Obsah (7)

§ 128§ 127§ 103§ 334§ 276§ 115§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-139881 Tsiviilasi Rendin OÜ hagi X vastu k

) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel. Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju, mis

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Samuti peab kahju olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Nõude rahuldamine sõltub samuti sellest, kas esineb kostja vastutus

§ 103mõttes.

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - kostja ja L.G (üürileandja) sõlmisid 02.02.2023 tähtajatu üürilepingu nr EE230130-99616 aadressil XXX, Tallinn paikneva eluruumi kasutamiseks, mille lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 36-46, tõlge dtl 47-54); - eluruumi valdus anti 02.02.2023 kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 5770); - leping lõppes poolte kokkuleppel 01.08.2023 ja samal päeval andis kostja valduse üle üürileandjale (dtl 56); - kostja hüvitas üürileandjale tekitatud kahju summas 62,22 eurot (madratsikaitse ja vaiba puhastuse eest, dtl 131); - 05.08.2023 kell 11:04 lisas kostja akti kommentaari: “мной были испорчены 4 угла в квартире, кавролин, 2 вмятины на стене, испачкана кровать”, mis eesti keeles tähendab, et: “minu poolt oli korteris kahjustatud neli nurka, vaipkate, kaks täket seinal ja määrdunud voodi” (dtl 71, 130, tõlge dtl 318); - 20.08.2023 vormistas üürileandja tagastamise akti hageja platvormil (dtl 91-98, 99-107, tõlge dtl 317); - 22.08.2023 edastas üürileandja kostjale fotod täiendavatest puudustest (dtl 134, tõlge dtl 135); - 28.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale (dtl 136-139); - 11.09.2023 sõlmisid üürileandja ja hageja nõuete loovutamise lepingu, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 2179,08 eurot ning võttis üürileandja õigused ja kohustused nende nõuete osas üle (dtl 141-142); 6 - 13.09.2023 teavitas hageja kostjat nõuete üleminekust ja andis tähtaja tasumiseks (dtl 143, tõlge dtl 144).
2. Hageja põhjendab kahju hüvitamise nõuet asjaoluga, et kostja oli eluruumi kasutamisel hooletu ja tagastas eluruumi mitte nõuetekohases seisundis. Nimelt oli korter koristamata (täis looma väljaheiteid), mitmed seinad olid rikutud, vaip ja madratsikate vajasid keemilist puhastust, kahjustatud oli magamistoa tapeet ja köögi-elutoa sein, samuti voodi külg, mis oli lükatud seina äärde ning ka voodilaune oli täis looma väljaheiteid.

§ 334

lg-st 1 tulenevalt peab üürnik asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

§ 276

lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

§ 334

lg 2 teise lause järgi ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Sama paragrahvi lg 21 alusel võivad eluruumi üürilepingu korral pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutusse. Üürilepingu üldtingimuste p-s 4.5.1 leppisid pooled kokku, et üürnik tagastab hiljemalt lepingu lõppemise kuupäeval ruumid (sh kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, mh normaalne kulumine. Üürniku kohustuseks on üürilepingu üldtingimuste p 7.3.2 järgi kasutada lepingu objekti ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestama majaelanike ja naabrite huvidega ning p 7.3.5 kohaselt kõrvaldada omal kulul üüritud asja pisipuudused, mis saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamisega või hooldamisega (nagu näiteks patareide või pirnide vahetus). Vastavalt üürilepingu üldtingimuste p-le 7.7 tuleb eluruum ja sisustus tagastada puhtana ja hooldatuna vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitule ja hageja juhistele. Juhul kui eluruumi ja sisustust ei tagastata puhtana ja hooldatuna, korraldab puhastus- ja hooldustööd üürileandja või hageja, mille kulu on kohustatud hüvitama üürnik. Üürilepingu üldtingimuste p 7.8 alusel on üürnik tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elavad isikud ja loomad või üürniku loal või kutsel ruumis või hoones viibiv isik tekitab ruumile või hoone muudele osadele. 15. Vaidlus puudub, et eluruumi valdus anti 02.02.2023 kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 57-70) ning 01.08.2023 tagastas kostja eluruumi üürileandjale (dtl 56), mille kohta vormistas üürileandja 20.08.2023 tagastamise akti hageja platvormil (dtl 91-98, 99-107, tõlge dtl 317). Üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et korter on uus või äsja renoveeritud ning näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud. Korteri seisukorda ja puhtust tõendavad ka kõnesolevale aktile lisatud fotod (vt dtl 58-70, 72-90). Seega on kohus asjas tuvastanud, et eluruum oli puudusteta selle kostjale üleandmisel.

