1-21-8170 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8170 (21221000003) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistu

; RT I 1995, 94, 1628, jõust. 01.01.1996, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 1 lg-le 1 teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel vahetult või valitsusasutuste kaudu.

§ 46

lg 1 järgi on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse seaduse alusel antud ülesandeid.

§ 45

p 1 järgi on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud mh Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 3

lg 1, § 38 lg 1, § 39 lg 3, § 45 p 1, § 46 lg 1 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) minister täidesaatvat riigivõimu teostava valitsusasutuse juht, kelle pädevuses on vastavalt

§ 49lg 1 p 1 (RT I, 29.06.2014, 109 - jõust.

01.07.2014, kehtib), 2, 4, 7 (RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013, kehtib), 8 ja lg 4 (RT I 2005, 73, 565 - jõust. 08.01.2006, kehtib) muuhulgas: juhtida ministeeriumit; vastutada põhiseaduse ja valitsemisala korraldavate seaduste täitmise eest; valvata ministeeriumi struktuuriüksuste ja teha teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle

§-s 95 sätestatud korras; nimetada ametisse ja vabastada ametist ministrile vahetult alluv xxxx või sõlmida ja lõpetada temaga tööleping; otsustada eelarvevahendite kasutamise ning valvata eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; vastutada riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldada seda kooskõlas riigivaraseadusega.

§ 95

lg 1 kohaselt valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. HTM põhimääruse (RT I 2005, 11, 45 – jõust. 15.04.2005; kehtivus alates 16.09.2016 kuni 31.12.2017) § 23 lg p-de 4, 15, 19 ja 22 kohaselt on haridus- ja teadusministril muuhulgas pädevus: otsustada oma pädevuse piires seaduses sätestatud ulatuses ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise; vastutada riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustada ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas „Riigivaraseadusega”; nimetada ametikohale ja vabastada ametikohalt ministri nõunikud, asekantslerid, koolivõrgu juhi, ministeeriumi osakondade juhatajad ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste juhid või sõlmida ja lõpetada nendega töölepingud või anda selleks volituse kantslerile; teostada teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; HTM põhimääruse (RT I, 29.12.2017, 60 – jõust. 01.01.2018, kehtib) § 6 p-de 8, 10, 11 ja 12 kohaselt on haridus- ja teadusministril muuhulgas pädevus: kinnitada ministeeriumi eelarve ja otsustada ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning valvata eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; vastutada riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustada ministeeriumi riigihangete korraldamise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara küsimusi või anda selleks volitus kantslerile; 4 olla ametikohale nimetamise õigust omav isik või tööandja ministri xxxx, asekantsleritele, osakonnajuhatajatele ja ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele ning volitada nende ülesannete täitmise ministeeriumi teenistujatele, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; teha teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

§ 53

lg 9 kohaselt korraldab ministeeriumi kantsler riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega. HTM põhimääruse (RT I, 29.12.2017, 60) § 7 lg 2 p 8 ja 9 kohaselt korraldab riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste HTM kantsler, kes käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid ja võib selleks volitada ministeeriumi teenistujaid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest.

§ 56

lg 3 ja HTM põhimääruse § 7 lg 3 kohaselt asendab kantslerit tema äraolekul ministri määratud asekantsler. HTM 28.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-3/18/427 kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi

1. aasta tööplaani ja asutuse kaudsete kulude kinnitamine“ lisa 5 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
2. aasta kaudsete kulude eelarve“ kohaselt vastutab ministri (kood xxxx) ja ministri xxxx (kood xxxx) eelarveliste vahendite kasutamise eest kantsler, ministri üldkulude (kood xxxx) eelarveliste vahendite kasutamise eest vastutab ministri xxxx ning haldusosakonna eelarveliste vahendite kasutamise eest vastutab haldusosakonna juhataja. Nimetatud vastutajad jäid samaks antud käskkirja hilisematel muutmistel vastavalt 19.06.2019 kantsleri käskkirjale nr 1.1-3/19/125; 04.11.2019 kantsleri käskkirjale nr 1.13/19/275 ja 23.03.2020 kantsleri käskkirjale nr 1.1-3/20/
3. HTM 09.01.2020 käskkirjaga nr 1.1-3/20/8 kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi
4. aasta kaudsete kulude kinnitamine“ lisa 4 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
5. aasta kaudsete kulude eelarve“ kohaselt vastutab ministri kulude (sh nõunikud) (kood xxxx) eelarveliste vahendite kasutamise eest kantsler ning haldusosakonna (kood xxxx) eelarveliste vahendite kasutamise eest vastutab haldusosakonna juhataja. Nimetatud vastutajad jäid samaks antud käskkirja muutmistel vastavalt 07.05.2020 kantsleri käskkirjale nr 1.1-3/20/117 ja 24.07.2020 kantsleri käskkirjale nr 1.1-3/20/
6. Riigivara seaduse (edaspidi RVS; RT I 2009, 57, 381 – jõust. 01.01.2010) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on riigivara riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum ning riigivara valitsemine on vara Eesti Vabariigi nimel omandamine, kasutamiseks võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine. RVS § 4 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ministeerium riigivara valitseja, kes korraldab riigi nimel vara riigile omandamist, riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist. RVS § 8 lg 1, 4, 5 ja 6 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult; tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada; riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt; riigivara valitseja kehtestab oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded. RVS § 10 lg 1 kohaselt riigivara valitsetakse riigivõimu teostamiseks, muul riigivara valitseja määratud avalikul eesmärgil, tulu saamiseks, reservina säilitamiseks. KVS § 3 lg 1 p 2, 3 ja 4 järgi on ametiisikul keelatud ametiseisundi, avaliku vahendi ja mõju korruptiivne kasutamine, mis KVS § 5 lg 1, 2 ja 3 mõistes on vastavalt: ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule; 5 ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule; ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

, HTM põhimäärusega ja HTM siseaktidega kehtestatud pädevuse raames täitsid Mailis Reps haridus- ja teadusministrina ning ministeeriumi ametnikud täidesaatvat riigivõimu teostades ja riigivara valitsemisel avalikku ülesannet ning ministeeriumi töötajad riigivara valitsemisel avalikku ülesannet ning neil oli õiguspädevus teha selle täitmiseks kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise protsessis, olles seega KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisikuks, kelle suhtes kehtisid KVS § 3 lg 1 p 2, 3, 4 sätestatud keelud ja kes pidi järgima usaldatud riigivara käsutamisel ja kasutamisel RVS § 8 lg 1, 4, 5 ja 6 ja § 10 lg 1 sätestatud kohustusi. II. Mailis Repsi poolt temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine Ametiisikuna oli Mailis Repsil ministeeriumi juhtimisel ametiseisundist tulenev pädevus otsustada ministeeriumi eelarveliste vahendite kasutamise üle. Ta oli kohustatud tagama riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise kooskõlas RVS-ga. Mailis Reps oli seega ministrina kohustatud tagama ministeeriumi eelarveliste vahendite kui riigivara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise. Järelikult oli Mailis Repsil õiguspädevus korraldada ministeeriumi vara ja tal oli õigus käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, mis tähendab, et nimetatud vahendeid tuleb KarS § 201 tähenduses käsitleda kui temale usaldatud võõrast vara.

