← Eesti

2-25-957/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Ta

§ 101

lg-tele 3 ja 4 arvutatud uue baassumma ja brutokuupalga osa summa jagatakse eelnevalt kehtinud baassumma ja brutokuupalga osa summaga ning elatist korrutatakse saadud koefitsiendiga.

  1. Välja mõista K.Z.-il D.Z. kasuks alates 01.09.2025 kuni D.Z. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 41,6 eurot, mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda 01.04.2026),

§ 101

lg-tele 3 ja 4 arvutatud uue baassumma ja brutokuupalga osa summa jagatakse eelnevalt kehtinud baassumma ja brutokuupalga osa summaga ning elatist korrutatakse saadud koefitsiendiga.

  1. Välja mõista K.Z.-ilt D.H. kasuks alates 01.09.2025 kuni D.H. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 41,6 eurot, mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda 01.04.2026),

§ 101

lg-tele 3 ja 4 arvutatud uue baassumma ja brutokuupalga osa summa jagatakse eelnevalt kehtinud baassumma ja brutokuupalga osa summaga ning elatist korrutatakse saadud koefitsiendiga.

  1. Välja mõista I.H.-d D.H. kasuks alates 01.09.2025 kuni D.H. täisealiseks saamiseni (.XX.XX.XXXX) igakuine elatis 52 eurot, mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda 01.04.2026),

§ 101

lg-tele 3 ja 4 arvutatud uue baassumma ja brutokuupalga osa summa jagatakse eelnevalt kehtinud baassumma ja brutokuupalga osa summaga ning elatist korrutatakse saadud koefitsiendiga.