§ 334

lg 1 teise lause alusel eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väiteid eluruumi erineva seisundi kohta talle üleandmisel. 7 Eluruumi tagastamise aktist nähtub, et üürileandja ei olnud korteri puhtuse ja seisukorraga rahul. Korter ei olnud üldse koristatud, üürileandjal tuli kõik uuesti pesta ja puhastada. Üürileandja andis korteri üürile pärast kapitaalremonti, enne kostjat ei olnud seal keegi elanud. Voodi oli valmistatud eritellimusel. Uus voodi oli täis uriiniplekke ja plekke teadmata päritoluga – kattemadrats tuli viia keemilisse puhastusse, voodi ise ning rõdul olev põrandakate olid kaetud looma väljaheidete plekkidega, mida puhastas professionaalne koristusfirma. Elutoavaip ja vaip esikus olid samuti plekilised ning tuli viia keemilisse puhastusse. Vaiba ja kattemadratsi puhastamise eest maksis kostja. Magamistoas kahes nurgas ja panipaigas kahes nurgas olid loomade poolt seinad kahjustatud. Elutoa sein oli täis kriime ja mitmes kohas mõlkis. Ka tagastamise aktile on lisatud eluruumi puhtusest ja seisukorrast fotod, mis kinnitavad aktis märgitut (vt dtl 93-97). Pärast eluruumi tagastamist on kostja 05.08.2023 kell 11:04 lisanud akti kommentaari: “мной были испорчены 4 угла в квартире, кавролин, 2 вмятины на стене, испачкана кровать”, mis eesti keeles tähendab, et: “minu poolt oli korteris kahjustatud neli nurka, vaipkate, kaks täket seinal ja määrdunud voodi” (dtl 71, 130, tõlge dtl 318). Ka vastuses on kostja tunnistanud, et tema ja üürileandja allkirjastasid akti, kus oli fikseeritud kahju, millega ta nõustus ja on nõus tasuma (vt dtl 154). Kostja väide, et ta teostas korteris täieliku suurpuhastuse vahetult enne üüriobjekti üleandmist, ei ole menetluses tõendamist leidnud ning on ümber lükatud hageja poolt esitatud eelnevalt käsitletud tõenditega.