1. Olles seadnud endale eesmärgiks isiklike rahaliste kulutuste vältimise seoses erinevate temale ja tema perele vajalike teenustega, mille hulka kuulusid laste eest hoolitsemine (mh transport, hoid, abistamine jms), enda ja teiste isikute transport ning kauba soetamine ja selle vedu, isikuna kellel oli tööandja esindajana õigus nõuda töötegemist, kasutas Mailis Reps viidatud ametiülesannetega mitteseonduvate isiklike vajaduste rahuldamiseks tema alluvuses olevaid HTM töötajaid kui temale usaldatud tööjõudu. Mailis Reps, olles pädev käsutama temale usaldatud ministeeriumi vara, andis Eesti Vabariigi territooriumil, valdavalt Harjumaal, nimetatud eesmärgi saavutamiseks korraldusi enda alluvatele ja teda ametiülesannete täitmisel abistama määratud ministeeriumi koosseisuliste töötajatele: X (ministri xxxx), Y (ministri xxxx), C (xxxx-xxxx), Q (xxxx, ministri xxxx ja xxxx), F (ministeri xxxx) ja W (ministri xxxx). Mailis Reps andis kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt ajavahemikul 15.03.2017 kuni 21.11.2020, X, C, Y, Q, W ja F süsteemselt korraldusi tagada enda laste R. R. (sünd. xxxx.a.), E. R. (sünd. xxxx.a.), K. R. R. (sünd. xxxx.a.), H. R. R. (sünd. xxxx.a.), F. R. (sünd. xxxx.a.) ja C. R. (sünd. xxxx.a.) hoid ja regulaarsed logistilised vajadused, mh transport kooli, lasteaeda, huviringidesse ja koju. Xi, Yi, Ci, Qi, F ja Wi ning HTM vahel kehtisid erinevatel aegadel ajavahemikus 10.03.2017 kuni 21.11.2020 töölepingulised suhted. Töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35 – jõust. 01.07.2009) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kehtinud töölepingute alusel olid loetletud HTM töötajad kohustatud täitma töölepingutes ettenähtud tööülesandeid, alludes HTM juhtimisele ja kontrollile ning HTM oli tööandjana kohustatud maksma töötajatele nende töö eest tasu HTM eelarveliste vahendite arvelt. Mailis 6 Repsil HTM-i juhina oli nimetatud töötajate üle juhtimise ja kontrollimise õiguspädevus, sh pädevus määrata töö tegemise koht, aeg, viis ja sisu. Mailis Repsil puudus õigus kohustada nimetatud töötajad korralduste kaudu tegema töölepingus kokku leppimata tööd HTM makstava töötasu eest. Kuivõrd HTM-i koosseisulised töötajad olid kohustatud alluma Mailis Repsile, siis oli Mailis Repsile usaldatud HTM rahaliselt hinnatavad nõuded töötajate vastu. Täpsemalt usaldas HTM Mailis Repsile õigused nõuda töötasu eest töö tegemist. Järelikult oli Mailis Repsil õiguspädevus käsutada ministeeriumi vara, andes töötajatele korraldusi töölepingutest tulenevate tööülesannete täitmiseks. HTM töötajate ametijuhenditest ega töölepingutest ei tulene töötajate kohustust abistada ministrit tööülesannetega mitteseonduvate eraeluliste vajaduste rahuldamisel, sh laste eest hoolitsemisel (mh transport, hoid, abistamine jms), enda ja teiste isikute transportimisel ning kauba soetamisel ja selle veol. Mailis Reps oli teadlik, et nimetatud tegevused ei ole käsitatavad HTM töötajate tööülesannetena, mistõttu puudus temal pädevus anda nende täitmiseks HTM töötajatele korraldusi. Töötajatele töölepinguväliste ülesannete andmisel tugines Mailis Reps enda positsioonist ja autoriteedist tulenevale vahetule ja faktilise võimule ning kasutas ära enda positsiooni juhina ja ministeeriumi juhina. HTM töötajate ja HTM vahelised töösuhted kujunesid eelnimetatu tulemusel sellisteks, kus osa töötajate töötundides mõõdetavast tööajast kulus süsteemselt Mailis Repsilt saadud tööülesannetega mitteseotud korralduste täitmisele. Täpsemalt seisnesid töötajatele Mailis Repsi antud töölepinguvälised ülesanded järgnevas. X tegeles ajavahemikus 15.03.2017 kuni 31.08.2020 koos Yiga muuhulgas regulaarselt Mailis Repsi lapse H. R. R. Xxxx muusikakooli viimisega, tema ootamisega ja HTM-i viimisega. Samuti tegelesid X ja Y regulaarselt Mailis Repsi laste koolist ja lasteaiast koju viimisega. Samuti tegeles X koos Yiga ja Qiga regulaarselt K. R., E., F. ja H. R. kodust ujumistrenni ja koju viimisega. Ujumistrenni ajal käis Y F. ja H. R.ga trennis kaasas ning X ootas samal ajal autos koos C.. Samuti tegeles X koos Yiga ja Qiga laste erapidudele viimisega. Samuti tegeles X Mailis Repsile soetatud kauba soetamise ja toomisega (sh sularaha toimetamine V. J. märtsis 2020, lastele soetatud arvuti koju viimisega märtsis 2020, soetatud liiva koju viimisega 2020 kevadel). C tegeles ajavahemikul 03.09.2020 kuni 21.11.2020 regulaarselt laste pärast kooli ja lasteaeda transportimisega, muuhulgas üksikutel kordadel K. R. viiulitundi ja koju tagasi viimisega, H. R. sünnipäevale ja koju tagasi viimisega ning sõidutas ministrit koos lastega WRC rallile. Y käis ajavahemikul 21.05.2018 kuni 21.11.2020 regulaarselt F. xxxx juures. Alates 2020 aasta märtsist kuni 2020 aasta jaanipäevani käis Y regulaarselt Mailis Repsi kodus, kus tegeles laste hoidmisega ja aitas õppimisega. Samuti viis koos Xiga H. R.t Mailis Repsi Xxxx asuvast suvekodust Xxxx viiulilaagrisse ja tegeles HTM-s H. R. hoidmisega. HTM-s aitas Y H. R.t õppimisega. Q tegeles ajavahemikel 15.03.2017 kuni 05.07.2018 ja 28.11.2018 kuni 21.11.2020 muuhulgas regulaarselt H. R., F.u ja C. lasteaedadesse viimisega, võttis osa laste klassikoosolekutest ja andis seejärel nendest Mailis Repsile tagasisidet, aitas lapsi kooliülesannetega, korraldas laste sünnipäevasid, tegeles C. hoidmisega ministeeriumis (sh valvas last magamise ajal ja sõidutas õues vankriga) ning tegeles Mailis Repsi perereiside ja ürituste korraldamisega. F aitas ajavahemikul 01.03.2017 kuni 28.09.2018 regulaarselt laste, sh E., R. ja K. R., koolitöödega, samuti tegeles HTM-s C. hoidmisega, ning laste hoidmisega Mailis Repsi kodus. 7 W tegeles ajavahemikul 10.09.2018 kuni 24.04.2019 regulaarselt C. hoidmisega ning teiste laste huviringidesse viimise ja toomisega. HTM tegi samal ajal töötajatele töölepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks perioodilisi töötasu ja ühekordsete tasude näol väljamakseid HTM eelarveliste vahendite arvelt alljärgnevalt. X töötas ministeeriumi üldosakonna/haldusosakonna/üldosakonna haldusbüroo ametikohal perioodil 21.09.2015-31.08.2020, tema töötasu oli 1600-2000€/kuus. xxxx Nimetatud perioodil maksti X lisatasu/tulemuspalka või tõsteti töötasu muuhulgas tulenevalt suurenenud töökoormusest, mis seondus ka ministrilt saadud tööülesannetena mitte käsitletavate korralduste täitmisega järgmiselt: - 13.03.2017 määrati kantsleri käskkirjaga nr nr 4.1-4/17/38 X ühekordne lisatasu 1570 eurot seoses täiendavate tööülesannete täitmisega ministri ja ministeeriumi teenindamisel perioodil 01.12.2016-28.02.2017.a. - 30.05.2017 määrati kantsleri käskkirjaga nr 4.1-4/17/69 Xil ühekordne lisatasu 839 eurot seoses täiendavate tööülesannete täitmisega ministri ja ministeeriumi teenindamisel perioodil 01.03-30.04.
2. - 13.06.2017 töölepingu lisa 1 kohaset maksti X perioodil 01.05-31.12.2017 lisatasu 550 eurot/kuus täiendavate ülesannete täitmise eest (transporditeenuse osutamine väljaspool tavapärast tööaega). - 22.11.2017 määrati kantsleri käskkirjaga nr nr 4.1-4/17/164 muuhulgas X tulemustasu 1100 eurot oodatust tulemuslikuma töö ning tööülesannete täitmise eest tihti ka nädalavahetustel ning lisaks ministrilt saadud muude logistiliste ülesannete täitmise eest. - 26.01.2018 töölepingu lisa 2 kohaselt määrati X perioodil 01.01.30.06.2018 töötasuks 1950 eurot/kuus seoses töömahu olulise suurenemisega. - 02.08.2018 töölepingu lisa 4 kohaselt määrati X perioodil 01.07.201831.05.2019 töötasuks 1950 eurot/kuus seoses töömahu olulise suurenemisega. - 22.11.2018 määrati kantsleri käskkirjaga nr 4.1-4/18/242 muuhulgas X tulemuspalk 2150 eurot nõutavast tulemuslikuma töö ja suures mahus lisaülesannete täitmise eest. 11.07.2019 töölepingu lisa 5 maksti X alates 01.06.2019 töötasu 2000 eurot/kuus. - 20.11.2019 määrati kantsleri käskkirjaga nr 4.1 4/19/170 muuhulgas X tulemuspalk 1150 eurot tööülesannete eeskujuliku täitmise eest. - 23.03.2020 määrati kantsleri käskkirjaga nr 4.1 4/20/28 X ühekordne lisatasu 495 eurot täiendavate tööülesannete (ministri teenindamisega seotud töömahu suurenemine) täitmise eest perioodil 01.02-31.03.2020 .a. - 26.08.2020 töölepingu lisa 7 kohaselt täitis X perioodil 01.03.-31.07.2020 täiendavaid tööülesandeid (transporditeenuse osutamine väljaspool tavapärast tööaega) ning nende eest maksti talle tasu 4000 eurot. - 26.08.2020 töölepingu lisa 8 kohaselt lõpetati Xi tööleping ning muuhulgas maksti X tulemuspalka 2000 eurot tööülesannete tulemusliku ja kvaliteetse täitmise eest 2020 aastal. HTM-i töötajatele C, Y, Q, F ja W maksti muuhulgas seoses ministrilt saadud tööülesannetena mitte käsitletavate korralduste täitmisega töötasu järgmiselt: - C töötab alates 03.09.2020 ministeeriumi üldosakonna haldusbüroo (haldus) xxxx ametikohal, tema töötasu on 2000 eurot/kuus. - Y töötas ministri xxxx perioodidel 21.05.2018-24.04.2019 ja 25.04.201921.11.2020, tema töötasu oli 2000-2500 eurot/kuus. - Q on töötanud ministeeriumis alates 01.04.2013 kuni 21.11.2020 k.a. (v.a perioodil 06.07.2018-27.11.2018) erinevatel ametikohtadel, sh üldosakonna xxxx alates 01.07.2017, üldosakonna xxxx alates 18.09.2017, ministri xxxx perioodidel 11.11.2017-06.07.2018 ja 28.11.2018-07.02.2019, haldusosakonna asejuhatajana alates 08.02.2019 ning täitis ka ministri abi ülesandeid. Qi töötasu on olnud vahemikus 1300-2100 eurot/kuus. - F töötas ministri xxxx perioodil 01.03.2017-28.09.2018, tema töötasu oli 1200-2000 eurot/kuus. 8 - W töötas ministri xxxx perioodil 10.09.2018-24.04.2019, tema töötasu oli 2000 eurot/ kuus. Seega korraldas Mailis Reps temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevate avaliku võimu teostamisega mitteseonduvate isiklike kulutuste rahastamise, pöörates enda kasuks ministeeriumi vara kokku enam kui 200 eurot.
