lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Teha K.M-i karistamise osas uus otsus ning võtta K.M-ilt KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,003657 muutmata. Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 2 Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus 1. Vastavalt 11.03.2024 koostatud väärteoprotokollile 20240311587403 juhtis K.M 11.03.2024 kell 14:09 Tallinnas, Estonia pst (G. Otsa tn ja Kaubamaja tn vahel), liikudes Kaubamaja tn suunas, mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx kiirusega 58+-3km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (
) § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja
2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.04.2024.a otsusega väärteoasjas nr 2302,24,003657 karistati K.M-i KarS § 63 lg 1 alusel
Kaebuse sisu 3. Eelimetatud otsusele esitas K.M kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada otsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta K.M-ile mootorsõiduki juhtimisõigus alles ning mõista talle
Alternatiivselt teha uus otsus, millega kergendada K.M-ile määratud karistust ning mõista talle
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Kaebuses on asutud järgmistele seisukohtadele. Menetlusalune isik on seisukohal, et talle määratud karistusliik ja- määr on praegusel juhul põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed. Kuna käesolevas asjas esinevad kergendavad asjaolud puhtsüdamliku kahetsuse näol ja raskendavad asjaolud puuduvad ning isiku süü ei ole suur või vähemalt üle keskmise suur, jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja määras karistuse keskmises määras. Tuginedes eeltoodule leiab menetlusalune isik, et arvestades Riigikohtu praktikat, tulnuks käesoleval juhul määrata karistus, mis oleks alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik selgitab, et ta töötab (lisa 2) automüügiga tegelevas osaühingus, kus tema igapäevaste töökohustuste hulka kuuluvad ka juhtimisõigust nõudvad tööülesanded (menetlusalune isik on OÜ omanik, juhatuse liige kui ka töötaja töölepingu alusel). Seega sõltub menetlusaluse isiku sissetulek ja toimetulek otseselt juhilubade olemasolust ning autoga liiklemine on oluline. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-26-10 leidnud, et isiku töökoha kaotust väärteokaristuse tõttu tuleb vältida. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Menetlusalune isik selgitab, et tal ei ole mitte ühtegi varasemat rikkumist kiiruseületamise eest ning kõik tema varasemad rikkumised on liiklusseaduse tähenduses olnud muud liiklusnõuete rikkumised (s.o registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine ning riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine). Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus isikut karistati juhtimisõiguse äravõtmisega seetõttu, et isik ei saaks enam samalaadseid s.o kiiruseületamise rikkumisi toime panna. Ehkki vaidlus puudub selles, et karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul enne otsuse tegemist 2 kehtivat karistust muude liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest, mille eest määratud rahatrahvid 600 eurot ja 700 eurot ei olnud otsuse tegemise ajaks tasutud, siis käesolevaks hetkeks on karistused täidetud (lisa 3). 3 Karistuse määramisel ei ole vähetähtis ka asjaolu, et menetlusalune isik ei realiseerunud oma käitumisega mingit reaalset ohtu ühegi kõrvalise isiku suhtes, oli sõidukis üksinda ning kiiruseületamine toimus teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 30 km/h. Seega juhtis isik sõidukit mitte kiiremini kui 58+-3km/h. On vähetõenäoline, et eeltoodud kiirusel sõitmine võiks kaasa tuua selliseid negatiivseid ja fataalseid tagajärgi, nagu suurel kiirusel „kihutamine”, ehkki praegusel juhul vastab määratud karistus pigem suurel kiirusel kiiruseületamisele. Lisaks eeltoodule on pärast käesoleva väärteoasja aluseks oleva väärteo toimepanemist ja selle eest karistuse saamist menetlusalune isik väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning see mõjutab teda käituma edaspidi seaduskuulekalt. Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus 4. Kohtuväline menetleja esitas 14.05.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu, leides, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning taotleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebuses toodud põhjendustel puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks karistusliigi osas, samuti puudub alus otsuse osaliseks tühistamiseks karistusmäära osas. Kaebuses toodud väide, et 30 km/h kiiruspiirangu alal kiirusel 58+-3 km/h sõites oleks negatiivsete ja fataalsete tagajärgede kaasnemine vähetõenäoline, on demagoogiline väide. Mootorsõiduki kokkupõrkes jalakäijaga kiirusel 55 km/h on jalakäijal vaid 40% tõenäosus ellu jääda. Lubatud sõidukiiruse ületamine pandi toime Tallinnas Estonia puiesteel südalinnas, kus on väga suur liiklustihedus. Teelõigule jääb mitmeid reguleeritud ülekäiguradasid ning vahetult on Estonia puiesteel mõlemal pool ühistranspordipeatused. Vahetus läheduses on ka koolid ning ärikeskused. Kaebuse esitaja kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et liiguti liiklusvooga kaasa, ei ole eluliselt usutavad, kuivõrd kiirusmõõteseadme videosalvestuselt ei nähtu, et K.M-i poolt juhitud mootorsõiduki ees oleks teisi sõidukeid liikunud. Salvestiselt on ka kuulda kiirust mõõtnud ametniku kommentaar, et võta see esimene. K.M-ile määratud karistus on karistusliigi- ja määra osas põhjendatud ja proportsionaalne. Rikutud ei ole üksnes
