1-16-9071/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9071 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Viktor Šatski elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Viktor Šatski (isikukood 38210292740), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. V. Šatski tunnistati Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Kohus määras, et V. Šatski karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o
11. juuli
12. Kohtuotsus jõustus
13. veebruaril
15. Viru Maakohtu
16. veebruari
17. a määrusega jäeti V. Šatski vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
18. Maakohtu määruse kohaselt saab asja materjalide pinnalt teha järelduse, et V. Šatski vabanemisjärgsed elutingimused on head. Süüdimõistetul on vanemate juures kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab teda toetav lähisuhtevõrgustik ja töökoht. V. Šatski vastu puuduvad rahalised nõuded ning tal on vabanemisfondis piisavalt vabu vahendeid. Kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused on käesoleval juhul positiivseks, ent mitte määravaks asjaoluks, kuivõrd kindel elu- ja töökoht ning lähedased olid V. Šatskil olemas ennegi, kuid need ei mõjutanud teda raske kuriteo toimepanemisest hoiduma. 2.
19. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. Šatskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud individuaalses täitmiskava eesmärke. V. Šatski on vangistuses töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning õppinud riigikeelt. Distsiplinaarkaristuste puudumine ja vangistuses erinevate resotsialiseerivate tegevuste läbimine viitab sellele, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Vaatamata eelnevalt nimetatud positiivsetele asjaoludele ei saa kinnipeetava käitumist vangistuses pidada eeskujulikuks. Vangla on toonud välja, et V. Šatski väljendas
20. augustil 2018 kinnipidamisasutuses subkultuurilist hoiakut. V. Šatski paigutati K2 osakonda kinnipeetavaga, kes talle ei sobinud, sest kõnealune kinnipeetav oli V. Šatski silmis madalamal positsioonil. Süüdimõistetu ei saanud enda sõnul selle inimesega ühes kambris olla sellepärast, et ei suutnud leida temaga ühist keelt (huvid olid erinevad). Lisaks on V. Šatski väljendanud rahulolematust sellega, et on loobunud söömisest. Subkultuurilise hoiaku esinemine kinnipidamiskohas ei tekita kohtus veendumust, et isik oleks teinud mõistetud karistusest piisavaid järeldusi. Märkimist väärib seegi, et V. Šatski suhtes on vanglas kohaldatud
21. mail 2018 täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses teise kinnipeetava ründamise kahtlusega. 2.
22. V. Šatskil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Reaalset vanglakaristust kannab ta raske esimese astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest, s.o narkootikumide või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Tegemist on riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsine kuriteoga, sest kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Vangla materjalidest selgub, et V. Šatskile kuulus kuriteo toimepanemise ajal koos abikaasaga autoremonditöökoda. Vaatamata sellele, et isik oli sealse tööga hõivatud, otsustas ta kiire majandusliku kasu saamise eesmärgil panna toime kuriteo. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid hoiti autoremonditöökoja territooriumil. Võttes arvesse V. Šatski varasemat elukäiku, ei ole välistatud oht, et ta hakkab probleemide lahendamise oskuse puudulikkuse ja kiire kasu saamise eesmärgil uuesti süütegusid toime panema. V. Šatski on avaldanud soovi elada edaspidi ainult seaduskuulekalt ning seadnud endale realistlikud eesmärgid. Samas on vangla märkinud, et isikule ongi omane tegutseda läbimõtlematult ja hiljem oma tegusid kahetseda. Võttes arvesse V. Šatski isikut, toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist karistuse kandmise ajal, ei saa asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu. MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Šatski, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaebusele on lisatud Viru Vangla vastus märgukirjale nr 6-14/32218-2 ja käskkiri nr 6-4/224-
24. 3.
25. Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus asjaolusid ebaõigesti. Kuna prokuratuur ei ole oma arvamust põhjendanud, ei oleks kohus pidanud seda arvesse võtma. Vangla iseloomustuses välja toodud järeldused on ebaõiged ja arusaamatud. Riskihinnangut ei ole vangistuse jooksul muudetud, liiga palju on tuginetud varasematele karistustele ning hoiakute ja väärtushinnangute muutumist ei ole arvesse võetud. V. Šatski märgib, et on oma käitumisega vangistuse jooksul näidanud, et suudab elada õiguskuulekalt. 3.
26. Kohus ei ole õigesti hinnanud süüdimõistetut vabanemisel eesootavaid elutingimusi. V. Šatski ei läheks elama varasemasse elukohta ning hoiduks vanast tutvusringkonnast. Autoremonditöökoda, kus kuritegu toime pandi, on antud pikaks ajaks rendile. V. Šatski ettevõte on muutnud oma majandustegevust ja tal on võimalik teha kaugtööd. Kui enne elas V. Šatski abikaasaga iseseisvalt, siis nüüd läheks ta elama vanemate juurde ning probleemide tekkimisel saaks neilt tuge. Seega on muutunud nii süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused kui ka sissetulekuallikad. 3.
27. Kohus järeldas ekslikult, et V. Šatski käitumine vangistuses ei olnud eeskujulik. Vangla viide subkultuurilisele hoiakule oli alusetu ja kirjutatud iseloomustusse vahetult enne kohtumenetlust. V. Šatski selgitab, et soovis enda ümberpaigutamist teise kambrisse, kuna uuel kambrikaaslasel olid 2 teistsugused huvid, vaated, päevarežiim ja isikuomadused ning koos elamine tekitas mõlemale kinnipeetavale kannatusi ja ebameeldivusi. Hiljem jagas V. Šatski siiski nimetatud kinnipeetavaga kambrit 3 kuud (viimase vabastamiseni) ning ühtegi intsidenti ega kehtiva korra rikkumist sellel ajal aset ei leidnud. V. Šatski rõhutab, et vanglas söömisest loobumine oli tema õigus, mitte rahulolematuse väljendamise viis ning kedagi ei tohi vaadete pärast diskrimineerida. 3.