3. Olles seadnud endale eesmärgiks kütuse soetamise HTM eelarveliste vahendite arvelt selle isiklikuks kasutamiseks eesmärgiga vältida isiklikke rahalisi kulutusi ning omades pädevust käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, soetas Mailis Reps tema valduses olnud HTM sõiduki Mercedes Benz reg.nr xxxx jaoks väljastatud HTM kütusekaardiga nr xxxx Olerexi tanklatest kütust järgmiselt: - 12.06.2019 kell 05:14 Sauga tanklas 57,12 liitrit diislit summas 71,12 eurot ametiautosse Mercedes Benz reg.nr xxxx tööülesannete väliseks erasõiduks Horvaatia Vabariiki ja Eestisse tagasi. - 29.06.2019 kell 14:29 Tallinnas Vabaduse pst tanklas 47,99 liitrit bensiin 98 summas 60,06 eurot selle isiklikuks kasutamiseks enda maakodus. - 03.08.2019 kell 13:44 Tallinn Vabaduse pst tanklas 49,2 liitrit diislit summas 59,88 eurot ametiautosse Mercedes Benz reg.nr xxxx tööülesannete väliseks erasõiduks Soome Vabariiki ja Eestisse tagasi. Mailis Reps oli teadlik, et HTM kütusekaardiga isiklikuks kasutamiseks mõeldud kütuse soetamine ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega ja HTM sisekorraga, mistõttu puudus seaduslik alus selle soetamiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt. 8.02.2018 nr 1.1-3/18/32 HTM kantsleri käskkirjaga kinnitatud Haridusja Teadusministeeriumi valitsemisel või kasutuses olevate ametiautode kasutamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korra punkti 1.
4. kohaselt on ministeeriumi ametiauto ettenähtud töösõitudeks ja tööülesannete täitmiseks ja muud, ehk isiklikud, sõidud loetakse üldjuhul keelatuteks. Korra punkti 1.
5. kohaselt teenindab ministrit üldjuhul transpordialaselt ministri xxxx, kes on ministri ametiauto kasutaja ning vajadusel võib määrata kasutajaks ka ministri. Sama korra punkti 3.
6. kohaselt ametiauto kütuse kasutamiseks antakse ametiauto kasutajale üle kütusefirma krediitkaart. Korra punkti 3.
7. kohaselt on ametiauto kasutajal õigus kasutada autot isiklikul otstarbel ning parkida autot töövälisel ajal elukohas või elukoha lähedal paiknevas parklas juhul, kui see on kasutusse andmise aktis vastavalt sätestatud. Korra punkti 3.
8. kohaselt ei ole puhkuse ajal lubatud autoga sõita ega kasutada ministeeriumi kasutusse antud kütusefirma krediitkaarti. Vastavalt sama käskkirjaga kinnitatud vara kasutusse andmise akti vormi punktile 5, isiklikud sõidud väljaspool Eesti Vabariiki on keelatud. Xiga 15.03.2017 vormistatud Mercedes Benz reg.nr xxxx vara kasutusse andmise akti kohaselt oli ametiautoga lubatud parkida väljaspool töökohta. Ametiauto kasutusse andmise ajal lähtuti 19.02.2013 nr 31 kantsleri kinnitatud ametiautode kasutamise korrast, mille punkti 3.19 kohaselt isiklikud sõidud ametiautoga väljaspool Eesti Vabariiki on keelatud. Kuivõrd 12.06.2019 ja 03.08.2019 tankimistele järgnesid ametiautoga Mercedes Benz reg.nr xxxx viidatud korra järgi keelatud tööülesannete välised erasõidud Horvaatiasse ja Soome ning Eestisse tagasi, siis puudus Mailis Repsil õigus kasutada nende sõitude tarbeks kütuse soetamiseks ametiauto ametialaseks kasutamiseks väljastatud kütusekaarti. 29.06.2019 soetas Mailis Reps kütust isiklikuks kasutamiseks enda maakodus, mis viidatud korra kohaselt on samuti lubamatu, sest kütuse soetus ei olnud mõeldud ametiauto kasutamiseks. Seega soetades isiklikuks kasutamiseks kütust, tasus Mailis Reps temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevat ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud kulu, kattes sellega isiklikke kulutusi kokku summas 191,06 eurot. 9 Horvaatia ja Soome erasõitudeks kasutas Mailis Reps tema kui ametiisiku kasutuses olnud ametiautot Mercedes Benz reg.nr xxxx ning seda omakasu eesmärgiga. Enda sõiduauto kasutamisega kaasneb välismaareisiga turuväärtust vähendav amortiseerumine ja läbisõidu kasv ning rendiauto kasutamisega kaasneb rendikulu. Vastavalt KVS § 5 lg 2 ja § 17 taoline avalikku vahendi enda huvides omakasu eesmärgil kasutamine, millega kaasneb avaliku huvi seisukohast ebavõrdne ja põhjendamatu eelis, on kvalifitseeritav väärteona. Juhindudes KarS § 2 lg 3 ja § 3 lg 5 antud väärtegu iseseisvalt ei menetleta, kuna nii kütuse tankimine ja kasutus erasõiduks välisriigis kui ametiauto kasutus välisriigis on tihedas omavahelises ajalises ja ruumilises seoses, mistõttu käsitletavad ühe ja sama teona.
9. Olles seadnud endale eesmärgiks katta HTM eelarveliste vahendite arvelt enda sünnipäeva korraldamise kulud, sh külaliste toitlustamise kulud, seoses HTM-is korraldatud 13.01.2020 üritusega, ning omades pädevust käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, korraldas Mailis Reps HTM-is (aadressil Tõnismägi 5a, Tallinn) peetud sünnipäeva ürituse kulude hüvitamise temale kui ministrile usaldatud HTM eelarvelistest vahenditest, pöörates need ebaseaduslikult enda kasuks järgmiselt. Sünnipäeva üritusel pakkusid toitlustusteenuseid Tallinna Teeninduskool ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, kes osutasid Mailis Repsile toitlustusteenuseid hinnanguliselt ca 150 inimesele kogusummas 3188,00 eurot. Mailis Reps korraldas nimetatud teenuste sisseostmise ja teenuste eest tasumise HTM eelarveliste vahendite arvelt järgnevalt. Ajavahemikul 16.12.2019 kuni 07.01.2020 kooskõlastas Mailis Reps Qi vahendusel Tallinna Teeninduskooliga ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga 13.01.2020 ürituse raames pakutava menüü ning kinnitas Qi vahendusel tellimuse, millega võttis HTMle teenuse eest tasumise kohustuse. Q ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. Tallinna Teeninduskooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli osutatud teenuse eest esitas Tallinna Teeninduskool 20.01.2020 HTM-le arve summas 3188 eurot, mille tasumine toimus HTM eelarveliste vahendite arvelt. HTM kandis Mailis Repsi spontaanselt korraldatud sünnipäeva puhul peetud ürituse kulud ministri arengukulude arvelt, tasudes teenuse eest 03.02.
10. Arve tasumise põhjendatuse kinnitas kantsler G, kes ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki ja lähtus arusaamast, et Mailis Repsi ministrina võetud rahaline kohustus tuleb täita. Mailis Reps oli teadlik, et enda sünnipäeva puhul korraldatud toitlustusteenuste sisseost ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega, mistõttu puudus seaduslik alus nende eest tasumiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt. HTM kantsleri 04.11.2019 nr 1.1-3/19/275 käskkirjaga muudeti 28.12.2018 käskkiri nr 427 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
11. aasta tööplaani ja asutuse kaudsete kulude kinnitamine“ ning kehtestatud HTM
12. aasta kaudsete kulude eelarve, millega töötajatele korraldatavate ürituste jm motivatsioonikulude eelarveks oli kokku 154 000 eurot, millest 10 700 oli haldusosakonna kuludeks ja 143 300 personali- ja dokumendihalduse osakonna kuludeks. HTM kantsleri 09.01.2020 nr 1.1-3/20/0 käskkirjaga kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi
13. aasta asutuse kaudsete kulude eelarve, millega töötajatele korraldatavate ürituste jm motivatsioonikulude eelarveks oli kokku 158 000 eurot, millest 15 000 oli haldusosakonna kuludeks ja 143 500 personali- ja dokumendihalduse osakonna kuludeks. Ministri enda korraldatud juubelisünnipäeva pidamise kulud ei ole käsitatavad töötaja(te)le korraldatud ürituse motivatsioonikuludena.