1. 22.08.2023 avastas üürileandja poolt puuduste kõrvaldamiseks kaasatud ehitus- ja koristusettevõte Nevadus OÜ, et lisaks üürileandjale teadaolevatele puudustele oli märkimisväärselt kahjustatud magamistoa tapeet ning köögi-elutoa sein. Samuti oli voodi külg, mis oli lükatud seina äärde ning ka voodialune täis looma väljaheiteid. Üürileandja edastas samal päeval kostjale fotod täiendavatest puudustest (dtl 134, tõlge dtl 135). Kostja väidete kohaselt ei uurinud ta diivanitagust, sest pooleaastase üürilepingu kehtivuse jooksul ta voodit ei liigutanud ning ise ta väljaheiteid sinna ei poetanud.
2. Asja materjalide kohaselt kasutas kostja vaidlusalust eluruumi lühikest aega, s.o 6 kuud (perioodil 02.02.2023-01.08.2023). Kohus on seisukohal, et arvestades eluruumi esialgset seisukorda (uus või äsja renoveeritud), ei saa ülalkäsitletud füüsiliste kahjustuste ja looma väljaheidete puhul järeldada, et need on tulenenud tavapärasest kulumisest. Samuti ei ole hageja kusagil süüdistanud, et kostja oleks ise kusagile looma väljaheiteid poetanud. Kohus nõustub hagejaga, et kui eluruumis tekib mõni puudus, tuleks asetada end üürniku olukorda ning arvestades üürisuhte kestust ja ruumide algset seisundit, hinnata, kas esinev puudus oleks võinud tekkida tavapärase hoolika kasutamise raames. Harilik kulumine ja halvenemine viitab loomulikule vananemisprotsessile, mis toimub aja jooksul regulaarse kasutamise tagajärjel. See on vältimatu ja tavaline igapäevase kasutamise tulemus. Suuremad füüsilised kahjustused aga viitavad vähemalt hoolimatusele. Asjas esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja on eluruumi võtnud looma, kelle väljaheited ja näritud tapeet on selgelt tuvastatavad fotodel.
3. Järgnevalt käsitleb kohus hageja kahjunõude koosseisu, milles on: 1) Nevadus OÜ arve nr 23061 summas 2046 eurot (dtl 132), 2) Smile Cleaning Group OÜ arve nr SG1417-1008/2023 summas 57 eurot (dtl 133) ja 3) Euroclean OÜ arve nr 90472 summas 13,86 eurot (dtl 131). 18.
4. Nevadus OÜ arve sisaldab kostja poolt tekitatud kahjude taastamise kulusid, nimelt rikutud nurkade, magamistoa tapeeditud seina, köögi-elutoa kohtparanduste ning voodi keemilise puhastuse. Hageja on tõendanud seinte ja voodi algset seisukorda (dtl 76, 79, 86-89; dtl 88) ning nende seisukorda tagastamise hetkel (dtl 99-103, 107, 108-111, 119-124, 126; dtl 105, 122-124, 127). Hageja on rõhutanud, et kuigi eluruumi üleandmise aktis ei ole detailselt 8 piltidega fikseeritud vooditaguse ja kõikide nurkade seisukorda üleandmise hetkel, oli kostja esimene elanik korteris pärast remonti. Seda kinnitab ka eluruumi valduse üleandmisevastuvõtmise akt (dtl 57-70). Seega oli eluruum üürisuhe alguses puudusteta (välja arvatud mõned täkked hoiuruumis), mida kinnitavad ka muud akti juurde lisatud fotod. 18.
5. Smile Cleaning Group OÜ arve koosneb madratsi keemilise puhastuse teenustasust. Hageja on tõendanud madratsi algse seisukorra (dtl 86-88). Madratsi seisukord tagastamise hetkel ei ole eraldi fotodega dokumenteeritud. Arvestades asjaolu, et kostja tunnistas madratsikatte puhastuse nõuet ja rahuldas selle ning fotosid, mis tõendavad voodi saastumist looma väljaheidetega (dtl 122-124), nõustub kohus hagejaga, et ka madrats pidi hügieenilistel põhjustel läbima keemilise puhastuse. Kohtul ei ole alust kahelda, et madratsi puhastamine oli vajalik. 18.
6. Euroclean OÜ arve sisaldab elutoa-köögi vaiba keemilise puhastuse tasu. Hageja on tõendanud vaiba algse seisukorra (dtl 79) ja selle seisukorra tagastamise hetkel, millelt nähtub määrdunud vaip (dtl 104).
7. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud üürileandjale sularahas kokku 62,22 eurot Euroclean OÜ tellimusel nr 90409 välja toodud madratsikaitse (madratsikate) ja vaiba puhastuse eest (dtl 131). Seda summat hageja kostjalt käesolevas menetluses ei nõua.
8. Kohtu hinnangul on hageja kahjunõue põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 2116,86 eurot

§ 115lg 1 alusel.

Tegemist on kostja poolt tekitatud puuduste kõrvaldamisega seonduvate kuludega, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja ei oleks eluruumi hooletult kasutades kahju tekitanud. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest

§ 334

lg 2 alusel, sest tema poolt tekitatud kahju ei ole seotud asja hariliku kulumisega. Kohtu hinnangul oli sellise kahju tekkimine kostjale üürilepingu sõlmimisel ka ettenähtav (

§ 127lg 3).

1. Seoses kostja väitega, et ta on nõus tasuma hagejale kokku 643,86 eurot (s.o kahjustatud nurkade, maalritöö, voodi puhastuse ja vaiba eest), kui üürileandja esitab tehtud töödest pildid, märgib kohus järgmist. Hageja on selgitanud, et kuna üürileandja sai vahetult peale tööde lõpetamist tulemustega tutvuda ja veendus nende korrektsuses, ei pidanud ta vajalikuks teha ja säilitada pilte tehtud töödest. Lisaks müüdi korter
2. aasta lõpus. Seega ei olnud hagejal esitada pilte, mida kostja soovis. Kohus selgitab, et