lg 5 p 3 õigusnormi, vaid ühe teoga on täidetud kaks erinevat väärteokoosseisu, esineb rikkumine ka
Kõik menetlusaluse isiku kaebuses toodud põhjendused, miks tal juhtimisõigust kindlasti vaja on, olid talle teada juba enne süüteo toimepanemist, kuid ometi ei takistanud need tal teo toimepanemist. Kaebuses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et juhtimisõiguse kaotuse korral kaasneks sissetuleku kaotus. Kahtlemata mõjutab see igapäevaste toimingute tegemist, kuid karistuse kandmine ei peagi kohtupraktika kohaselt olema isiku jaoks mugav (4-17-3794 p 5). Kui ettevõtete äritegevuse raames on vaja mootorsõidukeid transportida, on selle lahendamiseks mitmeid võimalusi, näiteks lühiajalise töötaja palkamine, tööampsu pakkumine või puksiirteenuse kasutamine. Kaebusest ei selgu, miks oli jäetud 2023 jõustunud otsustega määratud rahatrahvid tähtaegselt tasumata, kui kaebuse esitaja on alates
lg 5 p 3 nõudeid ning täites
9. Kohtul puuduvad andmed, et K.M oleks teo toime pannud tahtlikult ning sellekohane kohtuvälise menetleja hinnang puudub ka kohtuvälise menetleja otsuses. Lähtudes 5 menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustest, mille kohaselt oli tähelepanematu ja endalegi märkamatult ületas kiirust, pani K.M teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Mootorsõiduki juhina peab K.M olema väga hästi teadlik, et kiiruse valikul tuleb lähtuda liikluskorraldusvahendil märgitust ning seetõttu jälgima muuhulgas ka vastavaid liiklusmärke, mitte lähtuma asulasisesel teel kehtivast üldisest liikluspiirangist (
lg 1 p 2 kohaselt 50 km/h), teiste sõidukite kiirusest, üldisest liikluspildist vms. Jättes antud teelõigul kehtiva kiiruspiirangu märkamata ning minnes tema enda ütluste kohaselt kaasa liiklusvooga, pidas K.M järelikult võimalikuks ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.M täitis väärteoprotokollis ja -otsuses näidatud ajal ja kohas
11. Samuti puudub vaidlus selles, et mootorsõiduk xxx reg. märgiga xx ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud K.M ning sellekohased andmed on leitavad sõiduki registreerimistunnistusest.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. 12. Seega on tuvastatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus K.M ka
lg 2 nõudeid, täites sellega
lg 1 ja
Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 kohaselt karistatakse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 18. KarS § 63 lg 1 järgi, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 63 lg 1 alusel
Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et K.M poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on kohtuväline menetleja eelpool tuvastatud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. 19. Kohtuväline menetleja määras K.M-ile
lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, seega karistati teda keskmises määras. Kuigi kohus nõustub, et kiiruse ületamine on äärmiselt taunitav tegu, eriti veel südalinnas ajal, mil liikluses on rohkelt osalejaid, ei saa üksnes seetõttu hinnata K.M-i süüd väga suureks. K.M ületas kiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra.
Seega pannes toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/h. K.M aga ületas kiirust alla antud normi keskmise määra ning puuduvad andmed, et antud juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et näiteks ilmastikuolud või teeolud oleksid olnud äärmiselt halvad ning mis oleksid K.M-ist lähtuvat ohtu veelgi suurendanud. Seejuures on oluline, et enda süüd toime pandud rikkumises on K.M tunnistanud juba kohtuvälises menetluses ning avaldanud tehtu üle kahetsust. Nimetatu kinnitab menetlusaluse isiku poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvides võib K.M-ile mõistetud karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. 20. Kaaludes aga karistusliigi valikut leiab kohus, et antud juhul ei ole K.M-i võimalik karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälise menetleja peab põhjendatuks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi K.M-i ei ole varem kiiruse ületamise eest karistatud, on tal vastavalt karistusregistrile siiski kaks kehtivat karistust ja nimelt: - 01.03.2023 on teda LKindlS § 81,
,
ja
lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 700 eurot (seisuga 21.03.2024 karistuse täitmise info puudub) ja - 05.01.2023 on
,
ja
lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 600 eurot (seisuga 21.03.2024 karistuse täitmise info puudub). 7
lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb K.M-i karistamise osas uus otsuse ning võtab K.M-ilt KarS § 63 lg 1 alusel
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.