§ 311

kohaselt tasutakse ministrile igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. 10 Järelikult ei olnud HTM-l 13.01.2020 HTM-i ruumides korraldatud Mailis Repsi sünnipäeva pidamiseks ja külaliste vastuvõtmiseks eelarvelisi vahendeid ette nähtud. Seega korraldas Mailis Reps temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevat ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud kulu, kattes sellega isiklikke kulutusi kokku 3188,00 eurot. Selliselt, süüdistuse osas I ja osa II punktides 1-3 toodud viisil, omastas Mailis Reps ministrina temale kui ametiisikule avalikke ülesannete täitmiseks usaldatud ministeeriumi vara, rikkudes KVS § 3 lg 1 p 2, 3, 4 ja KVS § 5 lg 1, 2 ja 3 sätestatud keelde ja eirates usaldatud riigivara käsutamisel RVS § 8 lg 1 ja § 10 lg 1 sätestatud kohustusi. Süüdistuse osas I ja osa II punktides 1-3 toodud osateod on käsitletavad ühe jätkuva teona kuivõrd on kantud ühtsest tahtlusest ja omavad ajalis-ruumilist seost ning on suunatud sama õigushüve kahjustamisele ja sama kannatanu vastu. Seega süüdistatakse Mailis Repsi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Mailis Reps Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrina, s.o ametiisikuna, on pööranud jätkuva teona temale usaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvelisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks kokku vähemalt 3579,06 eurot. III. Mailis Repsi poolt Eesti Vabariigile varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 1. Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi seoses enda lapse C. R. kaasas reisimisega ajavahemikul 05-12.01.2019 toimunud välislähetusel Ameerika Ühendriikidesse (edaspidi ka USA), korraldas Mailis Reps lapse reisikulude tasumise temale kui ministrile usaldatud HTM eelarvelistest vahenditest, pöörates need pettuse teel ebaseaduslikult enda kasuks järgmiselt. Mailis Reps viibis ajavahemikul 05-12.01.2019 välislähetusel Ameerika Ühendriikides (31.12.2018 välislähetuse korraldus nr G100-1.1-5/15/4716). Tulenevalt oma tööülesannetest pöördus HTM-i Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna töötaja L. L.-K. CWT Estonia AS poole, et osta lennupiletid ja majutus teiste hulgas Mailis Repsile ja Mailis Repsi lapsele C. R.le. Seoses C. R. lennupiletitega väljastas CWT Estonia AS Mailis Repsile tasumiseks järgmised arved: - nr 2019 1409729, 20.12.2018 summas 530,45 eurot (C. R. lennupiletid suunal TallinnFrankfurt-Los Angeles-San Francisco-München ja suunal München-Tallinn). - nr 2020 140299, 14.01.2019 summas 282,20 eurot (C. R. lennupiletid suunal TallinnFrankfurt-Los Angeles-San Francisco-München).