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seejuures on hageja tõendanud eluruumis puuduste esinemist ja nende kõrvaldamise kulude tasumist (vt dtl 131, 132, 133, 301). 22. Kostja leiab, et sisuliselt on üürilepingu näol tegemist hea usu vastase lepinguga. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte hõlmab ka enda õiguste kuritarvitamise keeldu. Kohus praegusel juhul siiski ei nõustu kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta 9 hageja poolt. Esiteks on kostja viide lepingus märgitud viivisemäärale praegusel juhul asjakohatu, kuna hageja ei ole kostja vastu esitanud viivise nõuet. Kostja viide asjaolule, et üürisuhet reguleerib asjasse mittepuutuv isik ehk hageja, jääb kohtule arusaamatuks. Hageja poolt on loodud tehniline lahendus, mis pakub lepingu sõlmimist ja digitaalset asjaajamist. Üürileandja ja üürnik saavad ise valivad, kas sõlmivad üürilepingu hageja platvormil või mitte. Samuti on arusaamatu kostja käsitlus lepingu üldtingimuste kohta. Kohtu hinnangul on kõik tingimused kooskõlas seadusandlusega ja vastavad tavapärastele tingimustele, mida üldjuhul pooled rakendavad üürisuhtes, sõltumata asjaolust, kas leping sõlmitakse hageja platvormi kaudu või väljaspool seda. Ka ei muuda lepingut hea usu vastaseks selle punkt, kus pooled on kokku leppinud, et üüri tasumine toimub sularahas ja kommunaalide tasumine ülekandega üürileandja kontole. Eelnenust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kõnesolev üürileping ei ole hea usu vastane.

1. Kostja leiab ka, et nõue on alusetu põhjusel, et kehtis kindlustusleping ja kostja tasus selle eest igakuiselt makseid. Hageja on selgitanud, et kindlustusandja ei ole üürileandjale ega hagejale kui uuele võlausaldajale kahju hüvitanud. Nimelt koos lepinguga oli üürileandjale ja kostjale väljastatud kindlustussertifikaat nr C230130-99454 (dtl 44-46). Selle sertifikaadiga ettenähtud kaitsete eesmärk on lihtsustada üürnikul üürisuhtesse astumist, võimaldades seda teha väiksemate kuludega, muuhulgas tagatisrahata ja tihti ka maakleritasuta. Lisaks on sertifikaadiga ette nähtud teatud kaitse üürniku jaoks olukordades nagu töökaotus, õnnetusjuhtumid ja haigused. Üürileandjale sertifikaat annab teatud määral kaitset üürniku poolt täitmata jäänud rahaliste kohustuste korral. Kostja poolt digitaalselt allkirjastatud sertifikaadi viimase lause kohaselt kinnitasid pooled, et nad on teadlikud, et kindlustussertifikaadis ettenähtud kaitsed (üürnikupoolne üürileandja vara kahjustus ja üüri ning kõrvalkulude tasumata jätmine) on täielikult üürniku vastutus ning see ei vabasta teda nõudeõiguse ülemineku korral kohustuste täitmisest. See tähendab, et kahju hüvitamise korral läheb nõudeõigus kindlustusandjale üle, mis omakorda tähendab, et kindlustusandja võib algatada regressimenetluse. Eeltoodust tulenevalt on üürnik vaatamata sertifikaadi olemasolule jätkuvalt tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida tema, tema kaaselanikud, loomad või külalised on tekitanud eluruumile või selle muudele osadele (seda kinnitab ka üürilepingu üldtingimuste p 7.8). Hageja on omandanud üürilepingust tulenevad nõuded, sõlmides üürileandjaga nõuete loovutamise lepingu. Seeläbi sai hageja ka uueks soodustatud isikuks. Seega on hagejal õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohus nõustub hagejaga, et selline õigus ei piira tema õigust pöörduda kahju hüvitamise nõudega esmalt otse kahju tekitaja poole, võttes arvesse ka asjaolu, et vastasel juhul seda teeb kindlustusandja.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2116,86 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. 10
4. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 330-332), mille järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulude nimekirjale.
5. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS
6. peatüki
7. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
8. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
9. Kostjale anti 09.10.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel). See tähendab, et kostjal ei ole menetluse kestel ega ka pärast hagi rahuldamist ei riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).
10. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 350 eurot.
11. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11