai 5 2-25-6548 ülesütlemisavalduse kätte väidetavalt alles 24.04.2025, keeldus eluruumist lahkumast ning teatas, et ta vaidlustab ülesütlemise (dtl 47). Sellest tulenevalt ei saa pidada hageja kohtusse pöördumist alusetuks, kuna poolte vahel tekkis vaidlus üürilepingu ülesütlemise üle ning esines erakorraline vajadus kohtusse pöördumiseks olulise kahju ärahoidmiseks. Seega oli hagejal põhjendatud huvi ja vajadus õiguskaitseks, mistõttu esitatud hagi ei ole alusetu ning kohtumenetlus oli suure tõenäosusega vältimatu. Hageja teatas kohtule, et kostja vabastas korteriomandi valduse 16.05.2025 ning andis sel päeval korteri võtmed talle üle. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Samas kostja teatas, et ta ei ole elanud korteris alates 06.05.
2. Kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus nõuda asja tagasi enda valdusse võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel. Vindikatsiooninõude sisuks on omanikule kuuluva asja väljaandmine. Väljaandmise all mõeldakse valdaja poolt kõigi selleks vajalike toimingute tegemist, et anda asja valdus üle omanikule. Kinnisasja puhul on selleks senise valdaja loobumine valdusest, kinnisasja tagastamine omanikule ning kinnistu valdamist võimaldavate vahendite nagu võtmed, juurdepääsukoodid jms tagastamine. Asja väljaandmise osaks saab ilmselt lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka nende asjade kinnisasjalt eemaldamine (vt „ Asjaõigusseaduse I. Kommenteeritud väljaanne“ § 80 kommentaarid p 3.4.3). Kuna kostja ei ole vaidlustanud korteri võtmete üleandmist 16.05.2025, tuleb kohtu hinnangul lugeda, et korteriomandi valduse üleandmise toimingud on nimetatud kuupäeval olulisemas osas lõpule viidud. Valduse üleandmist ei saa siiski pidada täielikult lõpule viiduks, kuna hageja väitel jättis kostja korterisse oma isiklikke esemeid. Samas ei ole kohtule teada, kas need esemed takistavad omaniku valdust. Eelnev ei oma kohtu hinnangul antud juhul siiski määravat tähtsust, kuivõrd hageja on menetluse kestel saavutanud soovitud eesmärgi ehk saanud eluruumi valduse tagasi. Ühtlasi ei saa väita, et kostja ei olnud menetlusest teadlik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja sai menetlusse võtmise määruse kätte 07.05.
3. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja oli enne valduse üleandmise toimingu tegemist, s.o võtmete üleandmine 16.05.2025, teadlik alustatud kohtumenetlusest. Isegi juhul kui pidada esimeseks valduse üleandmise toiminguks loobumist valdusest 06.05.2025, mil kostja korterist välja kolis, oli ta selleks ajaks teadlik vähemalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest, kuivõrd kohtute infosüsteemi andmetel sai kostja 29.04.2025 seisukoha päringu määruse esialgse õiguskaitse taotluse osas kätte 05.05.
4. Poolte esile toodut arvestades on kohus veendumusel, et üürileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, leping on lõppenud, hageja on esitanud käesolevas asjas valduse üleandmise nõude kostja vastu ning hageja on menetluse kestel eluruumi valduse tagasi saanud. Kuna praegusel juhul tuleb lugeda, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude kostja kanda jätmist kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord (RKTKo 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14). Ühtlasi on kostja väited 6 2-25-6548 tema majandusliku olukorra kohta üldsõnalised ega võimalda kohtul tuvastada kostja ja tema perekonna tegelikku majanduslikku olukorda. 29. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

1. Hageja taotleb menetluskuludena hüvitamist, mis koosneb poolest menetluses tasutud riigilõivust (315 eurot), esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt tasutud riigilõivust (70 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 850 eurot 8,50 h õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/h (käibemaksu ei lisandu). Kohus rahuldab hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus oli põhjendatud, mistõttu sellelt tasutud riigilõiv on vajalik kohtukulu. Seega riigilõivu näol on tegemist vajaliku kohtukuluga (

§ 138lg 2), mis 385 euro (315 + 70) euro ulatuses tuleb hagejale hüvitada.

32.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot/h (käibemaksu ei lisandu) on antud vaidluse kontekstis hüvitatav, s.o mõistlik, vajalik ja ettenähtav. Kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. 33. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1235 eurot (lepingulise esindaja tasu 8,50h eest tasumääraga 100 eurot/h ning riigilõiv 385 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

34. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7