§ 31

kohaselt tasutakse Vabariigi Valitsuse liikmele teenistuslähetuse kulud avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS; RT I, 06.07.2012, 1- jõust. 27.03.2013) sätestatud alustel. Lähtudes ATS § 44 lg 5 ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 112 (vastu võetud 19.12.2012) § 3 lg 3 hüvitab ametiasutus ametnikule lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulu ning muu lähetusülesande täitmisega seotud kulu ja maksab lähetuses viibimise aja eest päevaraha samas määruses sätestatud tingimustel ja ulatuses. HTM kantsleri 2.07.2018 nr 1.1-3/18/173 käskkirjaga kinnitatud HTM-i lähetusjuhendi punkti 2 kohaselt on lähetus teenistuja suunamine teenistus- või tööülesande täitmiseks või koolitusele väljapoole alalist teenistus- või töökoha asukohta kindlaksmääratud ajavahemikuks ning teenistuja lähetamine riigi piires on siselähetus, teenistuja lähetamine välisriiki on välislähetus. Juhendi punkti 4 kohaselt lähetusi korraldades jälgitakse ressursside (raha, tööaeg jms) vastutustundlikku ja säästlikku kasutamist. Kuivõrd Mailis Reps ei tasunud CWT Estonia AS-ile C. R. lennupiletite eest tähtaegselt, s.o vastavalt 31.12.2018 ja 17.02.2019, pöördus CWT Estonia AS muuhulgas 10.04.2019 HTM töötaja L. L.-K. poole meeldetuletusega tasumata arvete kohta. Mailis Reps oli teadlik, et 11 tema lapse eeltoodud reisikulud ei ole lähetusülesande täitmisega seotud kulu, mistõttu puudus seaduslik alus lapse reisikulude hüvitamiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt. Seejärel, olles seadnud eesmärgiks enda lapse reisikulude hüvitamise HTM eelarveliste vahendite arvelt ehk varalise kasu saamise ning pidades seda võimalikuks ja omades pädevust käsutada temale usaldatud HTM vara, andis Mailis Reps HTM töötajale L. L.-K.le korralduse lasta CWT Estonia AS-l vormistada arved ümber HTM-le ja esitada need HTM-le tasumiseks USA välislähetuse kuludena. Mailis Repsi tegutsemise eesmärgiks oli luua arvete muutmise kaudu HTM-i ametiisikutele, kelle korralduses olid HTM välislähetuste kulude kandmiseks mõeldud vara, kulu põhjendatuse osas ekslik ettekujutus. Mailis Reps, tuginedes enda positsioonist ja autoriteedist tulenevale vahetule ja faktilise võimule, andis HTM töötajale L. L.-K.le korralduse arvete muutmise korraldamiseks ja muudetud arvete HTM-le esitamiseks. Nimetatud korraldusega kaasnes L. L.-K.le psühholoogilise surve avaldamine. Mailis Repsi korraldus oli suunatud kulu põhjendatuse osas tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele, kajastades isiklikku kulu tema USA reisiga seotud õiguspärasele hüvitamisele kuuluva kuluna. Asekantsler Ri, kes asendas HTM-i kantslerit Ga kulu põhjendatuse hindamisel, eksimusse viimisel valitses Mailis Reps L. L.-K. tegu vahendliku täideviimise vormis ülekaaluka teadmisega. L. L.-K., kellel puudus teo kaudu varalise kasu saamise eesmärk, toimis enda teoga varakäsutajaid eksimusse viies KarS § 21 lg 1 mõttes Mailis Repsi vahendina. Mailis Repsi ja L. L.-K. vaheline ärakasutamissuhe seisnes selles, et Mailis Reps kasutas ära L. L.-K. eksimust selles, nagu oleks HTM kantsler, kelle käsutuses oli HTM välislähetuste kulude kandmiseks mõeldud vara, nõus, et konkreetse kulu hüvitab HTM. Selliselt ei teadvustanud vahendina tegutsenud L. L.-K., et tema teo kaudu viiakse HTM vara käsutajad eksitusse kulu põhjendatuse osas. L. L.-K. ekslikku arusaama hüvitamise põhjendatusest tugevdas asjaolu, et korralduse oli andnud ministeeriumi juht. Olles veendunud, et arvete ümbervormistamine ei ole õige, täitis L. L.-K. ministri korralduse ning palus CWT Estonia AS-l C. R. lennupiletite eest varasemalt väljastatud arved ümber vormistada HTM-ile järgmiselt, jättes Mailis Repsi korraldusel arvele märkimata reisija eesnime: - arve nr 2020 1403628, 07.05.2019 summas 282,20 eurot (C. R. lennupiletid suunal Tallinn-Frankfurt-Los Angeles-San Francisco-München); - arve nr 2020 1403629, 07.05.2019 summas 530,45 eurot (C. R. lennupiletid suunal Tallinn-Frankfurt-Los Angeles-San Francisco-München ja suunal München-Tallinn). Nimetatud arved esitati Mailis Repsi Ameerika Ühendriikide välislähetuse reisikuludena hüvitamiseks HTM-le. Asekantsler R, kes ei teadnud, et tegemist oli Mailis Repsi lapse reisikuluga, mida HTM ei peaks tasuma, ega teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki, leidis, et konkreetse kulu hüvitamine on põhjendatud. Eksimusse viidud HTM asekantsler R, kinnitades 17.05.2019 riigivara valitseja esindajana arvete põhjendatust, tegi varakäsutuse, mille tulemusel teostati 28.05.2019.a arvete alusel väljamaksed, millega tasuti eelnimetatud arved kogusummas 812,65 eurot HTM eelarveliste vahendite arvelt. Seega korraldas Mailis Reps varalise kasu saamise eesmärgil temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus oleva ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud reisikulude tasumise, luues vahendlikult varakäsutuse teinud isikule teadlikult vale ettekujutuse kulude põhjendatusest kattes isiklikke kulutusi ja tekitades varakäsutuse tagajärjena Eesti Vabariigile kahju kokku 812,65 eurot.

1. Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi koduseks kasutamiseks vajaliku kohvimasina soetamisele, korraldas Mailis Reps kohvimasina Jura X8 Platin soetamise temale kui ministrile usaldatud HTM eelarvelistest vahenditest, pöörates need pettuse teel ebaseaduslikult enda kasuks järgmiselt. 12 Mailis Reps oli teadlik, et endale kodus kasutamiseks mõeldud ja tema soovidele vastava kohvimasina soetamine, mis ei ole kodus töötamiseks ja kaugtöö vormis ametiülesannete täitmiseks vajalik tehnikavahend, ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega, mistõttu puudus HTM eelarveliste vahendite arvelt selle soetamiseks seaduslik alus. Olles seadnud endale eesmärgiks soetada isiklikuks kasutamiseks kohvimasin HTM-i eelarveliste vahendite arvelt (ehk tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil), pidades soetamist võimalikuks ning omades pädevust käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, andis Mailis Reps
2. a maikuus Qi vahendusel HTM üldosakonna haldusbüroo juhile J. L. korralduse soetada kindlatele kriteeriumitele (ilma veeühenduseta, piimatemperatuuri muutmise võimalusega) vastav kohvimasin. Q ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. Täites ministri korraldust, soetas HTM üldosakonna haldusbüroo juht J. L. Joogiekspert OÜ-lt kohvimasina Jura X8 Platin. J. L. kinnitas tellimuse 13.05.
3. J. L. ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki ning lähtus arusaamast, et tegemist on HTM juhtkonna tarbeks, aadressil Tallinn, Tõnismägi 5a, kasutamiseks mõeldud soetatava varaga. Mailis Repsi tegutsemise eesmärgiks oli luua HTM-i ametiisikutele, kelle korralduses oli HTM vara, kulu põhjendatuse osas ekslik ettekujutus. Mailis Reps andis korralduse tuginedes enda positsioonist ja autoriteedist tulenevale vahetule ja faktilise võimule. Joogiekspert OÜ esitas 13.05.2019 HTM-ile tasumiseks Jura X8 Platin soetamise arve nr 173392 summas 2100 eurot. Seejärel kinnitati HTM-le esitatud arve tasumine, mille tulemusel tehti 03.06.2019 Joogiekspert OÜ esitatud arve alusel väljamakse, tasudes nimetatud arve kogusummas 2100 eurot HTM eelarveliste vahendite arvelt. Nimetatud arve kinnitas enne selle tasumist riigivara valitseja esindajana kantslerit Ga asendanud asekantsler R, olles sattunud temale loodud vale ettekujutuse tõttu eksimusse, et tegemist on HTM tarbeks aadressile Tallinn, Tõnismägi 5a soetatava varaga ja tehes arve kinnitamise teel varakäsutuse. Mailis Repsi korraldusel toimetas X kohvimasina eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal 2019 aasta mais tema koju aadressile Xxxx, kus see oli Mailis Repsi isiklikus kasutuses kuni tema ametist vabastamiseni, misjärel toimetas tuvastamata isik kohvimasina HTM-i ruumidesse. Seega korraldas Mailis Reps varalise kasu saamise eesmärgil temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevat ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud kulu tasumise, luues varakäsutuse teinud isikule teadlikult vale ettekujutuse kulu põhjendatusest, kattes isiklikke kulutusi ja tekitades varakäsutuse tagajärjena Eesti Vabariigile kahju summas kokku 2100 eurot.
4. Olles seadnud endale eesmärgiks katta HTM eelarveliste vahendite arvelt enda sünnipäeva korraldamise kulud, sh külaliste toitlustamise kulud, seoses restoranis Mon Repos 13.01.2020 toimunud üritusega ning omades pädevust käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, korraldas Mailis Reps restoranis Mon Repos (aadressil Narva mnt 92, Tallinn) peetud sünnipäeva ürituse kulude hüvitamise temale kui ministrile usaldatud HTM eelarvelistest vahenditest, pöörates need pettuse teel ebaseaduslikult enda kasuks järgmiselt. Restoranis Mon Repos Mailis Repsi sünnipäeva puhul toimunud ürituse raames osutas restoran toitlustusteenuseid 35 külalisele. OÜ Mon Repos väljastas 13.01.2020 Mailis Repsi soovil nimetatud teenuste osutamise eest arve nr 2002178 HTM-ile summas 2762,50 eurot. Mailis Reps korraldas nimetatud teenuste eest tasumise HTM eelarveliste vahendite arvelt. Mailis Reps korraldas nimetatud teenuste sisseostmise ja teenuste eest tasumise HTM eelarveliste vahendite arvelt järgnevalt. Ajavahemikul 27.12.2019 kuni 10.01.2020 kooskõlastas Mailis Reps Qi vahendusel OÜ-ga Mon Repos 13.01.2020 ürituse raames pakutava menüü ning kinnitas Qi vahendusel 13 tellimuse, millega võttis HTM-le teenuse eest tasumise kohustuse. Q ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. Ühtlasi kinnitas OÜ-le Mon Repos HTM-le kohustuse võtmist Qi palvel HTM-i esindajana J. L., väljastades 07.01.2020 HTM-i võetud kohustuse täitmist garanteeriva kinnistuskirja. J. L. ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. OÜ Mon Repos esitas 13.01.2020 HTM-le osutatud teenuse eest arve 2762,50 eurot, mille tasumine toimus HTM eelarveliste vahendite arvelt järgnevalt. Olles seadnud eesmärgiks enda sünnipäeva puhul peetud ürituse kulude hüvitamise HTM eelarveliste vahendite arvelt, ehk varalise kasu saamise eesmärgil, ning pidades seda võimalikuks ja omades pädevust käsutada temale usaldatud HTM vara, lõi Mailis Reps HTM kantslerile Gale, kelle korralduses oli ministri kulude kandmiseks mõeldud vara, kulu põhjendatuse osas eksliku ettekujutuse. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et kantslerile selgitas Mailis Reps, et tegemist oli ministri vastuvõtuga. Seetõttu G, kes ei teadnud, et tegemist oli Mailis Repsi sünnipäeva üritusega ja kelle eksliku arusaama hüvitamise põhjendatusest tugevdas asjaolu, et selgituse oli andnud ministeeriumi juht, leidis, et konkreetse kulu hüvitamine on põhjendatud. Selliselt ei teadvustanud G Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki ja lähtus arusaamast, et Mailis Repsi ministrina võetud rahaline kohustus tuleb täita. Eksimusse viidud HTM kantsler G tegi arve põhjendatust kinnitades varakäsutuse, mille tulemusena kandis HTM Mailis Repsi spontaanselt korraldatud sünnipäeva puhul peetud ürituse kulud kantsleri arengukulude arvelt, tasudes toitlustamise eest 20.01.
5. Mailis Reps oli teadlik, et enda sünnipäeva puhul korraldatud toitlustusteenuste sisseost ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega, mistõttu puudus seaduslik alus nende eest tasumiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt. HTM kantsleri 04.11.2019 nr 1.1-3/19/275 käskkirjaga muudeti 28.12.2018 käskkiri nr 427 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
6. aasta tööplaani ja asutuse kaudsete kulude kinnitamine“ ning kehtestatud HTM
7. aasta kaudsete kulude eelarve, millega töötajatele korraldatavate ürituste jm motivatsioonikulude eelarve oli kokku 154 000 eurot, millest 10 700 olid haldusosakonna kulud ja 143 300 personali- ja dokumendihalduse osakonna kulud. HTM kantsleri 09.01.2020 nr 1.1-3/20/0 käskkirjaga kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi
8. aasta asutuse kaudsete kulude eelarve, millega töötajatele korraldatavate ürituste jm motivatsioonikulude eelarve oli kokku 158 000 eurot, millest 15 000 oli haldusosakonna kulud ja 143 500 personali- ja dokumendihalduse osakonna kulud. Ministri enda korraldatud juubelisünnipäeva pidamise kulud ei ole käsitletavad töötaja(te)le korraldatud ürituse motivatsioonikuludena.

