← Eesti

3-25-2921/4

Obsah (9)§ 252§ 251§ 104§ 62§ 112§ 110§ 249§ 250§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2921 Määruse kuupäev 11. september 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru Vanglat lahenda

) § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (

§ 252lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
  2. septembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotluse kohaselt esitas X vanglale pöördumised nr 325/2-2/6862, 3-25/2-2/6882, 3-25/2-2/6947, 3-25/2-2/7490, 3-25/2-2/8919 ja 3-25/2-2/8872, milles märkis, et vangla tekitab tema tervisele kahju, ja palus lahendada probleemid (tuli, heli, 3-25-2921 WC). Taotleja selgitab, et koridoris ja kambris, kus ta õpib eesti keelt, on väga halb valgus ja tema silmad valutavad kogu aeg. Vangla jättis
  3. augusti
  4. a vastusega nr 2-2/3-25/5732-2 tema pöördumised läbi vaatamata. Taotleja esitas
  5. septembril 2025 Viru Vangla direktorile vaided nr 3-25/2-2/9367 ja 3-25/2-2/9368, milles palus teha Viru Vangla
  6. üksusele ettekirjutuse tema pöördumistele viivitamata vastamiseks. Taotleja sõnul vajab ta esialgset õiguskaitset, sest vangla tegevus tekitab tema tervisele kahju. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, asendada tema nimi tähemärgiga ning nõuda välja haldustoimik.
  7. Vastuseks kohtunõudele esitas Viru Vangla
  8. septembril 2025 kohtule vangla
  9. augusti
  10. a vastuskirja nr 2-2/3-25/5732-2 ning kaebuses märgitud pöördumised nr 3-25/2-2/6862, 3-25/2-2/6882, 3-25/2-2/6947, 3-25/2-2/7490, 3-25/2-2/8919 ja 3-25/2-2/8872, samuti
  11. septembril 2025 esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumised nr 3-25/2-2/9367 ja 3-25/22/
  12. Lisaks selgitas vangla, et X
  13. septembri
  14. a vaidena pealkirjastatud pöördumised nr 3-25/2-2/9367 ja 3-25/2-2/9368 on registreeritud dokumendihaldusprogrammis, kuid nende osas ei ole veel menetlusdokumente koostatud. KOHTU SEISUKOHT
  15. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (

§ 251

lg 1 p 3), et vangla lahendaks taotleja pöördumistes nr 3-25/2-2/6862, 3-25/2-2/6882, 3-25/2-2/6947, 3-25/2-2/7490, 3-25/2-2/8919 ja 3-25/2-2/8872 esile toodud probleemid seoses seonduvad õppimisruumi halva valgustuse, tualeti kasutamise ja müraga. 4.

§ 104

lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X taotleb esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 5. mai 2025 kuni 4. september 2025 kohta (

§ 62lg 2).

Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotleja rahalised vahendid ei ole piisavad, et tasuda riigilõivu summas 20 eurot (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus rahuldab X taotluse ja vabastab ta

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5. Viru Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on

§ 249lg 2 alusel lubatav.

Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Viru Vanglas on registreeritud taotleja kaks

  1. septembri
  2. a vaiet, millest võib välja lugeda, et taotleja soovib vanglale esitatud pöördumistes nr 3-25/2-2/6862, 325/2-2/6882, 3-25/2-2/6947, 3-25/2-2/7490, 3-25/2-2/8919 ja 3-25/2-2/8872 esile toodud probleemide lahendamist. Vaidemenetlus on kohtule teadaolevalt pooleli. 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi 2 3-25-2921 ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kohus rahuldaks taotleja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid taotlejal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid. Kohtule ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest, et taotlejat ähvardaksid praegu pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida.

§ 250lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

Praeguses asjas kohtule esitatud taotlus on äärmiselt üldsõnaline. Taotleja on esitanud üksnes väite, et vangla tegevus kahjustab tema tervist, ning on märkinud, et tema silmad valutavad. Samas ei ole taotleja kirjeldanud asjaolusid, mis muudaksid usutavaks taotleja väite tema õiguste kahjustamise kohta. Tualeti kasutamise ja müraga seoses ei ole taotleja taotlust ühegi väitega põhistanud (

§ 250lg 2).

Võttes arvesse, et taotlejal on kohtusse pöördumisel pikaajalised kogemused, võib eeldada, et oma õiguste märkimisväärse riive korral oleks ta põhistanud taotlust tunduvalt põhjalikumalt. Seetõttu ei ole taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust. 8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (

§ 249lg 1).

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.