Obsah (5)

§ 75§ 78§ 184§ 76§ 5

1-16-9071 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-9071 (16230103333) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383, § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Viktor Šatski tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.02.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Viktor Šatskile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 05.07.2021 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Viktor Šatski kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 21 , 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viktor Šatski on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-16-9071 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 9) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); 10) osalema sotsiaalprogrammis - sõltuvuskäitumist ja/või eluviisi käsitlev programm.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Viktor Šatski vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 30.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Šatski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.02.2017 kohtuotsusega tunnistati Viktor Šatski süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat.

Viktor Šatskile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates Viktor Šatski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.07.

1. Kohtuotsus jõustus 23.02.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.02.2017 otsusest tunnistati Viktor Šatski süüdi selles, et ta pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis. Ta mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos A Š ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt, omades teadmist, et gammabutürolaktooni (GBL) kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil, omandasid Viktor Šatski ja A Š ühiselt ja kooskõlastatult eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 05.07.2016 ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas suures koguses ehk vähemalt 11 811 grammi gammabutürolaktooni (GBL); samuti amfetamiini ja metamfetamiini sisaldusega ainet massiga vähemalt 3,32 grammi, mis sisaldas amfetamiini 0,078 grammi ja metamfetamiini 0,18 grammi; marihuaanat vähemalt 1,056 grammi ning metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldusega tablette kogumassiga vähemalt 0,75 grammi (2 tk), milles metüleendioksümetamfetamiini oli 0,28 grammi. Omandatud narkootilisi aineid andsid nad ajavahemikul 2015 sügis kuni 05.07.2016 korduvalt ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Seejuures toimus nende ühine ja kooskõlastatud tegevus narkootilise aine edasiandmisel valdavalt selliselt, et nad hoidsid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid XXX asuvas garaažis, kus tegutses Viktor Šatskile ja A Š kuuluv autoremonditöökoda A OÜ. Kliendid helistasid Viktor Šatskile või A Š ja uurisid, kas nad on töökojas. Saanud jaatava vastuse, sõitsid kliendid töökotta ning said sealt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 2 1-16-9071 4. Kinnipidamisasutuses Viktor Šatski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, seades sellega ohtu kaasliiklejad; narkootikumide levitamises, aidates kaasa rahvatervise kahjustamisele ja kuritegevuse kasvule. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib sõltuvusaineid või puutub nende tarvitajatega pidevalt kokku ning suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Viktor Šatski vabastada vangistusest ennetähtaegselt määrata katseaeg ja käitumiskontrolli aeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.07.2021. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Viktor Šatskit kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2¹, 4, 7, 8 alusel järgnevad kohustused: otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas kohtu määratud tähtajaks; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); osalema sotsiaalprogrammis - sõltuvuskäitumist ja/või eluviisi käsitlev programm.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma kirjalikus 31.10.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta Viktor Šatski ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Viktor Šatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu seisukohad kohtuistungil
2. Viktor Šatski jäi 31.10.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta nõustus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses välja toodud kohustuste täitmisega. Kuna tal hetkel on kaks töökohta, mis jäävad tal peale vanglast vabanemist, siis ta jätkab nendel töökohtadel töötamist. Samuti jätkab rahulikku elu ja selleks ajaks abikaasa ka väljas ja nad tahavad lapsi saada. Lõplikult nad ei ole veel otsustanud, kas nad hakkavad elama Tartus või Tallinnas. See kuritegu, mis oli sooritatud, see oli seotud majandusliku kasu saamisega. Selle vangistuse jooksul ta on pingutanud, et rohkem sellist probleemi ei tekiks. Tal on hetkel 700 eurot palk kuus kokku. Ta tahab täisväärtuslikku elu elada. Kõik kriminaalsed kontaktid, mis tal olid, ta nendest loobus ja ei suhtle nende isikutega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et Viktor Šatski tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 3 1-16-9071

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.02.2017 otsusega tunnistati Viktor Šatski süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat.