§ 311

kohaselt tasutakse ministrile igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Järelikult ei olnud HTM-l 13.01.2020 OÜ Mon Repos restoranis korraldatud Mailis Repsi sünnipäeva pidamiseks ja külaliste vastuvõtmiseks eelarvelisi vahendeid ette nähtud. Seega korraldas Mailis Reps varalise kasu saamise eesmärgil temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevat ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud kulutuse võtmise ja tasumise, luues varakäsutuse teinud isikule teadlikult vale ettekujutuse kulu põhjendatusest, kattes isiklikke kulutusi ja tekitades varakäsutuste tagajärjena Eesti Vabariigile kahju kokku 2762,50 eurot. 4. Olles seadnud endale eesmärgiks katta HTM eelarveliste vahendite arvelt enda ja pereliikmete majutuse kulu seoses 04-05.09.2020 Lõuna-Eestis toimunud WRC Rally Estonia külastusega, ehk varalise kasu saamise eesmärgil, ning omades pädevust käsutada temale usaldatud ministeeriumi vara, lasi Mailis Reps HTM-il pettuse teel hüvitada hotellis Pallas tekkinud majutusteenuse kulu lähetusega seonduvate kuludena. Vastavalt Estonian Autosport 14 Events MTÜ 01.10.2020 väljastatud arve nr 112582 osutati majutusteenust Mailis Repsile kui eraisikule kogusummas 360 eurot. Samuti tasus ministeerium pettuse tulemusel spetsialistautojuhi Ci majutusega seotud kulu, mis tekkis seoses Mailis Repsi ja tema laste transportimisega WRC Rally Estonia külastamisele. Seoses Ci majutusega väljastas Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ 12.09.2020 HTM-ile arve nr 20200912 kogusummas 120 eurot.

§ 31

kohaselt tasutakse Vabariigi Valitsuse liikmele teenistuslähetuse kulud avaliku teenistuse seaduses (ATS) sätestatud alustel. Lähtudes ATS § 44 lg-st 5 ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 112 (vastu võetud 19.12.2012) § 3 lg-st 3 hüvitab ametiasutus ametnikule lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulu ning muu lähetusülesande täitmisega seotud kulu ja maksab lähetuses viibimise aja eest päevaraha samas määruses sätestatud tingimustel ja ulatuses. HTM kantsleri 2.07.2018 nr 1.1-3/18/173 käskkirjaga kinnitatud HTM-i lähetusjuhendi punkti 2 kohaselt lähetus on teenistuja suunamine teenistus- või tööülesande täitmiseks või koolitusele väljapoole alalist teenistus- või töökoha asukohta kindlaksmääratud ajavahemikuks ning teenistuja lähetamine riigi piires on siselähetus, teenistuja lähetamine välisriiki on välislähetus. Juhendi punkti 4 kohaselt lähetusi korraldades jälgitakse ressursside (raha, tööaeg jms) vastutustundlikku ja säästlikku kasutamist. Mailis Reps oli teadlik, et WRC Rally Estonia külastus ei ole teenistuslähetus, kuivõrd selle raames ei teostanud Mailis Reps ministrina avalikku võimu ning seega ei ole kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega, mistõttu puudus seaduslik alus majutuskulude tasumiseks HTM eelarveliste vahendite arvelt. Estonian Autosport Events MTÜ väljastatud arve esitas Mailis Reps siselähetuse (siselähetuskorraldus G100-1.1-5/15/1793) majutuskuluna hüvitamiseks HTM-ile, mille tulemusel tehti arve alusel väljamakse, millega tasuti eelnimetatud arve summas 360 eurot HTM eelarveliste vahendite arvelt. Samuti esitati Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt väljastatud arve Ci siselähetuse (siselähetuskorraldus G100-1.1-5/15/1801) majutuskuluna hüvitamiseks HTM-ile, mille tulemusel teostati 04.11.2020 arve alusel väljamakse, millega tasuti eelnimetatud arve summas 120 eurot HTM eelarveliste vahendite arvelt. Estonian Autosport Events MTÜ väljastatud arve 360 eurot kinnitas riigivara valitseja esindajana kantsler G, olles sattunud temale loodud vale ettekujutuse tõttu eksimusse, et tegemist on siselähetuse kuluga, mille peab tasuma HTM, ja tehes arve kinnitamise teel varakäsutuse. G ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ väljastatud arve 120 eurot kinnitas riigivara valitseja esindajana üldosakonna haldusbüroo juht J. L., olles sattunud temale loodud vale ettekujutuse tõttu eksimusse, et tegemist on siselähetuse kuluga, mille peab tasuma HTM, ja tehes arve kinnitamise teel varakäsutuse. J. L. ei teadvustanud Mailis Repsi ebaseadusliku omakasu saamise eesmärki. Seega korraldas Mailis Reps varalise kasu saamise eesmärgil temale usaldatud ministeeriumi vara arvelt ministeeriumi huvidega vastuolus olevat ja enda ametiülesannete täitmisega mitteseotud kulu tasumise, luues varakäsutuse teinud isikule teadlikult vale ettekujutuse kulu põhjendatusest, kattes isiklikke kulutusi ja tekitades varakäsutuste tagajärjena Eesti Vabariigile kahju kokku 480 eurot. Süüdistuse osas I ja osa III punktides 1-4 toodud osateod on käsitletavad ühe jätkuva teona kuivõrd on kantud ühtsest tahtlusest ja omavad ajalis-ruumilist seost ning on suunatud sama õigushüve kahjustamisele ja sama kannatanu vastu. Seega süüdistatakse Mailis Repsi KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Mailis Reps on jätkuva teona tegelikest 15 asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tekitanud ametiisikuna varalise kasu saamise eesmärgil Eesti Vabariigile varalise kahju summas 6155,15 eurot. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate ütlused, kaitsjate, kannatanu esindaja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on valdavas osas tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Mailis Repsi süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 3 järgi omastamises, mis on toime pandud ametiisiku poolt ning KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kelmuses, mis on toime pandud ametiisiku poolt. Ei ole vaidlust selles, et süüdistuses esitatud perioodil ehk 01.03.2017 kuni 21.11.2020 täitis Mailis Reps haridus- ja teadusministri ülesandeid (Vabariigi Presidendi otsustega perioodil 22.11.2016 kuni 21.11.2020) ning oli seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. Ministri pädevus ministeeriumi juhina on toodud Vabariigi Valitsuse seaduse (

) § 49 ning valitsemise ajal kehtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) põhimäärustes ( RT I 2005, 11, 45 (kehtivus 16.09.2016 kuni 31.12.2017 ) ja RT I, 29.12.2017, 60 (kehtivus 01.01.2018 kuni 03.10.2019). Haridus- ja teadusministrina oli Mailis Repsil muuhulgas kohustus vastutada põhiseaduse ja valitsemisala korraldavate seaduste täitmise eest (

§ 49

lg 1 p 2; kuni 31.12.2017 kehtinud HTM põhimäärus § 23 lg 2 p 2, alates 01.01.2018 kehtinud HTM põhimäärus § 6 lg 2 p 2 ), otsustada eelarvevahendite kasutamise ning valvata eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle (

§ 49

lg 1 p 8; kuni 31.12.2017 kehtinud HTM põhimäärus § 23 lg 2 p 13, alates 01.01.2018 kehtinud HTM põhimäärus § 6 lg 2 p 8), samuti vastutada riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldada seda kooskõlas riigivaraseadusega (

§ 49

lg 4; kuni 31.12.2017 kehtinud HTM põhimäärus § 23 lg 2 p 15, alates 01.01.2018 kehtinud HTM põhimäärus § 6 lg 2 p 10). Riigivaraseaduse (RVS) § 4 lg 1, 2 kohaselt on ministeerium riigivara valitseja, kes korraldab riigi nimel vara omandamist, riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Riigivara valitseja on vastavalt RVS § 8 lg 1, 4, 5 ja 6 kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult; tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada; riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt; riigivara valitseja kehtestab oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded. RVS § 10 lg 1 kohaselt riigivara valitsetakse riigivõimu teostamiseks, muul riigivara valitseja määratud avalikul eesmärgil, tulu saamiseks, reservina säilitamiseks. Seega oli Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeeriumi ministrina riigivara valitseja ning talle kehtisid mh viidatud RVS-st tulenevad kohustused. Ministeeriumi vara käsutamine oli usaldatud ministrile, mis on ministri jaoks võõras vara ehk KarS § 201 tähenduses temale usaldatud võõras vara. Lisaks eelnevale sisustab ametiseisundit ja sellega kaasnevaid keelde ning kohustusi Korruptsioonivastane seadus. KVS § 3 lg 1 p 2, 3 ja 4 järgi on ametiisikul keelatud ametiseisundi, avaliku vahendi ja mõju korruptiivne kasutamine, mis KVS § 5 lg 1, 2 ja 3 mõistes on vastavalt: - ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule; - ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob 16 kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule; - ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

, HTM põhimäärusega ja HTM siseaktidega kehtestatud pädevuse raames täitsid nii Mailis Reps haridus- ja teadusministrina kui ka ministeeriumi ametnikud täidesaatvat riigivõimu teostades ja riigivara valitsedes avalikku ülesannet ja sellest tulenevalt oli neil õiguspädevus teha selle täitmiseks kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid, samuti osaleda otsuste kujundamise protsessis. Seega olid nad KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisikuks, kelle suhtes kehtisid KVS § 3 lg 1 p 2, 3, 4 sätestatud keelud ja kes pidid neile usaldatud riigivara käsutamisel ja kasutamisel järgima RVS § 8 lg 1, 4, 5 ja 6 ja § 10 lg 1 sätestatud kohustusi. Samas ei ole süüdistatava ametiseisundit kui niisugust sisuliselt vaidlustatud. 2.

