← Eesti

2-25-6225/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg

  1. august 2025 Tsiviilasja number 2-25-6225 Tsiviilasi A.H. hagi A.H. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 915,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg    vastu elatise Hageja A.H. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja S.P. Kostja A.H. (isikukood XXX) 22.08.2025 RESOLUTSIOON
  2. Mõista Agnari A.H. A.H. kasuks välja igakuine (v.a juuni ja juuli) elatis, mis on arvutatud järgmiselt: (baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – lasterikka pere toetus/12 – lapsetoetus/2) x 0.
  3. Otsuse tegemise hetkel on elatise suurus 101,70 eurot kuus. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
  4. Otsuse punktis 2 nimetatud elatis on välja mõistetud alates 01.09.2025 kuni A.H. täisealiseks saamiseni. Elatist ei tule tasuda iga aasta juuni ja juuli eest.
  5. Elatis tuleb tasuda S.P. pangaarvele nr EE767700771005213710 AS-is LHV Pank, selgituseks märkida „A.H. elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  6. A.H. esitas 23.04.2025 Tartu Maakohtusse A.H. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimumsummas. Hageja palus elatise välja mõista alates
  7. aasta maikuust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid vanemad perelepitaja juures kokkuleppe elatise tasumise kohta, aga kostja ei ole sellest kinni pidanud. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et soovib elatist saada alates 01.09.
  8. Lapsetoetus laekub ema arvele. Lapsetoetuse summa on 100 eurot ja suure pere toetus 450 eurot kuus. Laps peaks isa juures olema kõigil vaheaegadel, s.t keskmiselt 9 päeva kuus. Hageja ema on tasunud tema elamiskulud, kooliskäimise kulud, hügieenitarbed, toidukulud, koolitoidu, ekskursioonikulud, bussisõiduraha, lapse hobid ja taskuraha. Lisaks tuleb telefoni liitumistasu ja kodus on internet. Hageja ei soovi saada elatist iga-aastaselt juuni ja juuli eest, sest siis on ta terve kuu isa juures.
  9. Kostja leidis, et ta on täitnud vahemate vahel sõlmitud kokkulepet. Laps on koolivaheaegadel isa juures ning isa on kandnud lapse arvele taskuraha. Lisaks on lapsele andnud raha kostja isa. Kostja elab püsivalt Soomes ning maksab üksi lapse laeva- ja bussipiletite eest, kui laps tema juurde läheb. Kostja on ostnud lapsele enda juures süüa, mänguasju ja riideid. Kostja avaldas kohtuistungil, et on nõus tasuma miinimumelatist. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  11. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et A.H. vanemad on A.H. ja S.P.. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on A.H.-l õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
  12. Hageja palus välja mõista miinimumelatise alates 01.09.
  13. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem, kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest:  lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
  14. Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva tarbijahinnaindeksi muutusega; aprillil aasta lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  15. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja eest saab lastetoetust tema ema. 
  16. Lapsevanemad on kokku leppinud, et laps on isa juures keskmiselt 9 päeva kuus. Seega vähendab kohus välja mõistetavat elatist PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nimetatud sätet arvestades on laps on isa juures 60% ajast, kui ta võiks olla (s.t 9 päeva 15st). Selle määra võrra tuleb elatise summat vähendada ja kostjal tuleb seega elatiseks tasuda 40% miinimumelatisest.
  17. Elatist tuleks vähendada, kui kostja oleks osalise töövõimega või tal oleks kohustus ülal pidada ka teisi lapsi. Kostja kinnitas istungil, et sellised asjaolud puuduvad.
  18. Seega mõistab kohus igakuise elatise välja alates 01.09.2025 seaduses kehtivas miinimummääras. Kehtiva elatise miinimumsummat on võimalik kontrollida internetilehelt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kalkulaatoris tuleb märkida, et lastetoetust saab elatist nõudev vanem. Hetkel on lapsetoetus 100 eurot kuus ja suure pere taotus 450 eurot. Laps on kohustatud vanemaga kuus keskmiselt 9 ööpäeva. Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele märgib kohus, et elatist ei tule edaspidi tasuda juuni ja juuli eest.
  19. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.