  1. Kohustada K.Z.-i kanda V.J. kasuks välja mõistetud elatis V.J. pangakontole XXX iga 2-25-957 kuu 5.-ndaks kuupäevaks.
  2. Kohustada K.Z.-i kanda D.Z. kasuks välja mõistetud elatis D.Z. pangakontole XXX iga kuu 5.-ndaks kuupäevaks.
  3. Kohustada I.H.-d ja K.Z.-i kanda D.H. kasuks välja mõistetud elatis D.H. pangakontole XXX iga kuu 5.-ndaks kuupäevaks.
  4. Tunnistada otsuse resolutsiooni punktid 5 kuni 11 viivitamata täidetavaks.
  5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa
  6. Hageja palus K.Z.-ilt iga hageja kasuks välja mõista elatise 40 eurot ja I.H.-d D.H. kasuks 50 eurot kuus ja määrata, et elatise suurus muutub iga aasta
  7. aprillil proportsionaalselt elatise baassumma ja brutokuupalga muutumisega. Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7387 võeti K.Z.-ilt V.J., D.Z. ja D.H. hooldusõigus ning määrati laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni Valga Vallavalitsus. Arvestades kostjate majanduslikku seisu nõudis hageja elatist alla miinimummäära. I.H.-ga sõlmiti ka kokkulepe elatise maksmise kohta, kuid seda ta ei täitnud.
  10. K.Z. teatas vastuseks hagile, et ei ole suuteline nõutud määras elatist maksma, kuid saab maksta 20 eurot kuus lapse kohta, suvel rohkem. I.H. kirjalikku vastust ei esitanud.
  11. I.H. selgitas kohtuistungil, et saab töövõimetoetust 320 eurot ja sealt võtab kohtutäitur maha. Kätte saab 300 eurot.
  12. Kohus selgitas kostjatele, et vastuväiteid tuleb tõendada ning andis võimaluse taotluste esitamiseks. Kostjad taotlusi esitada ei soovinud. Põhjendav osa
  13. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses.
  14. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt ülal pidama. Hagejad on esitanud Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2024 kohtumääruse (vt al dtl 39), millega kostjailt võeti hooldusõigus hagejate suhtes ja laste eestkostjaks määrati Valga Vallavalitsus. Seega on kostjail oma laste ülalpidamise kohustus ning hagejad on õigustatud seda kohtu kaudu nõudma.
  15. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad ei ole taotlenud elatise väljamõistmist vastavalt PKS § 101, vaid arvestades kostjate maksevõimet palju väiksemas ulatuses.
  16. Kohtupraktika kohaselt ei pea hageja üldiselt tõendama enda vajadusi ja kulutusi ka juhul, kui nõutakse elatist miinimummääras. Hageja on siiski põhjendanud, miks leiab, et kostjad on 2 2-25-957 suutelised maksma nõutavas ulatuses elatist. Seetõttu puudub vajadus analüüsida hageja esitatud tõendeid. Kostjad on küll väitnud, et ei suuda ka nõutavas määras elatist maksta, kuid hoolimata selgitustest ei ole selle kohta tõendeid esitanud. K.Z. on hageja väitel maksnud osaliselt raha V.J.ile ning hageja on nõus selle summa – 154 eurot (dtl 73) – lugema elatise maksmiseks. Samas on hagivastuses nõustunud ta elatise maksmisega igale lapsele 20 eurot kuus, kuid ei ole seda teinud.
  17. Lähtudes alla miinimummäära esitatud nõudest ning kostjate vastuväidete tõendamatusest tuleb hagi rahuldada. Hagi esitati 17.01.
  18. Seega moodustub jaanuarikuu elatis järgmiselt: 40/31x15=19,35 ja 50/31x15=24,19 eurot, ja veebruari ja märtsi eest järgneva arvestuse alusel: 2x40=80 ja 2x50=100 eurot.
  19. Hagejad soovivad siiski PKS §-s 101 sätestatud komponentide muutumisest lähtudes elatise suurendamist, s.o proportsionaalselt baassumma ja brutokuupalga osa muutumisega.
  20. PKS § 101 lg 3 järgi on baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  21. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/ valdkonnad/rahandus/hinnad) eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot ja alates 01.04.2025 282,31 eurot.
  22. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk), mis arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  23. aprillil. Alates 01.04.2024 on arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 1832 eurot, st lisandub (1832*3%) 54,96 eurot ja alates 01.04.2025 1981 eurot, st lisandub (1981*3%) 59,43 eurot.
  24. Seega tuleb elatise suurenemist arvestada järgmiselt. 01.04.2025 baassumma + brutokuupalga osa 282,31+59,43=341,74 01.04.2024 baassumma + brutokuupalga osa 272,76 +54,96=327,72 - 341,74/327,72=1,04
  25. Järelikult tuleb kohtumenetluse ajal muutunud elatise saamiseks korrutada eelmist summat koefitsiendiga 1,
  26. Seega on alates 01.04.2025 elatis 40x1,04=41,6 eurot ja 50 x1,04=52 eurot. Samal viisil tuleb arvutada ka muutunud elatise suurus
  27. a ja järgnevatel aastatel kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta ette, mistõttu tuleb see tasuda iga kuu 5.-ndaks kuupäevaks.
  28. Seega moodustub elatis aprilli kuni augusti eest järgneva arvestuse alusel: 5x41,6=208 ja 5x52=260 eurot.
  29. Kuni otsuse tegemiseni tuleb välja mõista elatis K.Z.-ilt lapse kohta 19,35+80+208=307,35 eurot ja I.H.-lt 24,19+100+260=384,19 eurot. Otsuses saab arvesse võtta kohtule teatatud tasutud summa, s.o 154 eurot ning selle V.J. summast maha arvata (jääb 153,35 eurot).
  30. Hageja on taotlenud tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad ei esitanud sisulisi vastuväiteid ning mõistavad kohustust lapsi ülal pidada. K.Z. on seda ka osaliselt teinud. Seetõttu tuleb jooksva elatise osas tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Varasemate perioodide osas ei saa seda hagejaile hädavajalikuks pidada.
  31. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.