1. KarS § 201 lg 2 p 3 järgi toimepandud teod KarS § 201 sätestab, et omastamine on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. 2.1.
2. Süsteemsed korraldused töötajatele tööväliste ülesannete täitmiseks Süüdistuse kohaselt andis Mailis Reps vähemalt ajavahemikul 15.03.2017 kuni 21.11.2020 HTM-i töötajatele X, Y, C, Q, F ja W süsteemseid korraldusi, et tagada enda laste hoid ja logistilised vajadused, mh transport kooli, lasteaeda, huviringidesse ja koju. Nimetatud HTM-i töötajate üle oli Mailis Repsil haridus- ja teadusministrina juhtimise ja kontrollimise pädevus, mh pädevus määrata töö tegemise koht, aeg, viis ja sisu, seda vastavalt sõlmitud töölepingule ja ametikohale. Ühegi nimetatud töötaja ametijuhendites ei olnud kohustust tegeleda ministri lastega, neid hoida, valvata, aidata neil õppida või sõidutada. Samas ilmneb kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav, olles mitme lapse ema, ei tulnud oma laste elu korraldamisega oma tööaja ja tööülesannete ning kodu piirides toime ja tõi lapsi tööle kaasa, lasi lastel tulla ministeeriumi hoonesse või lasi lapsi tuua ministeeriumi hoonesse, ning kuna tööülesannete täitmise tõttu ei saanud ta samaaegselt lapsevanema kohuseid täita, lapsi trenni viia, laste muusikariistu kooli toimetada, lastega koduseid kooliülesandeid teha, huviringidesse viia, lastevanemate koosolekutel käia, lõi ta olukorra, kus tema lastega pidid hakkama tegelema ministeeriumi töötajad, vastasel juhul oleks ministril ministri ülesanded jäänud täitmata. Seejärel, pärast viimase lapse sündi läks süüdistatav tööle ja kuna lapse puhul oli tegemist imikuga, siis võttis ta taas lapse tööle kaasa ning taaskord lõi olukorra, kus ministeeriumi töötajad pidid nii imiku kui ka teiste lastega tegelema hakkama, sest vastasel juhul oleks ministril ministri töö jäänud tegemata. Seejuures kasutas ta ära asjaolu, et ta lõi mulje emast, kes suudab ka väikese lapse kõrvalt oma vastutusrikast tööd teha, mis seadis aga sundseisu ministeeriumi töötajad, sest ministri poolt tööülesannete täitmisel pidi keegi tööle kaasa võetud imikuga tegelema. Kohtulikul arutamisel püüti kohtule luua muljet, et kui süüdistatav käis koos väikelapsega lähetustes, siis oli see ka reklaamiks, kuid kohtu arvates on tegemist ministeeriumi töötajate heatahtlikkuse ja inimlikkuse ärakasutamisega ja ministeeriumile lisakulu tekitamisega, s.t süüdistatav lahendas oma pereelu küsimusi ja laste kasvatamisega kaasnevat logistikat ning lapsevanema ülesandeid ministeeriumi töötajate tööaja ja vaba aja ning ministeeriumi rahaliste vahendite arvelt. X 17 X töötas HTM-is xxxx 21.09.2015 kuni 31.08.2020 (tööleping ametijuhendiga kr. toimik I kd, tl 8-13; töölepingu muutmised tl 14-29; töölepingu lõpetamine tl 30). Ametijuhendi kohaselt oli Xi vahetuteks ülemusteks minister ehk Mailis Reps ja haldusjuht ehk J. L.. X on oma kohtus antud ütlustes (08.04.2022 kohtuistungi protokoll) öelnud, et minister Mailis Repsi xxxx töötades oli tema põhitegevus lastega tegelemine ja ministri enda teenindamine oli teisejärguline. Mailis Repsi heaks töötades tekkisid tal ületunnid, tasustatud oli lepingu järgselt 30 ületundi, kuid tal tekkis keskmiselt iga kuu 100 ületundi, mis kõik üles kirjutas ja kuu lõpus osakonna juhatajale esitas. Kui Mailis Reps sai ministriks andis ta käsu osta Mercedes Benz buss, mis saabus
3. märtsil 2017 ning Mailis Reps lasi sellele paigaldada järelkärukonksu. Tema hinnangul ministeeriumil endal seda konksu vaja ei olnud, kuna neil järelhaagiseid ei olnud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi tunnistaja Xi lastega tegelemine
4. aasta lõpust kuni
5. aasta märtsini välja järgnev. Igapäevane töörutiin alates
6. aasta lõpust oli, et ta startis kell 07.00 kodust, et olla Xxxx ehk ministri juures kell 07.15 ja sealt hakkasid koos ministri ja nelja lapsega liikuma kell 07.30 (viies laps oli hoidjaga ehk tädiga kodus). Siis viidi koos suuremad lapsed kooli, väiksem lasteaeda. Esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval pidi minister kell 08.00 Stenbockis olema, siis viis kõigepealt ministri sinna ja seejärel lapsed kooli ja lasteaeda. Kui ministrit ennast ei olnud, siis ootas lasteaia juures xxxx, kes lapse lasteaeda viis (08.04.2022 kohtuistungi protokoll). Reedeti üritas minister lasteaia lapsed koju jätta ja püüdis nendega koos koju jääda, kui tal endal ei olnud võimalik jääda, siis olid lastega nõunikud. X viis koolilapsed kooli ka reedeti. Õhtupoolikul sai lastega poole viieviie ajal parklas kokku ja sõitsid koju. Kahel korral nädalas, teisipäeval ja neljapäeval, oli lastel ujumine, siis sõitsid Kalevi ujulasse, kuhu tuli ka hoidja, kes lastega ujumistrenni läks. X ootas parklas tund-poolteist, kuni trenn lõppeb ja siis viis lapsed nende koju (26.04.2022 kohtuistungi protokoll). Alates
7. aasta kevadest kui C. sündis oli hommikune rutiin sama, kuid hommikuti pärast teiste laste kooli ja lasteaeda viimist valvas veel C.t autos paar tundi kui viimane magas. Kui laps ärkas, siis otsis koos nõunikega ema üles, et last sööta ja siis mindi ministeeriumisse tagasi ja nõunikud tegelesid lapsega edasi. Vahepeal käidi last ema juures söötmas. Peamiselt tegeles lapsega ministri xxxx Q, kes jagas ülesandeid ka A, hiljem F. Perioodil
8. aasta lõpust kuni
9. aasta sügiseni viis tunnistaja C. 10-11 ajal koos Qiga viimase koju Xxxx (teinekord läks Q ise ühistranspordiga või jala) ja õhtul läksid ministriga lapsele sinna järgi. Umbes samal ajal muutus ka õhtune koju viimine. Kõigepealt tõi lapsed ministeeriumisse, nõunikud aitasid neid õppimises. Vastavalt ministri ajakavale läksid kõik koos 7-8 ajal koju või viis tunnistaja kõigepealt lapsed koju ja tuli hiljem ministrile järgi (26.04.2022 kohtuistungi protokoll). Kui minister tuli uuesti ametisse
10. aasta aprillist võttis ta bussi enda kasutusse ja tunnistaja ise sõitis edasi kantsleri kasutuses olnud Audiga. Sellel perioodil sõitis Mailis Reps ise HTM-i bussiga lastega kesklinna, sai Xiga kokku, vahetasid kohad ja X sõitis ise lastega edasi, viis lapsed kooli, lasteaeda, lastesõime. Ministril hakkasid kell 08 nõupidamised ja lasteaed avati ka kell
12. aasta septembrist kuni
13. märtsini 2020 võttis nõunikuga F.u ja C. lasteaiast peale, kui teised lapsed käisid ujumas ootas tunnistaja koos C. seni umbes poolteist tundi parklas ja seejärel viis lapsed koju. F.uga käis sel perioodil ujumistrennis kaasas Y (26.04.2022, 27.04.2022 kohtuistungi protokollid). Samuti oli tunnistajal X tema sõnade kohaselt (26.04.2022, 27.04.2022 kohtuistungi protokollid) ka teisi lisaülesandeid. Nelja aasta jooksul on kevadel ministri kodust tema suvekoju Xxxx viinud järelhaagisega neli ATV-d ja murutraktori, millised on sügisel tagasi Tallinnasse toonud. Mõnel korral on vedanud ka ehitusmaterjali, liiva. Ministri korraldusel tõi ühe aluse täie liiva Silikaadist liivakastide jaoks. Seda, et Mailis Reps silikaadist liivakasti liiva kohta on küsinud, kinnitab tema e-kiri (kr. toimik VII kd, tl 136-139). Samuti palus minister korraldada vanemale pojale uue arvuti eest maksmise ja transpordi. Minister jättis xxxx sõnumi, kuhu on vaja viia 300 eurot ja arvuti tuua ning ministri koju viia (08.04.2022 18 kohtuistungi protokoll), mida kinnitavad Mailis Repsi e-postkasti väljavõtted kokkulepetest V. J.ga (kr. toimik VII kd, tl 124-127). Kvartalis korra või pikema aja tagant pidi Keilast loomapoest vuttidele süüa tooma.
14. aasta septembrist kuni
15. märtsini 2020 viis iga neljapäev Yi koos F. xxxx juurde, ootas samal ajal umbes tund aega autos ja pärast seda viis lasteaeda (26.04.2022 kohtuistungi protokoll). Samuti viis Mailis Repsi palvel lapsi sünnipäevadele, üritustele, paar korda kuus. Mõnikord oli järjest üritusi ja siis jäi väike paus sisse. Väiksemate lastega läksid üritustele nõunikud kaasa, Y või W. Xi telefonist tehtud ekraanitõmmistel (kr. toimik II kd, tl 140-159, CD-plaat 160) nähtub sõnumisuhtlus Mailis Repsiga perioodil 02.05.2019-26.07.
16. Sõnumites palub Mailis Reps Xil R. koju viia, ujujatele kell 16.15 järgi minna, mitmel korral lapsed ära tuua/viia, C. koos kastidel järgi käia (millest saab aru, et C. on Xiga koos), annab teada, mis kell millisel lapsel päeva algus on, palub R. kaasa võtta ja temaga koos sõita või ministeeriumis oodata, edastab lapse sünnipäeva aja ja koha, kontaktandmed. Palub lapsed ujuma viia ja väiksema koju tuua, annab teada, keda lastest ujumas ei ole, annab teada millistel päevadel lapsed lasteaeda ei lähe, palub V. J. käest arvuti koju tuua ja raha üle anda, palub Y enda juurde tuua, selgitab samas sõnumis juurde, et R. on juba kaks päeva õpingutest maas. Palub esmaspäeval Y uuesti appi ja ütleb, et muidu R. õppimisega hakkama ei saa, teistega proovib tasapisi hakkama saada. Palub suurematest lastest paar tükki kaasa võtta, aidata K.-R. tšello viimisega, palub kahel korral tuua vuttidele süüa, palub lapsed peale võtta, et saaks nendega silmaarsti juurde minna. Xi kohtuistungil antud ütlusi kinnitavad järgnevad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. J. L. HTM-i haldusvaldkonna juhina oli Xiga korduvalt rääkinud, et sellise lastega tegelemine oli ja see oli pidev ning see oli muutunud vastumeelseks. Lastega tegelemine, nende sõidutamine ei olnud xxxx ülesanne, seda ei ole ametijuhendis. Ametijuhendi punkt 4 reguleerib igasugused võimalikud tegevused, mis ei ole mahtunud sellesse ametijuhendisse, see on see sama teema, et igat detaili ei suuda ette näha, võib olla mõnda kollegi vaja viia, aidata mingis osas, tassida mingit kirjandust, midagi sellist, mis on teistmoodi, riigilippe vaja värskendada või vahetada, mingid sellised teemad. Töökoormus oli suur, hommikuti viia kooli-lasteaeda, päeva peale koolist koju või trenni ja õhtul olid ministril oma kohtumised. Tööpäevad olid teinekord hommikul 06st õhtul 11ni, miks pidi tegelema teise pere lastega, sellega kaasnes ka lisakoristamisi ning oli ka jutuks, et ei taha lasteaia juurde ise lastele jäi minna, et tuttavad ei näeks. Ei ole ministriga auto kasutamise korrast rääkinud, kasutamise eeskirjas on kirjas, et ametialaseks kasutamiseks ja leiab, et see on iseenesest mõistetav, tema ei tee järelevalvet. Kui ministril oleks olnud küsimus oleks saanud alati tema poole pöörduda aga ta ei teinud seda. Xxxx andis tööülesandeid minister, mis kell kuskil peab olema või siis läbi Qi (04.03.2022 kohtuistungi protokoll). Qi ütluste kohaselt pakkus Mailis Reps välja, et hommikuti kui lapsed kooli viivad (nende lapsed käisid samas koolis) ka Q sealt tema bussi peale tuleks, xxxx oli X, hiljem C. Kooli said lapsed üldiselt ministri autoga. Oli kordi kui õhtul oli vaja lasteaeda laste järgi minna, siis Xiga läksid, lasteaiast läks Q ise koju, lapsed pani auto peale. Kuhu lapsed täpselt edasi läksid, ei tea, kas otse koju või võeti enne minister peale. Pärast ujumistrenne pani lapsed auto peale, suuremad lapsed tulid ise ja X viis nad koju. Ei oska hinnata kui palju neid kordi oli, kui X õhtuti lapsed ilma ministrita koju viis, aga palju. Kui C. oli väiksem ja enne koroonat oli palju üritusi, siis X rääkis talle, et ta on väsinud ja ei jõua enam nii. X on talle ka rääkinud sellest, et on ministri suvekoju pidanud asju viima (21.03.2022, 08.04.2022 kohtuistungi protokollid). Yi ütluste kohaselt on Xiga sõitnud Maillis Repsi suvekoju selleks, et F. viiulilaagrisse viia, viisid R. ujumistrenni, mille ajal ootasid autos ning pärast trenni viis X kõik lapsed koju. 2019 aasta sügis-talv Xiga käisid üks kuni kolm korda nädalas C.l ja F.ul lasteaias järel (16.08.2022 kohtuistungi protokoll). Sellest, et X lastega tegeles, oli teadlik ka tunnistaja T. V. (20.05.2022 kohtuistungi protokoll), kellele X on rääkinud laste kooli viimisest, lasteaeda viimisest, lasteaiast ära toomisest, koolist ära toomisest. T. V. on ise näinud, et C. on toodud ministeeriumisse autoga, Xiga, kes on tulnud ministriga koos, ministri süles laps, aga on tulnud ka nii, et ise lapsega, et minister on kas Riigikogus või kuhugi sõitnud otse. Kui X tuli ilma ministrita, siis andis lapse 19 Qi kätte, kes lapsega edasi tegeles. Ü. N., Mailis Repsi lapsehoidja sõnul (06.09.2022 kohtuistungi protokoll) tõi X üpris tihti lapsi õhtuti koju. K. A. ütluste kohaselt (08.09.2022) teadis, et X käis aeg-ajalt lastel hommikul ja õhtul järgi, hommikul võttis kodust peale, õhtuti läks kooli või trenni järgi ja tõi koju. Xxxx lasteaia õpetaja L. N. ütluste (21.09.2022 kohtuistungi protokoll) kohaselt käisid tema lasteaias C. ja F., kellel käis 2019 aastal X vahel järgi. G. K. (16.08.2022 kohtuistungi protokoll) Xxxx