Karistuse kandmise alguseks loeti 05.07.2016. 11.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Šatski temale mõistetud karistusajast 5 aastat ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 13. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

14. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele 4 1-16-9071 seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 15. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi Viktor Šatskil ei ole.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks Viktor Šatski käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et ajavahemikul 25.08.2017-24.11.2017 töötas ta majandustöödel koristajana; 05.04.2018-14.03.2019 töötas AS E metallitsehhis. Alates 21.06.2019 on hõivatud vanglas puidutöötlejana. 04.10.2017-21.08.2018 õppis riigikeele B2 taseme kursusel, eksam sooritatud tulemusele 92%.10.09.2018-20.06.2019 omandas puidupingitöölise eriala. Ajavahemikul 05.10.2017- 06.12.2017 läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Osales programmis hea meelega ja oli huvitatud. On seisukohal, et suudab vabaduses elada kainelt ja rakendada ka programmis õpitut. Ajavahemikul 31.10.2018-24.01.2019 läbis sotsiaalprogrammi "Õige Hetk". Osales programmis meelsasti ning kodused tööd olid tehtud. Kinnipeetava sõnul aitas programm tal kinnitada eesmärke, julgustada teda neid saavutama ja elada seaduskuulekat elu. Kohtuistungil tõi Viktor Šatski välja, et eeltoodud sotsiaalprogrammide läbimisest oli talle kasu. Varem ta teadis, et narkootikumid on halb asi, aga nii sügavalt nagu see oli programmis ta ei mõelnud, aga programmis näidati, kui mastaapne see halb mõju on ühiskonnale. Ta sai aru selle programmi läbimisest selle halvast mõjust. Enam ta sellega ei tegele.
3. Arvestades ülaltoodud andmeid Viktor Šatski käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused valdavas osas läbitud. Süüdimõistetu on 3 aasta ja 4 kuu pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et Viktor Šatski teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Sellisele süüdimõistetu elukulgemisele aitab kindlasti kaasa ka see, et ta täielikult loobub narkootikume tarvitamisest. Nimetatu teoks tegemisele aitavad ka kaasa vanglas läbitud sotsiaalprogrammid, kus ta on aktiivselt osalenud. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatavale on tagatud elukoht vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Viktor Šatskil võimalus asuda elama aadressile XXX. 5 1-16-9071 Kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud elamispind kinnipeetava isale A. Š. Vanemad on nõus, et poeg nende juurde kolib. Tegemist on 2-toalise korteriga ning on kõikide mugavustega. Vestlusest V. Šatski vanematega selgus, et pojal olevat plaanis aasta jooksul kolida Tallinnasse oma abikaasa juurde. Kohtuistungil ei olnud süüdimõistetu päris kindel, kus linnas ta abikaasaga elama hakkab.
6. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et Viktor Šatski sõnul viimane palgatöö oli 78 aastat tagasi V OÜ-s, kus töötas ventilatsioonitööde lukksepa ja plekksepana viis aastat, kaks aastat töötas AS E. Vanglast vabanemise järel registreeris end töötuna, perekonna toel omandas autojuhi load ja tegutses taksojuhina. 2012.a asutas perefirma A OÜ, kus remonditi mootoreid ja keresid. Kinnipeetav töötab vanglas olles probleemideta. Alates 25.08.2017-24.11.2017 töötas majandustöödel koristajana. Ajavahemikul 05.04.2018-14.03.2019 töötas AS E metallitsehhis. Alates 01.12.2017 töötab kaugtöövormis analüütik-konsultant ametikohal ka A OÜ-s, samuti töötab kaugtöövormis alates 20.06.2017 konsultandina ka firmas A OÜ-s, kus tema ülesandeks on uute klientide otsimine. Alates 21.06.2019 kinnipeetav töötab vanglas puidutöötlejana. Kinnipeetav on nõus parema töö nimel vajalikku juurde õppima.
7. Võlgnevused Viktor Šatskil puuduvad, mis suurendab tõenäosust, et süüdistatav suudab ära kantud vangistusest teha vajalikud järeldused ning edaspidiselt elada legaalsel teel saadu arvelt. Kohtuistungil tõi Viktor Šatski välja, et tal on vabanemisefondis teda ootamas 1 700 eurot.
8. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt väljatoodus, mille kohaselt ei ole tema lähisugulased kriminaalkorras karistatud isikud ning vajadusel saavad ka nad talle vabaduses abi osutada.
9. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel leiab kohus, et kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta vabaduses olles on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on Viktor Šatski vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja lähedaste tugi ning ka ametliku töö tegemise võimalus. Ka ei lasu tema õlil võlakoormat. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. Viktor Šatski iseloomustus näitab, et põhihariduse omandas ta Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Kinnipeetava sõnul esines tal koolis käitumisega probleeme. Edasi asus õppima Sillamäe Kutsekooli elektriku erialale, kuid katkestas 1,5 aasta pärast õpingud tööle asumise tõttu. Vangistuse ajal õppis Jõhvi Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal ja paralleelselt keskkoolis, lõpetades
12. klassi, kuid
13. klass ja kutseõpe jäid vabanemise tõttu lõpetamata (eksamid jäid tegemata). On motiveeritud lõpetama nii kutseõppe kui gümnaasiumi. Emakeel on vene keel, kuid eesti keeles räägib väga hästi, saab aru ja oskab ka kirjutada. Ajavahemikul 04.10.2017-21.08.2018 õppis riigikeele B2 taseme kursusel, eksami sooritas positiivselt 92% peale. Enda sõnul õpib ja arendab ennast pidevalt ka finantsanalüütiku alal, kaugtöövormis teeb sellel alal ka tööl. Ajavahemikul 10.09.2018-20.06.2019 osales puidupingitöölise õppes, mille edukalt lõpetas.
14. Karistusregistri andmetel on V. Šatskil üks kehtiv kriminaalkaristus, vanglas viibib ta kolmandat korda. Käesolevalt karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleva kuriteoga on kinnipeetav saanud suuremat tulu ja tekitanud suuremat kahju, mistõttu on kuriteo laad muutunud raskemaks. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine ja mõjutatavus. Iseloomustuse kohaselt V. Šatski tunnistab 6 1-16-9071 probleemi, on motiveeritud loobuma narkootikumidest ja kuritegelikust käitumisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik ning ta veendus, et ei hakka enam kunagi tarvitama ning mõistis kui halvasti narkootikumid üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna mõjuvad. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta suudab enda eluviisi muuda ning ka

