← Eesti

2-25-1289/5

Obsah (6)§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-1289 Tsiviilasi AS LHV Financ

§ 402lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,51% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 6. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). 7. Võlaõigusseaduse (

) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

  1. Hageja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete, sisemiste ja väliste andmebaaside (krediidiinfo, krediidiregister) ning pangakonto alusel. Kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamise ajal, kostjal ei olnud negatiivset makseajalugu hageja ees. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuse tegemisel kostja keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte alusel 2803 eurot kuus ja finantskohustusteks 686 eurot 56 senti. Hageja on arvestanud kulu ülalpeetavale 97 eurot 24 senti ja igakuine laenumakse 299 eurot 30 senti.
  2. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud

§ 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

  1. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot. 3 TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 840 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  4. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab väljamõistetud summad tasuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.