lasteaia xxxx nägi, et aeg-ajalt käis lastel järel vanem meesterahvas. Kaitsjad on kaitsekõne punktis 3 toonud välja, miks nad leiavad, et Xi ütlused on ebausaldusväärsed. Leitakse, et X on näidanud end üdini ebausaldusväärsena, kuna tal on kättemaksumotiiv, andnud valeütlusi ja ütlused on vastuolus teise tõenditega. T. K. ütluste (30.09.2022 kohtuistungi protokoll) kohaselt oli Xi sõnum temale, et tema seda asja nii ei jäta ja teeb kõik selleks, et Mailis Repsi halvas valguses näidata. Y (16.08.2022 kohtuistungi protokoll) oli X purjus peaga telefoni teel öelnud, et maksame koos Mailisele kätte ja ta oli õnnelik, et meedias uudis välja tuli. Samuti on kaitsjad välja toonud, et tema kättemaksumotiiv väljendus selles, et kui X temaga töösuhte lõpetamisest rääkis (08.04.2022 kohtuistungi protokoll) tõi ta välja, et põhimõtteliselt oli ta nagu ori 4 aastat ning ministriga arusaamatusi ei olnud, sest lapsed olid veetud, pestud, kammitud, õpitud, nädalas 5 päeva tegelesime nõunikega lastega kõik need päevad. See, et X tegeles 4 aastase koostöö jooksul minister Mailis Repsiga pidevalt tema lastega, mida kinnitavad ka kõik eelpool välja toodud tõendid ning teiste tunnistajate ütlused, ja, et ta ise pidas seda sellest tulenevalt orjatööks, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Seda enam, et tal oli pikaajaline tööleping HTM-iga xxxx ja tema kohustuste hulgas ei olnud kellegi lastega tegelemine. Seega on arusaadav, miks aja jooksul tekkis Xil pahameel, et talle on sellised ülesanded antud ja ta neid tegema peab. Pahameelt on ta jutuka inimesena HTM-is pidevalt ka väljendanud ning maja peal oli Xi suhtumine teada. X tuli ka töösuhte lõpetamine üllatusena, Mailis Reps talle endale rahulolematust väljendanud ei olnud. Q (21.03.2022 kohtuistungi protokoll) ja J. L. (04.03.2022 kohtuistungi protokoll) on andud ütlusi, et neil Xiga probleeme ei olnud ja Qi poolt antud ülesanded olid tal alati täidetud. Seega taaskord on mõistetav Xi pahameel ja pettumus, kui ta pikaajaliselt on ministeeriumis töötanud, viimasel neljal aastal teinud pikki tööpäevi ja täitnud ülesandeid, mis ei olnud xxxx ülesandeks ning siis ta ootamatult ka töölt vabastatakse. Muidugi ei kõla T. K.le ja Y väljaöeldu kenasti, kuid pigem kõlab, et X tahtis rääkida, kuidas asjad tema hinnangul tegelikud käisid. Menetluses ei ole ka tuvastatud, et X oleks kõige kohta valetanud, midagi välja mõelnud, vastupidi, tema ütlusi kinnitavad ulatuslikud tõendid. Kaitsjad on toonud välja, et kindlasti ei saa Xit pidada usaldusväärseks tõendiallikaks, kui varjas ütluste andmisel seda, et kes talle ütles, et minister olla väitnud auto odomeetri näiduks 50 tuhat. Küsitluse jätkudes X ütles, et seda informatsiooni oli talle jaganud J. L., kuid ei tahtnud seda nime lihtsalt öelda. See, et tunnistaja ei tahtnud ühte nime öelda, kellelt informatsiooni sai, ei tahtnud seda jagada, ei tähenda veel, et ta valetas ja andis valeütlusi, mis annavad põhjuse kahelda tema kolme päeva jooksul antud ütluste tõele vastavuses. Kaitsekõnes on ka väljatoodud, et Xi ütlused on vastuolus teiste tõenditega. Nimelt ei osanud X selgitada, miks ta sai 12.06.2019 liiklustrahvi, miks ta seal ministri autoga sõitis ja miks ta sõitis autoga 31.05.
17. Kaitsjate hinnangul teeskles X mittemäletamist, kuna tegemist oli ebamugavate küsimustega. Kohtu hinnangul aga on mõistetav, et xxxx töötav tunnistaja ei mäleta kuupäeva täpsusega kus, miks ja millal ta sõitis, ning miks ta liiklustrahvi sai. Liiklustrahvide saamist ei ole tunnistaja ise ka eitanud. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et X enda sõidustiili kohta tulnud kaebuste kohta valetas, kui ütles, et keegi pole selle üle kurtnud. Nõunikud on küll andnud ütlusi, et tundsid Xi sõidustiili pärast teinekord ohtu, kuid nad ei ole seda X ise öelnud. F andis ütlusi, et kuulis ühel korral, et Mailis Reps ütles xxxx, et ta tõmbaks rahulikumaks. Seega ei olnud X xxxx arvamusest tema sõidustiili kohta teadlik ja ei saanud selle kohta ka selgelt valetada. Kaitsjate hinnangul see, et X nimetas nõunikke lapsehoidjateks, näitab taunivat suhtumist nõunikesse. Arusaadavalt olid nõunikel enda töölepingust tulenevad ülesanded, mida ka X teadis, kuid oma väljaütlemisega ei olnud tema pahameel suunatud xxxx vaid pigem ülesannete vastu, et nad peavad lastega tegelema, põhitööna pidas silmas seda, et sellega ei tegeletud vaid natukene, vaid tema 20 hinnangul suure osa ajast. Seda, et nõunikud pidid ministri lastega tegelema on välja toodud järgmistes punktides ja kohus ei saa nõustuda kaitsjatega selles, et see on vaid Xi narratiiv. Kaitsjad on ka leidnud, et X valetas selle kohta, et Q oleks C.t enda juurde koju viinud, kuid just seda Q ise oma ütlustes ütles (08.04.2022 kohtuistungi protokoll), et kui päevad pikaks venisid võttis mõnikord C. enda koju kaasa, et saaks ka enda lapsega samal ajal tegeleda. Kaitsjad on ka leidnud, et ebausutav on see, et kui C. oli veel rinnalaps sõitis X nõunikega lapse ema otsima, et teda saaks sööta, kuna sellised sündmused on välistanud F. Vastupidiselt on F andnud ütlusi (13.06.2022), et ta viis lapse Xiga koos Mailis Repsi juurde ja ühte korda mäletab kui Mailis Reps jättis lapse Xiga kahekesi autosse, kui laps ärkas võttis X lapse enda kätte. Samuti ei leia kohus, et Xi väited, et W tuletas ministrile meelde tasumata arveid, mida W ise eitas, mitte paikapidavus oleks selgelt valetamine. Samamoodi see, et ministeeriumisse loodi lastetuba (sõna ehitus kasutati esitatud küsimuses), kus lapsed saavad aega veeta, ei ole vale, xxxx tuba tehti ümber nii, et see oleks mugavam laste jaoks, mida kinnitavad ka L. L. ütlused (10.06.2022 kohtuistungi protokoll), et seal olid mänguasjad, seal oli lapse mängutekk maas, piimapudel, söögipurk, midagi sellist, lihtsalt tema asjad olid seal. Kaitsjad tõid välja, et Riigikohus on selgitanud, et ütluste usaldusväärsust mõjutavad asjaolud on: 1) ütluste eluline usutavus (ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus); 2) kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi; 3) tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest; 4) tunnistaja erapooletus; 5) kas tunnistaja ütlused riimuvad teiste tõenditega. Kohus ei ole antud juhul tuvastanud Xi ütlustes asjaolusid, mille alusel saaks teda pidada ebausaldusväärseks tunnistajaks, vastupidi tema ütlustega riimuvad ka teised tõendid. C C töötas HTM-is üldosakonna haldusbüroo xxxx alates 03.09.2020, vahetuks juhiks haldusbüroo juht ning tööülesandeks oli mh ministri teenindamine. Alates 23.11.2020 xxxx töökohal ( kr. toimik I kd, tl 31-39). Ci ütluste kohaselt, töövestlusel HTM-is küsiti, kas tal on midagi selle vastu, kui peab lapsi sõidutama, millele vastas, et ei ole. Keegi talle ei selgitanud, mida tähendab tööjuhendis toodud ministri abistamine aga sai aru, et ka laste kooli viimist. Tavapäraselt sõitis hommikuti Mailis Reps bussiga koos lastega Rahvusraamatukogu ette, kus vahetasid tavaliselt kohad. Seejärel sõitsid kõik koos Stenbocki ja tunnistaja sealt lastega edasi kooli juurde (Aia tn parkimisplatsile). Teinekord läks Mailis Reps kohe raamatukogu juurest tööle ja tunnistaja viis lapsed kooli juurde. Kõige väiksema lapse C. viis Kadriorgu lasteaeda. Seda oli nädalas umbes 2-3 korda. Õhtuti käis ka lastel järel, C.l lasteaias ja teised lapsed tulid ise bussi. Viis C.t lasteaeda, kuna minister palus, kellelgi teisel ei olnud võimalik ja kuivõrd leidis, et aitab ministrit. Õhtuti viis lapsed koju või ministeeriumisse, vastavalt sellele, mida Q või minister ütles. Teinekord oli buss ka ministri käes, käis ise lastel järel või sõitis ka tunnistajaga kaasa lastele järgi (kord nädalas või kahe nädala jooksul). Kahel korral on R. viinud sünnipäevale ja pärast talle järgi läinud. Ühel korral on K. R. päeval kodust tšelloga linna tšellotundi toonud. Ühel siselähetusel on tegelenud C. ajal, kui Mailis Repsil oli tegemist. Temale näidatud videos tundis ära ministeeriumi bussi juures enda ja arvab, et tegemist võis olla korraga, kui Mailis Reps palus lastele poest piima tuua, umbes 8-10 pakki, ja viis need ministri koju (23.08.2022 kohtuistungi protokoll). Õhtulehe ajakirjandusliku vaatluse videost (kr. toimik III kd, tl 172, CD plaat tl 173), kus C end ära tundis, nähtub, kuidas C kolmel päeval ilma Mailis Repsita ootab lapsi koolist autosse või bussi, transpordib neid koju, vahepeal käib poes ning ühe väikese lapse toob ka käekõrval autosse. Ci ütlusi kinnitavad järgmised tunnistajate ütlused. J. L. sõnul C puutus sama moodi ja samal määral kokku laste sõidutamisega nagu X (04.03.2022 kohtuistungi protokoll). Y teab, et on viinud lapsi lasteaiast ja koolist koju, C ise ütles (16.08.2022 kohtuistungi protokoll). Q andis ütlusi, et kui C tööle võeti, siis minister selgitas, et hommikul ei tulda kodust otse tööle vaid sõidetakse ka kooli või lasteaia juurest läbi. C pani oma sõidud alguse poole ka korralikult kirja ja saatis Q teadmiseks (21.03.2022 kohtuistungi protokoll). C e-kirjast (kr toimik V kd, tl 21 204) on ka näha, et viiest ülesandest kolm on lastega seotud, erinevatel kellaaegadel laste koju või kooli viimised. Y Y töötas alates 21.05.2018 kuni 21.11.2020 HTM-is ministri xxxx, kelle ülesanne oli ministri nõustamine siseriiklikes küsimustes, viisitide ja kohtumiste ettevalmistamine, nende osas ettepanekute tegemine, ajakava koostamine, ministri antud ühekordsete ülesannete täitmine. Töölepingut muudeti ühel korral töötasu osas (kr. toimik II kd, tl 45-58). Y on Mailis Repsi lastega kokku puutunud oma ütluste (16.08.2022 kohtuistungi protokoll) kohaselt järgnevalt. 2019 aasta suvel viis 2-3 korral Xiga Xxxx (Mailis Repsi suvekodust) R. xxxx viiulilaagrisse. Sõitsid hommikul Xxxx, viisid R. laagrisse ja õhtul sõitsid Tallinnasse tagasi, kõik võttis aega umbes 5 tundi.
18. aasta sügisel on alla kümne korra R. pärast kooli ministeeriumisse toonud.
19. aasta sügis-talv Xiga käisid üks kuni kolm korda nädalas C.l ja F.ul lasteaias järel ja viisid nad kas Kalev SPA-sse, ministeeriumisse või koju. 2019 aasta sügisel viisid Xiga R. ujumistundi Kalev SPA-sse, oodates ise samal ajal autos. Pärast trenni viis X kõik lapsed, kes ujumas olid, vahepeal koos Yiga, koju. Sel perioodil on ka üksikutel kordadel kuni 2 tundi õhtul oodanud ministri juures kodus, kuni viimane koju jõuab.
20. aasta sügisel enne koroonat on umbes viiel korral F.uga xxxx juures käinud, millele kokku kulus natuke üle tunni. Samuti on 2-3 korral F.ule xxxx visiidi lõpuks juurde järgi läinud ja ta lasteaeda viinud. Samuti on käinud mõnel korral Mailis Repsi palvel kaasas F.u viiulitunnis.
21. aastal on ministri kodus olnud mõnedel päevadel mõned tunnid. Ka Qi e-kirjadest nähtub, et kui Mailis Reps palus Q lapse lasteaiast ujuma viia, vastab Q, et saavad Y hakkama, lepivad kokku (kr. toimik V kd, tl 139). Xi ütluste kohaselt (26.04.2022, 27.04.2022 kohtuistungi protokollid) alates
22. aasta sügisest jagasid lapsehoidmist Y ja Q. Ajal, mis Q ära oli, ehk
23. aasta juuni kuni detsember, tegeles C. Y, kellele alates septembrist tuli appi W. Kui Q tuli tagasi, jagasid kohustusi kolmekesi.
24. aasta
25. märtsist kuni jaanipäevani viis X Y igal hommikul Mailis Repsi juurde, kes hoidis seal lapsi, aitas R. ja F. õppimisega. Järgi läks talle 15-16 ajal. Enne koroonakriisi viis ja tõi Y lapsi lasteaiast, veebruari kuus viis lapsi ujuma.
26. aasta jaanuarist kuni
27. märtsini 2020 viis Y R. teisipäeviti ja neljapäevini muusikakooli ja käis seal vastas. F. käis xxxx juures neljapäeviti kell 09,
28. aasta septembrist kuni
29. märtsini
30. Kui Mailis Reps oli lähetuses, siis Y tegeles lastega ja jäi Mailis Repsi juurde ka ööseks (alates
31. aasta sügisest, kui lapsehoidjat enam ei olnud). Y ja W hoidsid reedeti lasteaia lapsi ministri kodus. W oli Y käest kuulnud, et ta käis lastega tegelemas ka ministri kodus (27.05.2022 kohtuistungi protokoll). Qi ütluste kohaselt vaatasid C. järgi mh nõunikud W, Y ja F, nii ministeeriumis kui siselähetustel. Y tegeles H. R.ga kui ta ministeeriumis käis, aitas õppida (21.03.2022 kohtuistungi protokoll). Ü. N., Mailis Repsi lapsehoidja, sõnul tõi mõned korrad lapsi koolist või huvialaringist koju (06.09.2022 kohtuistungi protokoll). Mailis Repsi e-kirjade vaatlusest (kr. toimik VII kd) nähtuvalt on Mailis Reps edastanud Y koduse ülesande, mida teha lastega koos (tl 33), info viiuli peaproovist (tl 56). Samuti on Y tegelenud lapse sünnipäeva korraldamisega (tl 54-55), Mailis Reps edastatud kirjad laseaiast seoses fotograafi tõusnud tasuga ning fotograafi kirja (tl 79-80), ujumisvõistluste kohta