28. Kohus ei oleks tohtinud viidata teise kinnipeetava ründamise kahtlusele. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga ja kriminaalasi lõpetati koosseisu puudumise tõttu. Seda kinnitab Viru Vangla käskkiri nr 6-4/224-1, millega lõpetati tema suhtes julgeolekuabinõud seoses nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisega. Selles asjas distsiplinaar- ega kriminaalkaristust ei järgnenud. 3.
29. V. Šatski märgib, et on vangistuse jooksul õppinud, töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi ega võlgnevusi ning ta on kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud ja kogunud vabanemisfondi 1700 eurot. V. Šatskil on vabanemise järel kaks töökohta ja sissetulek 1300 eurot. Määruskaebuses nimetatud asjaolud näitavad süüdimõistetu motivatsiooni senist käitumist muuta ning kaaluvad üles varasema elukäigu ja sellest tulenevad riskid. 3.
30. Määruskaebuse kohaselt on V. Šatskil ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Kustunud karistusi ei tohi enam arvesse võtta. V. Šatski leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud ja kantud vangistus on olnud piisav, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Ennetähtaegse vabastamise järgne käitumiskontroll ja elektroonilise valve kohaldamine oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad meetmed kinnipeetava resotsialiseerimiseks kui karistuse kandmise järgne vabanemine ilma igasuguse kontrollita. Ennetähtaegne vabastamine ei tähendaks karistusest vabastamist, vaid karistuse kandmise viisi muutmist. Vabanemisel järgiks ta veel pikka aega katseaja nõudeid ja teeks kriminaalhooldajaga koostööd. Samuti saaks vangistust rikkumiste korral täitmisele pöörata. Seega ei oleks vanglakaristuse edasi kandmine põhjendatud ja kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V. Šatski vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
33. Määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta. Kolleegium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus poleks tohtinud teise kinnipeetava ründamise kahtlusele viidata. Vangla iseloomustuse ja Viru Vangla
34. augusti
35. a käskkirja nr 6-4/224-1 kohaselt kohaldati V. Šatski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava ründamise kahtluse tõttu, kuid need lõpetati seoses asjaolude äralangemisega. Sellest järeldub, et kahtluse alus langes ära, nagu V. Šatski on määruskaebusesse märkinud. Järelikult ei oma nimetatud asjaolu V. Šatski 3 ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tähendust ja maakohtu viide sellele oli üleliigne.
36. Eeltoodu ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et V. Šatskil on vanglas väljendanud subkultuurilist hoiakut. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad määruskaebusele lisatud märgukirjas välja toodud asjaolud – V. Šatski ilmselgelt alusetud taotlused algatada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust, toidust korduv põhjuseta keeldumine, kambrikaaslasega rahulolematus ja teise kambrisse üleviimise taotluse esitamine – üleolevat suhtumist vanglaametnikesse ja kinnipidamisasutuses kehtivasse korda. Kuigi V. Šatskil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses olnud hõivatud nii õppimise, töötamise kui ka sotsiaalprogrammide läbimisega, võimaldavad tema väljaütlemised ja käitumine järeldada, et süüdimõistetu ükskõikne ja hoolimatu suhtumine ühiskonda ja kaasinimestesse ei ole karistuse kandmise ajal täielikult muutunud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada eeskujulikuks.
37. V. Šatski poolt toimepandud narkokuritegu väljendas samuti hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja rahvatervisesse. Harju Maakohtu
38. veebruari
39. a otsuse kohaselt käitles ta grupis vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. V. Šatski andis narkootilisi aineid üle ajavahemikul
40. aasta sügisest
41. a suveni vähemalt kuuele erinevale inimesele, seejuures kahele isikule vähemalt kümnel korral. Narkootikumide hoidmine ja üleandmine toimus V. Šatskile kuuluvas autoremonditöökojas klientide teenindamise varjus. Seega oli V. Šatski tegevus läbimõeldud ja ulatuslik, mitte ühekordne käitumisakt. Arvestades asjaolu, et talle mõisteti selle eest karistus vaid pisut rohkem kui kaks aastat tagasi ning V. Šatski on ka vangistuses oma suhtumist kehtivasse korda negatiivselt väljendanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et V. Šatski on niivõrd lühikese aja jooksul oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning hakkaks vabanemisel õiguskuulekalt elama.
42. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Šatskit vabaduses ootavad head elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus ei mõjutaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus on põhjendutult osutanud sellele, et kindel elu- ja töökoht ning lähedased olid V. Šatskil olemas ka varem, kuid sellest hoolimata pani ta toime raske kuriteo. V. Šatski käitles narkootikume koos abikaasaga ja kasutas selleks ära oma ettevõtte ruume ja majandustegevust. Seega ei maandaks määruskaebuses välja toodud positiivsed vabanemisjärgsed tingimused, elektroonilise valve kohaldamine ja käitumiskontrolli nõuded piisavalt uue samalaadse kuriteo toimepanemise riski.
43. Ka määruskaebuse viide prokuratuuri ja vangla iseloomustuse puudustele ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus V. Šatski varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid tingimusi hinnanud õigesti. Kuigi vangla iseloomustuses on kirjeldatud ka V. Šatski kustunud kriminaalkaristusi, on maakohus oma määruses tuginenud vaid kehtiva karistuse andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ja motiveeritud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust arvata, et kohus on teinud kaalutlusvea.
44. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata ning V. Šatski elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4