§ 75

lg 2 p 21 alusel määratav kohustus mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid katseajal peaks kaasa aitama tema edaspidisele õiguskuulekusele. Samuti ka keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võivad ahvatleda süüdimõistetut toime panema uusi kuritegusid.

1. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul Viktor Šatski tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Kohus tahab uskuda vaatamata sellele, et tegemist ei ole tema esimese vanglas viibimisega, et Viktor Šatski on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et Viktor Šatski puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond ja püsiv eluase, võlgnevuste puudumine ning võimalus teenida vabaduses tulu legaalsel teel), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, siis ka nimetatu peaks suurendama seda tõenäosust, et Viktor Šatski ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Vanglas on ta olnud pikemat aega tööga hõivatud ning kohtule ei ole alust kahelda selles, et töökohustusi on ta korrektselt täitnud. Nimetatu aga näitab seda, et Viktor Šatski on võimeline teenima ka ametlikul teel tulu ning selle arvelt ära elama selliselt, et õiguskaitseorganitel ei ole tema käitumisele võimalik teha mingeid etteheiteid.
2. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Viktor Šatski loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Viktor Šatski suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Viktor Šatski ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Viktor Šatski kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
3. Kohus peab põhjendatuks määrata Viktor Šatskile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 05.07.2021 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - kohaselt asuma tööle või võtma töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemise päevast arvates;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) ning

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis sõltuvuskäitumist ja/või eluviisi käsitlev programm. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Viktor Šatski teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et Viktor Šatski poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et Viktor Šatski ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde. 7 1-16-9071
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu V. Šatski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8